Hiina referaat (0)

Avinurme Gümnaasium
Geograafia
Hiina
Uurimustöö
Juhendaja : Ene Lüüs
SISSEJUHATUS
Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest.

RIIGI ÜLDANDMED

Üldandmed

Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking , kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar . Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan , Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias , täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri ja Ida–Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett.
Hiina lipp Hiina vapp

Maa ja riigid

Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel.
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel.
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest.

Hiina Rahvavabariik

Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased . Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

Territoorium

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest . Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni.

Poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi . Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi , mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks . Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna ja 2 erihalduspiirkonda ).
Provintsid

• Anhui (安徽省)
  
• Fujian (福建省)
  
• Gansu (甘肃省)
  
• Guangdong (广东省)
  
• Guizhou (贵州省)
  
• Hainan (海南省)
  
• Hebei (河北省)
  
• Heilongjiang (黑龙江省)
  
• Henan (河南省)
  
• Hubei (湖北省)
  
• Hunan (湖南省)
  
• Jiangsu (江苏省)
  
• Jiangxi (江西省)
  
• Jilin (吉林省)
  
• Liaoning (辽宁省)
  
• Qinghai (青海省)
  
• Shaanxi (陕西省)
  
• Shandong (山东省)
  
• Shanxi (山西省)
  
• Sichuan (四川省)
  
• Taiwan (台湾省)
  
• Yunnan (云南省)
  
• Zhejiang (浙江省)
  

Autonoomsed piirkonnad

• Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond (广西壮族自治区)
  
• Sise-Mongoolia autonoomne piirkond (内蒙古自治区)
  
• Ningxia Huei autonoomne piirkond (宁夏回族自治区)
  
• Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond (新疆维吾尔自治区)
  
• Tiibeti autonoomne piirkond (西藏自治区)
  

Omavalitsusüksused

• Peking (北京市)
  
• Shanghai (上海市)
  
• Tianjin (天津市)
  
• Chongqing (重庆市)
  

Erihalduspiirkonnad

• Aomen (澳门)
  
• Hongkong (香港)
  

Hiina kultuur

Hiina kultuur on ida Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja kõige keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud umbes 5 000 aastat. Ehki hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omaseks olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed religioos-eetilised vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli.
Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades.

Hiina kirjandus

Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi.
I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile . Zhou kroonikud panid kokku „Ajalooraamatu“, mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut.
Üles märgiti ka suuline rahvaluule , nii sündis „Laulude raamat“, mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid.
Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi khung fu tsõ ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551–479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof . Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil.
Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu „Lunyu“ („lünju“) on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud „Lunyu“ nime all „Vesteid ja vestlusi“, mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest .
Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene – õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada.
Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist – kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt.
Rahvastiku paiknemine
Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Šanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele , sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad.

Põllumajandus

Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest – kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta.

Transport

Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km ( nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, Qingdaos, Qinhuangdaos, Šanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama . Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad.

Tekstiili- ja rõivatööstus

Hiinas on tekstiili- ja rõivatööstus väga hästi arenenud. Paljud rahvusvahelised firmad on oma tootmise toonud Hiinasse, sest tööjõud on Hiinas teiste maadega võrreldes tunduvalt odavam. Ka Eesti firmad on oma tootmise suunanud Hiinasse. Odava tööjõuga on kaasnenud paljude kvaliteetfirma asjade võltsimine, sest siin saab neid odavalt valmistada ja kvaliteet on ka suhteliselt hea. Asjade võltsimine on originaalfirmadele suureks probleemiks. Hiina on tekstiilitoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 16%. Samuti on Hiina rõivatoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 24%. Ning suurim hõive maailmas on rõivatööstuses Hiinas – 1,6 mln töötajat, kuigi see arv on peaks olema suurem.

