Hiina Rahvavabariik (1)

Jõhvi Gümnaasium

Hiina
Referaat
Andrei Fomin 10. b klass
Õpetaja Ene Sokman
Jõhvi 2008
Üldandmed
Hiina asub euraasia mandril , aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadžikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54′ 20″ N, 116° 23′ 29″E.
Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel.
Pinnamood
Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra ; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus . Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi , antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi , magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on „Kolm karu”, mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija . Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas – toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Hiina asub Euraasia laama ida ääre osas.
Hiinas toimuvad väga tugevad maavärinad. Meie sajandi suurimaks seismiliseks katastroofiks peetakse 28.juulil 1976.a kell 3:42 (kohaliku aja järgi) toimunud maavärinat koldega otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas, magnituudiga 7,8. Suur tööstuslinn hävis maatasa, surma sai 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati $2 000 000 000. Ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof -- maavärin magnituudiga 8,0 toimus Hiinas, Shenxi provintsis 23.jaanuaril 1556 .a, kus sai surma 830 000 inimest.
13. mail raputas Mandri-Hiina edelaprovintsi Sichuani pealinna Chengdud taas maavärin — kokku nüüdseks hukkunute arv kasvanud 12 000 inimeseni. Hiina Rahvavabariigi Seismoloogilise Büroo ametniku Yin Zhaomini sõnul toimus maavärin kell 15.10 kohaliku aja järgi ning selle raskuskese asus jälle Wenchuani maakonnas. Seekord mõõdeti selle tugevuseks 6,1 magnituudi Richteri skaalal, vahendab agentuur Xinhua. Tegemist on tugevama järeltõukega 12. mail suuri inimohvreid nõudnud 7,8- magnituudisele maavärinale, mis tabas eile pärastlõunal 159 kilomeetri kaugusel provintsikeskusest Chengdust asuvat Wenchuani maakonda .Chengdu kontoritöötajad olid täna sunnitud pärast tõukeid jälle tänavatele jooksma . Inimesed tundsid selgelt hoonete rappumist ja pudelite kõlinat.Hiina RV Maavärinate Keskuse ekspertide sõnul võib tugevaid järeltõukeid Wenchuanis tulla veelgi, kuid see, et nende tugevus ulatub üle 7,8 magnituudi on vähe tõenäoline. Maavärinate altit piirkonda on viimase 25 tunni jooksul raputanud ligi 2000 järeltõuget, millest kolm olid üle 6 palli ja neliteist 5 ja 6 palli vahel Richetri skaalal.12. mail Hiina keskosas toimunud maavärinas hävisid elumajad, koolid ja keemiatehased, hukkus 12 000 inimest ja teadmata hulk jäi aastakümnete suurimas maavärinas rusude alla lõksu. Ainuüksi Sichuani provintsis on rusude alla maetud ligi 19 000 inimest.Piirkonda saadeti appi 20 000 sõdurit ja politseinikku ning veel 30 000 on teel.
Hiinas esineb ka vulkaane . Üks nendest on näiteks Paektu-sanmis asub Hiina ja Põhja-Korea piiril. Vulkaan purskas viimati 1903. aastal.
Kliima
Hiina asub paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline : suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur –10 kuni –15, madalaim kuni –27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (10–15 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur –35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis –20 °C, Pekingis –5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400–650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700–2000mm (Taivanil üle 3000mm ) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus. Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis. Maailmapanga hinnangul on õhusaastus Hiinale veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud.
Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata.
Veestik
Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik , suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid ). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks.
Pildid
Hiina müür
Hiina lipp
Hiina vapp

Kasutatud kirjandus:

1) “ENE” nr. 3 (lk. 386-406)
2) “Vana Hiina” (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus )
3) “Maailma Teatmeatlas” (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus)
4) Internet (www. China .com)
5) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
6) www.google.ee