Hiina (4)

SISUKORD:
Üldandmed....................................................................................1
Rahvastik ......................................................................................2
Poliitika.........................................................................................3
Kliima...........................................................................................4
Veestik .........................................................................................5
Mullastik , taimkate .........................................................................6
Loomastik .....................................................................................7
Turism ..........................................................................................8
Veondus .......................................................................................9
Kokkuvõte....................................................................................10
Hiina asukoht, lipp , vapp pildi kujul.................................................12
Kasutatud kirjandus.......................................................................11
ÜLDANDMED
Hiina hõlmab ida- Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan - šani mäed Tarimi ja Džungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong . Mao ajal sai Hiina tööstus- ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni) väljakul toimunud veresaun traagiliselt rõhutas, ei ole Hiina vananeval juhtkonnal poliitilist reformi päevakorras.Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.
Ametlik nimi: Hiina Rahvavabariik
Pindala: 9 326 410 km2
Pealinn: Peking
Rahvaarv: 1 200 000 000 ( 1,2 mrd. )
Riigi keel: Hiina keel
Rahaühik: Jüaan
Haldusjaotus : 22 provintsi, 5 autonoomset piirkonda, 3 keskalluvusega linna
Eksport : Keemiatooted, elektrikaubad, põllumajandustooted, kütus
Import : Teravili, masinad , raud
Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 - 1995):
1930. 450 000 000
1950. 552 000 000
1960. 686 000 000
1970. 827 000 000
1980. 982 550 000
1986. 1 060 000 000
1995. 1 200 000 000
1
RAHVASTIK
Linnarahvast 28%
Maarahvast 72%
Keskmine rahvastikutihedus on 131 inimest 1km2 kohta.
Hiina 1,2- miljardilisest rahvastikust moodustavad peaaegu 93% hanid (Hiinlased). Ülejäänud 92 miljonit kuuluvad 55 vähemusrahvuse või tunnustatud etnilise rühmituse hulka. Vähemusrahvustel on suur poliitiline tähtsus, sest paljud, näiteks mongolid , tiibetlased ja islamiusulised Xinjiangi uiguurid, elavad strateegiliselt tähtsatel piirialadel. Hanide ümberasustamist ääremaadele on sügavalt pahaks pandud ning Xinjiangis ja Tiibetis on see põhjustanud meeleavaldusi, mis on kõik julmalt maha surutud. Xinjiangis ja Sise- Mongoolias on hanid nüüd enamusrahvus. Tiibeti püüdlust tõelist autonoomiat saavutada toetatakse rahvusvaheliselt üha rohkem. Pärast seda kui 1979 kehtestatud ühelapsepoliitika tõttu mõni väike rahvusrühm peaaegu välja suri, on valitsuse kontroll vähemusrahvaste pereplaneerimise üle nõrgenenud. Enamikku Hiinlasi kontrollitakse veel rangelt . Sellest hoolimata ületab rahvaarv 2000. aastaks 1,3 miljardi piiri.
Hiina ühiskond on patriarhaalne, tavaliselt elab koos mitu sugupõlve. Majandusuuendused muudavad ka perekonnaelu ja lõhuvad Mao ajastu ühiskonna kontrollsüsteemi. Lahutuste arv ja tööpuudus suurenevad; mineviku puritaanluse on asendanud materialism. Religioossete tõekspidamiste taaselustumine on tänapäeva Hiina ebakindla elu üks väljundeid.
2
POLIITIKA
Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget)
Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid, keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP)
Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei – Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22- liikmelisel HKP Poliitbürool, eriti selle 6- liikmelisel Alalisel Komiteel.
3
KLIIMA
Hiina asub paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline : suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur –10 kuni –15, madalaim kuni –27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (10–15 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur –35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis –20 °C, Pekingis –5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400–650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700–2000mm (Taivanil üle 3000mm ) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune.