Metallurgia

Nagu eespool loodusvarade juures mainitud , leidub Hiinas metalle . Hiina on rauamaagi kaevandamise poolt maailmas esimene – aastas 220 mln tonni. Samuti on Hiina terase tootmise poolest maailmas esimene – aastas 180 mln tonni. Alumiiniumi tootmise poolest on Hiina jällegi esimene – peab 3,5 mln tonni aastas. Boksiidi kaevandatakse aastas 12 mln tonni ning ollakse sellise kaevandamise juures maailmas. 5 kohal. Hiinas tasub metalle kaevandada ja töödelda, sest Hiinas on suhteliselt odav elekter nende metallide tootmiseks ja odav tööjõud, lisaks on head ekspordi võimalused lähedal asuvale Jaapanile ja USA-le ning teistele maadele.

LOODUS

Hiina asub paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline : suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur –10 kuni –15, madalaim kuni –27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (10–15 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur –35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis –20 °C, Pekingis –5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400–650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700–2000mm (Taivanil üle 3000mm ) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus. Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis. Maailmapanga hinnangul on õhusaastus Hiinale veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud.
Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata.Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev – troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli – 28 oC ja kõige külmem Jaanuar – -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised.
Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur –10 kuni –15, madalaim kuni –27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (10–15 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur –35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis –20 °C, Pekingis –5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400–650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700–2000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas.
Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus.
 Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis. Maailmapanga hinnangul on õhusaastus Hiinale veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud.
Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata.

Veestik

Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse , Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks.

ARENGUTASE

Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600 $ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08  0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9.
Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine
Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on „Kolm karu”, mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija . Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas – toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega.

Turism

Hiinat külastas 2002. aastal 97.91 mln turisti, mis näitab, et on turismimaa. Kindlasti kutsuvad Hiinat külastama tuntud Hiina müür, kaunid mäed ja ilus loodus. Paljud turistid käivad ka Hiinas poe retkedel, sest kaubad Hiinas on odavad. Paljud ostavad ka võltsitud kaupa kokku ja müüvad edasi. Hiinas on ka enamasti soe kliima – sõltuvalt hooajast ja kohast. Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi. Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Suur hiina müür

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).
Ehitustegevuse selline maht nõudis hulgaliselt töölisi. Ka selle probleemi lahendas Qin Shi Huangdi talle omase lihtsuse ja laia haardega. Mausoleumi ehitamisele lasi keiser rakendada seitsesada tuhat inimest, palee ja müüri ehitamisele – miljoneid . Sellise arvu inimeste kokkusaamisel olid abiks nii sõjad, kust saadi vange, kui ka riigis kehtestatud "wu" ja "shi" süsteem.
Viis perekonda moodustasid ühe "wu", kümme perekonda "shi". Rikkus seadust üks inimene, sattus orjusesse 10 perekonda, kes kõik saadeti ehitama. Ehitustel aga pigistati välja kõik, mis võimalik. Mausoleum, paleed, kanalid ja eelkõige Hiina müür on püstitatud sõna otseses mõttes inimluudele. Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ja nende asemele asusid jälle uued.

Keelatud linn

Vähem tähtsam ei ole ka Keelatud Linn, mis asub 72 hektaril, ümbritsetud 3400 meetri pikkuse ja 10m kőrguse aiaga. Keelatud linn on muust maailmast eraldatud linn Hiinas Pekingis ( majapidamine hoonete, siseõuede ja aedadega, mis moodustavad lossi), kus oli Hiina keisririigi keskus (nii hiina keisri ja perekonna eluruumid kui ka osa valitsuse ametiruume). Selle rajamisele pani aluse keiser Yongle 1421 . a, kus Mingi ja Qingi dünastiate keisrid elasid ja juhtisid riiki kuni keisririigi kukutamiseni 1912. a. 1912 aastal jäeti Keelatud linn kukutatud keisri ja ta pere eramuks, ning Hiina vabariigi valitsus asus kõrvalolevasse Dongnanhai piirkonda. 1924 aastal visati keiser ja ta pere Keelatud Linnast välja, muudeti see muuseumiks ja avati külastajatele; valitsus jäi Dongnanhaisse ja on seal tänini. Pekingis asuv Keelatud linn on põhja-lõuna suunaline , ruudukujulise põhiplaaniga ning 9 m kõrguse müüri ja laia vallikraaviga ümbritsetud linnaosa . Müüri taga asetsevad sümmeetriliselt paleed, väravad, õued, kanalid ja aiad. Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärani nimistusse.

