Hiina (1)

Hiina Rahvavabariik

Riigi üldandmed

Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo).
Pindala: 9 596 960 km² 
Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005)
Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km²
Riigikeel : hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil)
Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik 
Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004)
Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003)
Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku)
Haldusjaotus : 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Šanghai, Chongqing, Tianjin.
Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad.
Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB)  (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006)
Suuremad linnad: Peking, Šanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas

Geograafiline asend

Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan , Bhutan , India, Kasahstan , Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias , täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri ja Ida–Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km²  maismaad ja 270,550 km² vett.

Haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda.

Kliima

Kliima on piirkondades erinev – troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli – 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised.

Pinnamood

Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra ; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik.

Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine

Hiina on loodusvarade poolest rikkas . Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi , antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi , magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on „Kolm karu”, mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija . Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas – toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega.

Arengutase

Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Hiina ei kuulu ühtegi rahvusvahelisse organisatsiooni.
Rahvastiku paiknemine
Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Šanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele , sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad.

Põllumajandus

Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid . Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest – kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta:

Transport

Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km ( nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, Qingdaos, Qinhuangdaos, Šanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama . Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad.

Tekstiili- ja rõivatööstus

Hiinas on tekstiili- ja rõivatööstus väga hästi arenenud. Paljud rahvusvahelised firmad on oma tootmise toonud Hiinasse, sest tööjõud on Hiinas teiste maadega võrreldes tunduvalt odavam. Ka Eesti firmad on oma tootmise suunanud Hiinasse. Odava tööjõuga on kaasnenud paljude kvaliteetfirma asjade võltsimine, sest siin saab neid odavalt valmistada ja kvaliteet on ka suhteliselt hea. Asjade võltsimine on originaalfirmadele suureks probleemiks. Hiina on tekstiilitoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 16%. Samuti on Hiina rõivatoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 24%. Ning suurim hõive maailmas on rõivatööstuses Hiinas – 1,6 mln töötajat, kuigi see arv on peaks olema suurem.

Metallurgia

Nagu eespool loodusvarade juures mainitud , leidub Hiinas metalle . Hiina on rauamaagi kaevandamise poolt maailmas esimene – aastas 220 mln tonni. Samuti on Hiina terase tootmise poolest maailmas esimene – aastas 180 mln tonni. Alumiiniumi tootmise poolest on Hiina jällegi esimene – peab 3,5 mln tonni aastas. Boksiidi kaevandatakse aastas 12 mln tonni ning ollakse sellise kaevandamise juures maailmas. 5 kohal. Hiinas tasub metalle kaevandada ja töödelda, sest Hiinas on suhteliselt odav elekter nende metallide tootmiseks ja odav tööjõud, lisaks on head ekspordi võimalused lähedal asuvale Jaapanile ja USA-le ning teistele maadele.

Turism

Hiinat külastas 2002. aastal 97.91 mln turisti, mis näitab, et on turismimaa. Kindlasti kutsuvad Hiinat külastama tuntud Hiina müür, kaunid mäed ja ilus loodus. Paljud turistid käivad ka Hiinas poe retkedel, sest kaubad Hiinas on odavad. Paljud ostavad ka võltsitud kaupa kokku ja müüvad edasi. Hiinas on ka enamasti soe kliima – sõltuvalt hooajast ja kohast. Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi. Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse.

Kasutatud kirjandus

• http://www.vm.ee/est/kat_579/7348.html
  
• http://www.answers.com/China
  
• http://www.cnto.org/
  
• www.nationmaster.com/ country /ch/Age_distribution
  
• „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” Tartu 2003 Garri Raagmaa
  
• „ Atlas ” Keuruu 1995 Matti Palosaari
  

7