Hiina referaat (1)

Sisukord
SISSEJUHATUS 2
1. RIIGI ÜLDANDMED 3
1.1 Üldandmed 3
1.2 Riigi asend maailmas 3
1.3 Maa ja riigid 3
1.4 Hiina Rahvavabariik 4
1.5 Territoorium 4
2. LOODUS 5
2.1 Pinnamood 5
2.2 Veestik 5
2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused 6
3. ARENGUTASE 6
4. VAATAMISVÄÄRSUSED 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7
LISAD 8
Lisa 1 8
KOKKUVÕTE 9

SISSEJUHATUS

Autor valis teha referaadi Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Autor usub, et Hiina ei tohiks kellegile võõraks riigiks jääda, ometi toimusid ju eelmisel suvel seal Olümpiamängud. Hiinas Tiibetis toimunud rahutuste tõttu on Hiina riigi teemad vägagi aktuaalsed . Selles referaadis küll Tiibetis toimunud rahutustest ei räägi, kuid räägib Hiinast kui huvitavast ja kaunist riigist maailmas. Referaat koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis on mainitud Hiina üldandmed, selle territooriumit, riigi asendit maailmas ja ka Hiina Rahvavabariiki. Teises peatükis räägib Hiina loodusest - selle pinnamoest, veestikust, kliimast ja loodusoludest, -nähtusetest. Kolmandas peatükis räägib täpsemalt riigi arengutasemest ning neljandas peatükis võib lühidalt lugeda Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest.

1. RIIGI ÜLDANDMED

1.1 Üldandmed

Pindala on 9 596 960 km2. Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking , kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. (1)

1.2 Riigi asend maailmas

Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias , täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri ja Ida–Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. (1)

1.3 Maa ja riigid

Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. (1+Lisa 1)
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. (1)
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel. (1)
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (1)

1.4 Hiina Rahvavabariik

Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased . Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. (1)

1.5 Territoorium

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest . Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni. (1)

2. LOODUS

2.1 Pinnamood

Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. (2)

2.2 Veestik

Hiinat läbivad mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt: Huanghe ehk kollane jõgi ja Jangtse jõgi ehk sinine jõgi. (3)
2.3 Kliima
Hiina asub paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev – troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli – 28 oC ja kõige külmem Jaanuar – -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. (3)

2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused

Hiinas on kaunid mäed ja ilus loodus. Hiinas on ka enamasti soe kliima – sõltuvalt hooajast ja kohast. Esineb palju väikseid maavärinaid. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Hiinas on ka palju vulkaane . (1)

3. ARENGUTASE

Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08  0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. (1)

4. VAATAMISVÄÄRSUSED

Kindlasti kutsub Hiinat külastama tuntud Hiina müür, mille ehitamisest võttis osa üle miljoni inimese. Vähem tähtsam ei ole ka Keelatud Linn, mis asub 72 hektaril, ümbritsetud 3400 meetri pikkuse ja 10m kőrguse aiaga. Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärani nimistusse. Hiinat külastades on võimalus ära käia ka maailma suurimal keskväljakul - Taevase Rahu Väljakul, kuhu mahub korraga miljon inimest. Väga ilus vaatamisväärsus on ka Keisrite Suvepalee, mis on üks suuremaid (290 ha) ja paremini säilinud keiserlikke aedu maailmas. (5)

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina

ENE 3 lk 386

http://74.125.77.132/search?q=cache:kUMfaTxgWI4J:www.koolielu.ee/pages.php/03070701%3Ftxtid%3D4200%26get%3D0+%22hiina+loodus%22&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee

ENE 3 lk 387

http://www.albion.ee/hiina.html

LISAD

Lisa 1

KOKKUVÕTE

Selles referaadis on esimeses peatükis kirjutatud Hiina üldandmetest, riigi asendist maailmas, selle territooriumist, Hiina Rahvavabariigist ning lugeda saab ka alapeatükki nimega Maa ja riigid. Teises peatükis võib lugeda Hiina kaunist loodusest, alapeatükkidena jaotub see neljaks -pinnamood, veestik, kliima ning riigi loodusoludest ja -nähtustest. Kolmandas peatükis räägib täpsemalt Hiina arengutasemest. Neljandas peatükis on võimalik lugeda Hiina huvitavate vaatamisväärsuste kohta. Autor sai referaati lugedes palju targemaks ning huvi Hiina riigi vastu tõusis. Tänu huvitavale materjalile soovib autor ka ise Hiina vaatamisväärsusi ja imekaunist loodust näha. Autor sai näiteks teada, et Pekingis elab üle 17 miljoni inimese, et Hiina on pindalat suuruselt neljas riik maailmas, et Hiinas räägitakse ka peale hiina keele ka mongoli- ja mandžu keelt, et Hiina on üks rahvarikkaim riik maailmas, et seal on väga keeruline poliitiline seis, seal on ainult 10% põllumaad, et Jangtse jõge nimetatakse ka siniseks jõeks, et Hiina asub kolmes kliimavöötmes, et Hiina on maavärinate rohke maa, et Hiinas on kõrge kirjaoskus ja ka seda, et Hiinas asub maailma suurim keskväljak.Autor usub, et siit referaadist võivad huvitavaid fakte leida nii suured kui ka väikesed. Autor, kirjutades referaati, vilus tema arvutikasutamisoskus ning nüüd oskab ka paremini kasutada Interneti otsingumootoreid.