Tian'anmeni väljak

Tian 'anmeni väljak eesti keeles mööndav on ka Taevase Rahu väljak) on väljak Pekingi kesklinnas, Keelatud Linna ees. Nimi on Keelatud linna viiva Tian'anmeni (Taevase Rahu Värav) värava järgi. See on maailma suurim väljak pikkusega 880 m, laiusega 500 m ja pindalaga 440 000 m² (44 ha). Väljak on välismaailmale tuntud peamiselt kui 1989. aasta Tian'anmeni meeleavalduste asukoht.

2008. aasta suveolümpiamängud Pekingis

2008. aasta suveolümpiamängud on XXIX olümpiaadi olümpiamängud, suveolümpiamängud. Need toimusid 8.–24. augustil 2008 Hiina pealinnas Pekingis. Ratsutamisvõistlused peeti Hongkongis , mis on teine kord olümpiamängude ajaloos, kui selle ala võistlused peeti teise rahvusliku olümpiakomitee korraldamisel, kui olümpiamängud. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28 spordialal (165 meestele, 127 naistele ja 10 segavõistkondadele). See on üks võistlus rohkem kui 2004. aastal Ateenas.
Kavas oli üheksa uut võistlust, sealhulgas kaks uuel jalgrattaspordialal BMX. Naised võistlesid esimest korda 3000-meetri- takistusjooksus . Lisaks jagati ujumises kaks medalikomplekti rohkem (pikamaaujumises). Vehklemises asendati floreti meeskonnavõistlus ja epee naiskonnavõistlus espadroni mees- ja naiskonnavõistlusega. Lauatennises asendati senised paarisvõistlused meeskonnavõistlustega (meeste ja naiste).
Avatseremoonia algas 8. 8. (august) 2008 kell 20.08 (kell 8 ja 8 minutit), sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks.
Eesti võitis Pekingi olümpiamängudelt kaks medalit. Kulla Gerd Kanter kettaheites, hõbeda Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson paarisaerulisel kahepaadil .

Hiina energeetika

80 % Hiina energijast toodetakse fossiilsetest kütustes, 2% õlist 1% gaasist ja 15% veeenergijal.
Kaks suuremat hüdroelektrijaama on Three Gorges(18,2 GW) ja Yekkow River(15,8GW)
Hiinas Jangtse jõel kõrgub hiigelsuur , maailma võimsaim Kolme Kuru hüdroelektrijaam. Selle rajamise käigus saavutati mitmeid enneolematuid maailmarekordilisi tulemusi, mistõttu on tehtud ka ettepanek selle arvamiseks kaasaegsete suurimate ehitus-tehniliste maailmaimede hulka.
Alanud sajandil on inimkonna üheks põhimureks kujunenud üha kasvavate energiavajaduste rahuldamine. Abi otsitakse alternatiivsete taastuvate energiakandjate kasutamisest. Seeläbi loodetakse vältida ka kliimakatastroofi, vähendades kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Oluline roll on selle juures kanda eeskätt hüdroenergial kui kõige levinumal taastuvenergia liigil – see moodustab 88% taastuvenergia varust ning teeb 20% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. On ka riike, kus hüdroenergia on elektri tootmisel domineeriv, näiteks Norras isegi üle 98%.
Loomulikult sõltub see peamiselt ressurssidest, mis on kahjuks riigiti väga erinevad. Hüdroelektrijaamade rajamise kulutused on küll suured ja nõuavad enamasti riiklike finantseeringute kaasamist, kuid tasuvad end üsna ruttu ära, sest jooksvad tootmiskulud on suhteliselt väikesed. Reeglina on hüdroelektrijaamades toodetav elekter seda odavam, mida võimsam on jaam. Negatiivseks küljeks on tihti nende tööks vajalike veehoidlate rajamine, sest sellega kaasneb suuremate või väiksemate maa-alade senisest käibest kõrvaldamine ja sealsete elanike ümberasustamine, mis sageli põhjustab teravaid sotsiaalseid konflikte.
Hiina hüdroenergia ressursid on väga suured. Nende kandjate hulgas troonib oma pikkuselt (6300 km) maailmas kolmandal kohal olev tormlev kaunis Jangtse jõgi. See saab alguse 5042 km kõrguselt maailma katuseks kutsutavalt Tiibeti platoolt ning kogudes arvukate lisajõgede veed , suubub Ida-Hiina merre, kandes sinna keskmiselt 32 000 m3 vett igas sekundis. Jangtse energeetiline potentsiaal peitub tema eriti suures kõrguste vahes. Jangtsel on Hiina elus, arengus ning saatuses olnud ülisuur tähtsus juba aastatuhandeid. Sel on olnud tõeliselt draakonlik jõud, mis ühe käega annab miljonitele eluks vajalikku, kuid teise käega võib võtta ka sadu tuhandeid inimelusid ikka ja jälle korduvate suurte üleujutuste tõttu. Näiteks 1911. a oli 100 000 hukkunut, 1931. a 145 000, 1935. a 142 000, 1954. a 33 169... Need arvud tõestavad, et Hiinale oli Jangtse jõge ohjeldava hiigeltammi rajamisel elektrienergia tootmisest vast veelgi tähtsam laastavate üleujutuste ärahoidmine – umbes 15 miljonit inimest ei pea enam kartma üleujutusi, aga allpool tammi ka põuda. Tammi kolmandaks ülesandeks on jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal.

