Kui kasutad veepõhist akrüül krunti, pead eelnevalt kiud niisutamisega üles kergitama ja maha lihvima. Pintsel on värvimisel aga kõige eelistatuim töövahend, sest pihustus seaded on kallid ning pintsli kasutamine on igaühele jõukohane. Erinevalt värvist ja lakist mis jäävad puidu pinnale, tungib õli sügavale puitu, moodustades elastse kihi, mis ei pragune ega kooru maha. Üld juhul vajab õlitatud pind hooldust kord aastas. Õlisid on erinevaid on olemas linaseemne õli, tunga õli, tiigiõli, õligeel ning paljud teised õlid. Traditsioonilist linaseemne õli kasutatakse tänapäeval harva puidu viimistlemiseks, sest selle kuivamine võib kesta kuni kolm päeva kuid tänapäeval on suudetud kuivamis aega lühendada kuni 24 tunnini lisades sinna kuivamist kiirendavaid aineid. Tungaõli või teise nimega Hiina puiduõli valmistatakse Hiinas ja Lõuna Ameerikas kasvaatest pähklitest. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele ja hapudele puuviljadele
praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad
edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse 24 peaaegu kogu oma toodang siseturul. Pberi tootmine on hakanud asendama riisikasvatust. Edela-Hiinast pärit metsandustooted sisaldavad tunga õli. Hiina on suurim puidu importija ning maailma impordi metsamaterjali ja sellega seotud tooted jõudnud $ 9.87 miljardit 2001, $ 3.47 miljardit puidutoodete ja $ 6,38 miljardit paberimassi ja paberit. Raadamine on püsiv ja tõsine probleem Hiinas, tuues kaasa ulatusliku erosiooni ja kõrbastumist. Puid tükeldatakse jätkuvalt maapiirkondades ja paljud istutatud puud on jäetud peale istutamist hooletusse ning metsastamise jõupingutused on tulutud.
???"/>
Suurem osa eesti laenudest läti keeles on jäänud Eesti piiriäärsete paikkondade kõnepruuki. Läti ühis- ja kirjakeelde on eesti laenudest jõudnud väike osa, nt ķilava ‘kilu’, luga ‘näidend’ (← lugu), pīlādzis ‘pihlakas’. Eesti laenud on seotud endisaja töö- ja elutingimustega, põlluharimisel ja majapidamises kasutatud riistadega. Laenude hulgas paistab silma merenduse ja kalapüügiga seotud mõistete rohkus. Eesti laenud läti murretes on nt tunga ‘rüsi(jää)’ (← tung), bura ‘puri’, tildars ‘tilder’, porga, purga ‘põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse’ (← põrk), uds ‘pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse’ (← hudi), repens ‘räppen’, rengas ‘nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks’ (← rõngas). Eesti keelest laenatu hulgas on ka bumeranglaene, st laenatud on tüvesid,
-19. saj asusid praeguse Kongo territooriumil mitmed bantude riigid, nt Kongo, Luba jt. 1482. a saabusid portugallased, kes tegid eelkõige 16. saj misjonitööd. 1885-1908. a kuulus Kongo Leopold II ning see kandis Vaba Kongo Riigi nime. 1908-1960. a oli Kongo Belgia riigi koloonia (Belgia Kongo). Halduslikult oli see rakendatud Belgia kindralkubernerile, kes rakendas otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga
annaabi.ee 