4
VEESTIK
Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid ). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus.
5
MULLASTIK, TAIMKATE
Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad , kohati lateriitmullad. Lääne- Hiinas on ülekaalus hõre stepi-, poolkõrbe- ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida- Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde- ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa ( amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandžuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.
6
LOOMASTIK
Põhja- Hiinas on loomastik liigirikas . Hiina lääne- ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk- ja Sise- Aasia ning Mandžuuria- Hiina regiooni, Lõunaosa Indo- Malai riikkonna Indo- Hiina regiooni. Kesk- ja Sise- Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi (hüpiklasi, liivahiiri, suslikuid), sõralistest on kõrbele tüüpiline džeiraan, stepis elab džereen, kiskjaist on tavalisim korsak. Üliharuldaseks on jäänud prževalski hobune, arvatavasti leidub väheseid isendeid Džungaarias. Tiibeti tüüpiline loom, kõrgmäestikuga hästi kohastunud jakk on küttimise tagajärjel peaaegu hävinud, kuid kodustatud jakke leidub kogu Tiibetis. Üsna haruldane on kiang ehk Tiibeti eeslik, antiloopidest leidub orongot, lindudest Tiibeti mägikana. Mandžuuria- Hiina regioonile on iseloomulik Siberi taiga ja lõunapoolsete liikide segunemine , ülekaalus on taigaloomad, näiteks burundukk, orav, siberi kärp ja nirk, üsna haruldaseks on jäänud soobel . Omapärane on loomastik Edela- Hiinas, eriti sealseis laiguti säilinud liigirikastes lähistroopilistes metsades. Sichuanis elutseb hiidpanda (maailma PR). Lõuna- Hiinas, kus asustus on tihe, elutseb suuremaid imetajaid (elevant, gaur) ainult looduskaitsealadel, mujal on makaake, giboneid, karustiiblasi, tupaiasid jt. Hiinas on 154 looduskaitseala , sh. 3 biosfäärikaitseala. Sichuanis kuni 6000 meetrit üle merepinna paiknev Wenchuan Wulongi biosfäärikaitseala (200 000 ha, asutatud 1957) on rahvusvaheline hiidpanda uurimise keskus, peale loomastiku kaitstakse seal igihaljast lähistroopilist metsa ja alpi niite . Kirde- Hiinas paikneval Changbaishani biosfäärikaitsealal (217 235 ha, asutatud 1960) on mitmekesise taimkatte ja loomastikuga (sh. tiiger, tähnikhirv) vertikaalsed vööndid, Zhaoqing Dinghushani biosfäärikaitsealal (1140 ha, asutatud 1956 Xijiangi orgu) igihaljas mets.
7
TURISM
Peamised lähtemaad:
Jaapan 27%
USA 13%
SRÜ 6%
Filipiinid 5%
UK 5%
muud 44%
Enamik Hiina külastajaid on välishiinlased või ärireisijad, kuid ka turistide arv suureneb. Piirangute vähendamine 1980. aastail on soodustanud kõikide turismiliikide kiiret kasvu, alates luksusreisidest ja lõpetades jalgsimatkadega. Enamik Hiinat on nüüd matkajaile avatud. Peamised huviväärsused on Hiina müür, Pekingi Keelatud Linn ning Xiani terrakotasõjamehed. Hiina valitsus on hakanud turistidele avama ka Tiibetit. Hongkong on paljude külastajate jaoks Hiina peamine värav.
8
VEONDUS
Maanteid 926 460 km
Kiirteid ei ole
Raudteid 54 000 km
Kanaleid 109 800 km
Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (1996–2000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $.
1995. aastal teisaldati Šanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000- tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine. Jõukuse suurenedes suureneb kiiresti õhutransport ja eraautode arv. Hiina peamine liiklusvahend on siiani jalgratas.
9
KOKKUVÕTE
Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest.
10

Kasutatud kirjandus:

1) “ENE” nr. 3 (lk. 386-406)
2) “Vana Hiina” (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus)
3) “Maailma Teatmeatlas” (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus)
4) Internet (www. China .com)
5) “Kooliatlas”
6) “Maakera loodus- ja inimgeograafia” (Tallinn. Koolibri 1998) Autorid: Jaan Jõgi, Liisa- Kai Pihlak , Andres Tõnisson
7) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
11
12