Hiina petturid üritavad Eesti ettevõtteid tüssata

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Eesti ettevõte saab Hiinast e-posti teel tavapäratult suure tellimuse, kuid lähemal uurimisel selgub, et tegemist on pettusega, teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
EASi välisesindaja Hiinas Priit Martinson soovitab olla ettevaatlik kõigil juhtudel, kus ettevõtjat kutsutakse Hiina külla, et ostjaga kirjalik leping sõlmida. Kahtluse korral tuleb leida kohalik õigusnõustaja või konsulteerida EASi välisesindusega.
Pettus näeb üldiselt välja järgmine: Hiina ettevõte saadab e- postiga hinnapäringu. Toote osas on tehtud piisavalt hea kodutöö, teatakse täpselt, mida küsitakse ning kui palju see maksma peaks, seejuures tingitakse suhteliselt vähe.
Hiina ettevõttel on viisakas koduleht, kuid ettevõtte ärilitsentsi ei olda küsimise peale nõus esitama ning kasutatavad e-maili aadressid on avalikud ( gmail , yahoo).

Hiinas jäi 20 inimest mudalaviini alla

Lõuna-Hiinas jäi üle 20 kaevandusetöölise täna nädalavahetuste tugevate vihmasadude tõttu tekkinud mudalaviini alla.
Maalihe tabas tööliste ajutist eluaset Luojiangi külas Guangxi piirkonnas kell 1.30 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 8.30 hommikul ), vahendab AFP Xinhua uudist.
Nädalavahetusel olid piirkonnas tugevad vihmasajud.

Kuressaare gümnasistid sõidavad Hiinasse keelepraktikale

Kuus Kuressaare gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilast sõidab juunis kaheks nädalaks Hiina Guangxi provintsi sealsesse ülikooli keelepraktikale.
Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik ütles Saarte Häälele, et sõidu Nanningi linnas asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut.
«Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga ) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini.

Eesti piimatooted võivad hakata liikuma Hiinasse

Eesti põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad näevad Hiinaga koostöövõimalusi näiteksa tõuaretuse ning piimatoodete ja piirituse ekspordi alal.
 Eelmisel nädalal külastas Eestit Hiina põllumajandusdelegatsioon eesotsas asepõllumajandusminister Chen Xiaohuaga. Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumid sõlmisid vastastiku mõistmise memorandumi ning toimus ärifoorum, kus kahe riigi põllumajandusettevõtted ja toidutootjad arutasid koostöövõimalusi.

