EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTA...
põllumajanduse arendamiseks, üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni
saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure produktiivsusega taimevorme, tuntakse hästi nende nõudeid kasvutingimuste suhtes ja leitakse võimalusi nende nõuete paremaks rahuldamiseks. Et taimekasvatustoodang vastaks rahvamajanduse nõudmistele, on oluline agraartööstuskompleksi tootmisharude ühtne planeerimine, tasakaalustatud areng, materjal tehnilise baasi tugevdamine, nende harude täpne ja sujuv koostöö põllumajandustoodangu suurendamisel, paremal säilitamisel, vedamisel, töötlemisel ja tarbija kätte toimetamisel. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele. Taimekasvatus põhineb ...
Arvestades seda, et nappis põllumajandusettevõtte maa ja palju tööjõudu, siis võib teha palju importida maa ekstensiivse põllukultuurid (näiteks nisu ja riis). Selleks, et säilitada teraviljapiirituse sõltumatust ja tagada toidu turvalisus, aga Hiina valitsus on jõustanud poliitika, mis ergutab teraviljapiirituse tootmist kulul rohkem kasumita kultuurid. Vaatamata rasked piirangud taimekasvatustoodang Hiina põllumajandussaaduste eksport on tõusnud viimastel aastatel. Nagu arenev rahvas, et Hiinas on suhteliselt madal sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete (SPS) standarditele oma põllumajandustoodete kaupu. Ülemäärane pestitsiidijääkidega, madal toiduhügieeni ohtlikud lisandid, saastumine raskemetallide ja muude saasteainete ja väärkasutuse veterinaarravimid on kõik viinud kaubanduse
ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Põllumajandusliku maa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad eeskätt põllumajandusliku maa arvelt. Põllumajandusliku tootmise seisukohalt on kõige tähtsam põllumaa, selat saadakse põhiline taimekasvatustoodang. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa.Maa kvaliteedinäitajad. Erinevad mullad on erineva kvaliteediga -; erineva põllumajandusliku väärtusega. Maa hind ei sõltu mitte ainult maa põllumajanduslikust väärtsest , vaid sõltub ka maa asukohast.Nii on suurlinnade tsentris maa kümneid või isegi sadu kordi kallim kui põllumaa ääremaadel. Kuid ka põllumaa on linnade läheduses kallim kui ääremaadel.Nõukogude Liidus maa ei olnud ostu -; müügi
220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010. aastal oli 8074 põllumajandustootjat (väh 2 ha maad ja tegeleb tootmisega turustuseesmärgil) 227) - taimekasvatus 2583 228) - loomakasvatus 1894 229) Veisekasvatuse ökonoomika 230) Veisekasvatus = piimakarjakasvatus ja veiseliha tootmine. 231) Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 232) 1. Makrotasandil o Majanduslik hinnang harule o piimatootmise seisundi hinnang
Looduslikku viljakust iseloomustava hindepunkti algväärtust on korrigeeritud vastavalt maadel tehtud kultuurtehnilistele töödele. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli (punkti). Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 punkti. 25. Taimekasvatuse statistika. Kasvupindade statistika. Kasvupindade dünaamika. Taimekasvatus on väga oluline põllumajandusharu. Taimekasvatustoodang on tooraineks toiduainete tööstusele ja söötadeks loomakasvatuses. Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes.
tehnoloogiliselt sobivate agregaatide kohta, saab valida agregaadi, mille kasutamisel on masinkulud antud tööl kõige väiksemad. Andmeid erinevate agregaatide masinkulude kohta saab kasutada ka siis kui muudetakse tööde tehnoloogiat, st kas jäetakse mõni töö tegemata või tehakse seda tööd mõne teise agregaadiga. Taoliselt on võimalik kiiresti arvutada tehnoloogia muutmisest tekkiv kulude muutumine. 3. Omahinna arvutamine taimekasvatuses Taimekasvatustoodang jaguneb põhi- ja kõrvaltoodanguks. Vastavalt RTJ 4 sätestatule kõrvaltoodangu omahinda ei kalkuleerita, vaid see loetakse võrdseks piirkonna võimaliku realiseerimishinnaga. Mõningate põllukultuuride põhi- ja kõrvaltoodangu suhe: · rukis, talinisu 1:1,0-1,5; · suvinisu, oder, kaer, suhkrupeet 1:0,8-1,0; · tavaline hernes 1:0,6-1,0; · söödapeet 1:0,3. Omahinna arvutamise lihtsustamiseks kalkuleeritakse omahind eraldi kultuuridel või
annaabi.ee 
