Hiina riigi ülevaade (0)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
Hiina
Referaat
Olustvere 2013

Sisukord

Riigi üldandmed: 3
Geograafiline asend ja loodus: 4
Loodus ja energiavarad: 4
Inimesed, religioon ja rahvastiku paiknemine 5
Poliitika 5
Tootmisharud 6
Tööstus 6
Põllumajandus 6
Kasutatud kirjandus: 7

Riigi üldandmed:

Riik: Hiina Rahvavabariik
Pindala: 9 596 960 km² 
Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005)
Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km²
Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel)
Riigikord : Kommunistliku partei poolt juhitav riik 
Riigipea : Hu Jintao
Pealinn: Peking (13,8 mln elanikku)
Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Šanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad.
Rahaühik: Hiina jüaan
Suuremad linnad: Peking, Šanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas
Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html

Geograafiline asend ja loodus:

Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga,need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietna. Hiina maismaapiiri pikkus teiste riikidega on ligikaudu 22000 km.Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri, Ida–Hiina meri ning Kollane meri.Pindalast on 9326410 km²  maismaad ja 270550 km² vett. Riigi valdused võib jagada kolmeks :Edela-Hiina,Ida-ja Põhaja-hiina ning Loode Hiina.
Riigi edela osa on külma ja kõle mägipiirkond,kus asub ka maailma kõrgeim platoo- Tiibeti kiltmaa.Suur osa sellest regioonist on kaetud jäiste kõnnumaade,märgalade ja soolajärvedega. Inimasustus on seal äärmiselt hõre.
Idaosa on seevastu kõige tihedama asutusega piirkond.Suur osa Ida-Hiinat on merepinnast vähem kui 400 m kõrgusel,kuigi esineb ka ka üksikuid mägisemaid paiku.Seda regiooni läbivad väga paljud jõed,mis põhjustavad aeg ajalt üleujutusi.Samas asuvad jõgede suudme alas riigi kõige viljakamad põllumaad.
Hiina loodeosas asuvad ulatuslike kõrbealade ning üksikute mäeahelikega avarad kiltmaad.Sellest piirkonnast ida poole jääb hiiglaslik Gobi kõrb.Kokku kattavad kõrbed 27% hiina territooriumist.

Loodus ja energiavarad:

Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja(1200mln tonni aastas).Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest.

Inimesed, religioon ja rahvastiku paiknemine

Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Šanghais.
Hiinas elab rohkem kui 55 erinevat etnilist rühma,vaatamata sellele moodustavad hinnanguliselt 92 % elanikonnast hanid.Suurimaks vähemusrühmaks on rohkem kui 17 miljonist inimesest koosnev tsuangi kogukond .Sellest veidi väiksemad on mandzud ,huid, miaod ja uiguuri kogukonnad .
Veidi üle poole hiina elanikkonnast on ateistid ,samas kui viiendik hiinlastest järgib mitmesuguseid rahvausundeid.Lisaks sellele elab riigis veel miljoneid budiste,moslemeid,taoiste ja kristlasi.

Poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Tootmisharud

Tööstus

Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKPst. Suurimad tööstusharud on raua-, terase-, söe-, masinaehitus-, relva-, tekstiili-, jalatsi -, mänguasja-, tsemendi- ja keemiatööstus ning laevaehitus . Hiinast on saanud tööstuse eelistatuim tootmisbaas maailmas. Hiina kasutamine eksporditoodangu tootmiseks on loonud uusi töökohti ja suurendanud töötajate sissetulekuid. Riigiettevõtted annavad 40% Hiina RV SKPst, kuid viimaste aastate reformipoliitika on aidanud märkimisväärselt parandada riigiettevõtete juhtimist ja efektiivsemaks muutmist .

Põllumajandus

Maailma rahvarohkeima riigina on Hiina üks suurimaid põllumajandustoodete tootjaid ja tarbijaid. Kuigi vaid alla viiendiku riigi territooriumist on harimiskõlblik, on põllumajandusse kaasatud umbes pool Hiina tööjõust. Hiina on üks maailma suurimaid riisi-, kartuli-, sorgo-, hirsi -, odra-, maapähkli-, tee- ja sealihatootjaid. Lisaks toiduainetele toodetakse laialdaselt puuvilla ja teisi kiudaineid ning õliseemneid. Hiina üritab põllumajandustoodangut suurendada moderniseeritud istanduste, väetiste ja tehnoloogia abil. 2003. a seisuga toitis Hiina 20% maailma rahvastikust, omades samal ajal vaid 7% maailma haritavast maast. 90-ndate keskel saavutas Hiina eesmärgi tagada oma rahva piisav varustamine kodumaiste toiduainetega. Hiina põllumajandustootjate sissetulekute kasv on tänaseks seiskumas, mis on tekitanud kolmekordse erinevuse maaelanikkonna ja linlaste sissetulekute vahel ning toonud kaasa suure migratsioonilaine linnadesse. Põllumajanduse kiiremat reformimist takistab valitsuse senine poliitika, mis rõhutab maa teraviljaga isevarustamist, mis ei ole majanduslikult kõige otstarbekam, ning võimatus maad müüa või osta, kuna maa ei kuulu põllumajandustootjatele vaid kooperatiividele, mis tähendab, et sisuliselt otsustavad maa saatuse üle võimud.

Kasutatud kirjandus:

http://www.vm.ee/?q=node/4581

http://www.uptravel.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et

http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina#Rahvastik

„ÕPILASE GEOGRAAFIA-ENTSÜKLOPEEDIA“ 2003 Autor:Clive Gifford