Hiinas elab üle 1,3 miljardi inimese

Hiina tegi teatavaks viimase rahvaloenduse tulemused, mille kohaselt elas 2010. aastal maailma suurima rahvastikuarvuga riigis üle 1,3 miljardi inimese.
Kui 2000. aastal elas rahvavabariigis ametliku statistika kohaselt 1,265 miljardit inimest, siis kümne aastaga tõusis elanike arv 1,339 miljardini.
Võrdluseks veel 1953. aastal, mil rahvavabariigis viidi läbi esimene ametlik rahvaloendus , elas kommunistlikus suurriigis 594 miljonit inimest. Rahvastiku arv on aga plahvatuslikult tõusnud ja miljonid maapiirkondade elanikud on asunud linnadesse tööle.
Hiina võimude sõnul on juba 30 aastat kehtinud ühe lapse poliitika hoidnud alates 1980. aastast ära 400 miljoni lapse sünni. Pekinigi kinnitusel ei soovi nad oma praegusest pereplaneerimispoliitikast loobuda ning see jääb kehtima ka järgnevateks kümnenditeks.
Ühe lapse poliitika rikkumise pärast on paljud hiinlased viimastel kümnenditel pidanud kannatama julmusi. Lisaks trahvidele ja töökohal pakutavate soodustuste vähendamisele on isegi viimaseid kuid rasedatele naistele tehtud sund¬aborte ja inimesi sundsteriliseeritud.
Rahvaloendus viidi läbi mullu novembris ja selle käigus küsitles hiinlasi 6,5 miljonit rahvaloendajat.

Energeetika

Hiina RV tõusis 2010. a maailma suurimaks energiatarbijaks möödudes Ameerika Ühendriikidest. 2009. a tõusti maailma suurimaks energiatootjaks USA ja Venemaa ees. Prognoositakse, et Hiina vajadus elektrienergia järgi kasvab 2030. aastani 4% aastas, mis nõuab kaks triljonit dollarit täiendavaid investeeringuid sellekohasesse infrastruktuuri. Hiina loodab suurendada elektrienergia varustatust 15 000 megavati võrra aastas, millest 20% tuleb välismaistelt tootjatelt.
Kivisüsi moodustab ligi kaks kolmandikku energiatarbimisest, mille osas on Hiina RV nii suurim tootja kui ka tarbija maailmas. Hiina kiire majanduskasv tähendab ka kivisöetootmise laiendamist, kuigi selle suhteline osakaal kahaneb. Keskkonnakaitse kaalutlustel soovib Hiina kivisöe arvel anda suuremat kaalu nafta , gaasi, taastuvate energiaressursside ja aatomienergia tarbimisele . Hiina on viimaste aastate jooksul sulgenud 30 000 kivisöekaevandust, seda nii puuduliku ohutuse tõttu kui ka ületootmise vältimiseks. Hiinal endal on märkimisväärsed hüdroenergiaressursid: tuntuimaks näiteks Kolme Kuru Tamm, mis täisvõimsusel toodab 22,5 gigavatti. Üha suuremat rõhku pannakse taastuvenergia kasutamisele ja energiasäästule – retoorika, mida kasutatakse ära ka ÜRO kliimaläbirääkimiste raames, kuid mis praktikas ei ole veel otsest väljundit leidnud. Aatomielektrienergia osakaal peaks 2000.a 1% tasemelt kasvama 5%-le 2030. a.
Kuigi Hiina kuulub ka ise maailma suurimate naftatootjate hulka, on sisseveetavate naftatoodete kogus alates 1993. aastast ületanud väljaveetavate oma. 2010. aastal moodustas import üle 50% tarbimisest, mis sunnib valitsust mitmekesistama naftaimpordi allikaid ja investeerima naftaväljade ekspluateerimisse üle kogu maailma. Valitsus püüab suurendada maagaasi osakaalu energiatarbimises, mis senini moodustab 4%, kuid ka see ei tule probleemideta – 2007. a ületas tarbimine esmakordselt tootmist ning vahe on sellest alates kasvanud.

