Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006)
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan,
......................................................................32 Autotööstus...............................................................................................................33 Turism......................................................................................................................37 3 HIINA RAHVAVABARIIK (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles ) Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2008.09.15) 1,331,786,563 Rahvastiku tihedus 137 in/km² Pealinn Peking Pealinna elanike arv 12 miljonit elanikku Riigikeel hiina Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina
Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. 6 3. MAJANDUS 3.1 MAJANDUSHARUD USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2013. aastal 52 800 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör. Majanduse iseloomulikeks joonteks on keskmisest kiirem majanduskasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu.
paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks
on osaline autonoomia. · Riigikeel : puudub · Ametlik keel : Inglise keel · Pealinn : Washington · President : Barack H. Obama · Asepresident : Joe Biden · Pindala : 9 826 630 km² · Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009) · Iseseisvus : 4. Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soo
Kõik kommentaarid