Majanduse üldiseloomustus

Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti, SKP alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel (5,1 trln USD, pisut üle 3 700 USD ühe elaniku kohta [2010. a seisuga]). SKP-d ostujõu pariteedi alusel on Hiina samuti maailma teine majandus (9,0 trln USD [2009. a seisuga]). Selline kasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost maailmas viimase 50 aasta jooksul. See on kaasa toonud suuremad sissetulekud ja nende inimeste arvu vähenemise, kes elavad alla absoluutset vaesuspiiri: mõningatel hinnangutel langes pool edust ajavahemikus 1980-2000 toimunud võitluses absoluutse vaesusega maailmas Hiina RV arvele. Kuigi keskmine sissetulek jääb Hiina RV-s alla teistele keskmise arengutasemega riikidele, on suured piirkonnad saavutanud juba jõukuse taseme, mis ületab mitmeid arenenud riike, ja järelevõtmise tempot hoitakse jätkuvalt kõrgel. Praeguste projektsioonide kohaselt võib Hiina RV 21. sajandi kolmekümnendatel esitada tõsise väljakutse maailma majandusliidrile Ameerika Ühendriikidele.

Välisinvesteeringud

Hiina investeerimiskliima on paari viimase dekaadi jooksul kardinaalselt muutunud. Kaheksakümnendatel soodustas Hiina valitsus välisinvesteeringuid vaid ekspordile suunatud tööstusesse, kusjuures seda ainult ühisettevõtete vormis. Kui kümnendi vahetusel välisinvesteeringute juurdevool vähenes, võttis Hiina valitsus vastu uusi seadusi julgustamaks välismaalasi investeerima esmatähtsatesse majandusharudesse ja -piirkondadesse. Alates üheksakümnendate algusest on valitsus võimaldanud välisinvestoritele toota ja müüa Hiina siseturul laialdast valikut toodetest ning uue sajandi algusaastaist lubab rajada ka ainult väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid, mis on praeguseks kujunenud välisinvestorite eelistatuimaks ettevõtlusvormiks. Hiina valitsuse eelistus suunata välisinvesteeringud tootmisse on tekitanud teatud tootmisharudes küllastumuse, jättes teenindussektori suhteliselt hooletusse.
Otseseid välisinvesteeringuid on Hiina majandusse tehtud rohkem kui 650 mld USD väärtuses; 2010. a investeeriti Hiinasse 90 mld USD. ⅔ mandri-Hiinasse tehtavatest välisinvesteeringutest pärineb lähinaabritelt ( Hong Kong, Jaapan, Lõuna-Korea, Taivan, Singapur , Macau jt). Välisinvesteeringute tulek on suurendanud ebavõrdsust ranniku ja sisemaa piirkondade vahel: Suur enamus nendest on läinud üheteistkümnesse rannikuäärsesse provintsi ja suurlinna.

Rahanduspoliitika ja pangandus

Hiina jüaani seotuse "lõdvendamine" USA dollariga (varasema 1USD=8,28RMB asemel 1USD=8,11RMB; 2010. a novembris 1USD=6,7RMB) 2005. aastal ja sidumine valuutakorviga (euro, USA dollar, Jaapani jeen , Korea won, Briti nael, Vene rubla, Tai baht , Malaisia ringgit, Austraalia, Kanada ja Singapuri dollar) tundus esialgu pigem sümboolse kui reaalseid tagajärgi toovana, kuid arvati siiski, et sellel on tähendus pikaaegses perspektiivis. Jüaani aga seni vabaks lastud ei ole ning majanduskriisi järgselt on tekkinud läänemaailmas arusaam, et Hiina on oma majanduse edendamise otstarbel hoidmas jüaani kunstlikult madalal. Sellest tuleneva nn valuutasõja tulemus on veel teadmata, kuid korduvalt on kinnitatud liikumist jüaani vabaduse suurendamise poole. Vaba kauplemine Hiina jüaaniga muudaks eeldatavasti selle märkimisväärselt tugevamaks, mis suurendaks importi ning pärsiks eksporti. Selline tendents oleks suure rahvaarvuga ja kasvava majandusega riigile igati loomulik: Hiina oleks loogiliselt seda tüüpi riik, mida iseloomustaks jooksevkonto defitsiit, mida omakorda kaetaks kapitali sissevooluga. Kuid jüaani seotuse tõttu esialgu dollari ja nüüd valuutakorviga seda ei toimunud ja kaubavahetuse ülejääk on kiiresti kasvanud: kui 2006. aastal ulatus Hiina kaubavahetusülejääk ülejäänud maailmaga 177 mld USD-ni, siis 2008 oli see juba pea 300 mld USD. 2009 majanduskriis tõi kaasa järsu kukkumise, kuid sellest hoolimata ennustatakse 2010 ülejäägiks ca 180 mld USD.Dollari langus euro suhtes pani raskesse olukorda Euroopa, eriti eurotsooni kaupmehed . Jüaani kursi säilitamiseks on Hiina sunnitud ostma USA obligatsioone, mängides sellega olulist rolli USA ulatusliku defitsiidi kinnimaksmisel. Nii vahetab Hiina oma tööstuskaubad USA pikaaegsete riiklike obligatsioonide vastu ja hiina talupoegade säästud aitavad seeläbi kaasa tänapäeva kaubandusstruktuuri kujunemisele. Hiina valuutareservid kasvavad rekordilise, 20 mlrd USD-lise tempoga kuus ja 2006. a kujunes Hiinast maailma suurimate valuutareservidega riik, möödudes Jaapanist. Oktoobriks 2007. a oli Hiina akumuleerinud üle 1,4 trln USD jagu valuutareserve. Kui senini on enamus reservidest paigutatud USA valitsuse võlakirjadesse ja USA dollarites nomineeritud aktivatesse, siis 2007. a algul otsustati luua riiklik investeerimisagentuur, mille eesmärgiks on rahapaigutuse mitmekesistamine: Hiina omab hetkel enim USA võlakirju (25%) – Jaapanist mööduti 2008. aastal, alustatud on ka nii EL riikide kui ka Jaapani võlakirjade ostmist. Esialgu 200 mld USD suuruse fondi rahasid suunatakse strateegilise tähtsusega investeeringutesse energia- ja teiste ressursside vallas, samuti maailma arenevatele turgudele. Riigi ja ettevõtjate taotluseks on luua kuulsad ja ülemaailmselt tunnustatud kaubamärgid. Kõik see annab Hiina võimudele väga tugeva vahendi nii maailma majanduse kui ka poliitika mõjutamiseks.
Lingid ja viited:
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
http://postimees.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kultuur
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.ht m
http://www.vm.ee/?q=node/4581
KOKKUVÕTE
Selles uuriustöös on esimeses peatükis kirjutatud Hiina üldandmetest, riigi asendist maailmas, selle territooriumist. Autor sai uurimustööd lugedes palju targemaks ning huvi Hiina riigi vastu tõusis. Tänu huvitavale materjalile soovib autor ka ise Hiina vaatamisväärsusi ja imekaunist loodust näha. Autor sai näiteks teada, et Pekingis elab üle 17 miljoni inimese, et Hiina on pindalat suuruselt neljas riik maailmas, et Hiinas räägitakse ka peale hiina keele ka mongoli- ja mandžu keelt, et Hiina on üks rahvarikkaim riik maailmas, et seal on väga keeruline poliitiline seis, seal on ainult 10% põllumaad, et Jangtse jõge nimetatakse ka siniseks jõeks, et Hiina asub kolmes kliimavöötmes, et Hiina on maavärinate rohke maa, et Hiinas on kõrge kirjaoskus ja ka seda, et Hiinas asub maailma suurim keskväljak.Autor usub, et siit referaadist võivad huvitavaid fakte leida nii suured kui ka väikesed.