2×24 h sessiooni lahendusest. Baasjaamade mõõtmisandmed laadisime alla EUREF püsijaamade koduleheküljelt. Uue projekti loomise järel kontrollisime ja vajadusel muutsime seadeid. Määrasime koordinaatsüsteemi ja geoidi mudeli (Joonis 1). Samuti määrasime milliseid satelliite kasutatakse ning minimaalse satelliitide lõikenurga (elevation mask 10 ° ). Joonis 1. Projekti seaded Järgnevalt importisime programmi eelnevalt alla laetud mõõteandmete failid Suurupi ja Tõravere püsijaamade kohta. Importimise lõpul avaneb aken, kus saame kontrollida ja vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2. Mõõteandmete programmi importimine Suurupi püsijaama määrame kindelpunktiks ning sisestame programmi geoportaalist võetud koordinaadid (Joonis 3). Joonis 3. Suurupi püsijaama koordinaatide määramine Järgnevalt tõime sisse efemeriidide andmed ning teostasime baasjaamade vaheliste
Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus varem Merikülast Narva-Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt Narva jõe voolurežiimi muutuse tõttu on Narva-Jõesuu liivarannalt suur osa liiva minema uhutud. Narva lahe ääres asuvad Aseri, Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Narva Laht 12 2.3 Tallinna laht Tallinna laht, Suurupi ja Viimsi poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel paiknev Soome lahe osa; umbes 250 km2, suurim sügavus üle 90 m. Jaguneb Kakumäe (Suurupi ja Kakumäe poolsaare vahel), Kopli (Kakumäe jaKopli poolsaare vahel) ja Paljassaare (Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel) laheks ning avaraks Tallinna reidiks(Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel).
1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad
Kristjan Palusalu (1908-1987) Lapsepõlv v Sündis 10.märtsi 1908a. Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus. v Jüri la Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. v Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. v 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. 1929a. Ø Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas
Max kiirus, km/h 160 Rongi tühimass, t 142 Rongi pikkus, m 75,04 Rongi laius, m 3,5 Rongi kõrgus, m 4,5 WC on Kliimaseade on Traadita internet on Töörong Eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. Nende vagunitel veetakse rööpaid, liipreid, killustikku, masinaid ja seadmeid. Esimeste töörongide liikumist Nõmme ja Suurupi vahel täheldati juba 1912. aastal. Vedurite tehnilised andmed Konstruktiivne kiirus, 25 km/h Võimsus, hj (kW) 90 (66,24) Katla küttepind, m2 33,6 Auru piirrõhk, kg/cm² 12 Kolvikäik, mm 350 Töösilindri läbimõõt, 260 mm Veorataste läbimõõt, 625 mm Veduri täismass, t 16 Veevaru, m³ 1,1 Küttevaru, t 1,3 Segarong Reisijateveoveeremist ning kaubavagunitest koosnev rong. Rong veab korraga nii kauba kui ka reisivaguneid
16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Millal esimesed võitlused peeti? 1929 aastal aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). Kõige raskem aeg... Nõ uko g ude anne ks io o n ja s e lle le järg ne v ae g 1941
eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama
noorim, sai Kristjan teistest ehk kauemgi lapsik olla. Hakkamisest poisil puudu ei jäänud. Jõudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. Eriti hästi sobis temasugusele just raskejõustik. Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005
kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist, kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). 1930. aasta Veebruaris Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile.
Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda tüüpi astangut iseloomustab ka katva paelasundi tihelõhelisus ehk kümmekond lõhet ühe meetri kohta. Nii lõhede kui astangutüübi kujunemist on mõjutanud maakoore tõusu ja vajumisliikumised (tektoonika) ning sinisavi diapiiristumine mandriliustike surve all
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse. Kokku toodi Eestisse lisaks siinsetes sõjaväebaasides asunud 25le tuhandele punaväelasele veel üle 70 tuhande mehe. Neile lisandus umbes 10 tuhat Balti merelaevastiku mereväelast. Seega oli enne nn
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
Rohevöö Militaarobjektid 2016). Kuigi sageli nähakse selliseid objekte Eesti maastikus võõrkehadena, räägivad need ajaloost ning on maastike käsitlemisel olulise tähtsusega. Positiivsete näidetena võib aga märkida kultuuripärandi mõtestatud taastamist ja säilitamist. Taastatud ja restaureeritud on mitmeid arhitektuurimälestisi, sh 19. saj II poole ja 20. saj I poole puitarhitektuuri (nt Käsmu merekooli hoone), mõisaid (nt Kalvi mõis) ning tuletorne (nt Suurupi alumine tuletorn). (Eesti kultuurimälestiste riiklik register 2016) Arhitektuuripärandile on püütud leida uut kasutust ning läbi selle kohalikku kogukonda ja kultuurielu elavdada ning inimesi ka väljastpoolt ligi meelitada. Piirkonna arengu- ja konkurentsivõime kontekstis on kultuuripärand märgilise tähtsusega. Samuti võib positiivsete tegevustena välja tuua RMK matkaradade ja puhkealade rajamist, mis pakuvad inimestele
Lõunas piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul. Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar).
Harjumaa piiresse, on iseloomulik saareline ehitus ja valdavaks veealused astangud. Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater. Lääne-Harju klindilõik - hõlmab Paldiski ja Harku klindilahe vahelisel alal ligi 120- kilomeetrise lõigu. Sellele klindilõigule on iseloomulik loode suunas eenduvate klindipoolsaarte nt Suurupi, Pakri, Türisalu, vaheldumine sügavalt klindiplatoosse lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar. Ida-Harju klindilõik - levib Maardu ja Muuksi klindineemiku vahel rohkem kui 70 kilomeetril
Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub murrutuspankasid nt. Rannamõisas, VäikePakri saarel. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele ja Peipsile. Murrutusjärsaku jalamil, iseäranis seal, kus paljanduvad kõrgemal asuvaid vähem vastupidavad kivimid, on tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas. Murrutuse kestmisel taanduvad järsakud aegamööda maa suunas ja nende jalamil kujuneb tasane, veidi lainjas või mügerik murrutus ehk abrasioonilava. Murrutus on kõige tugevam merre ulatavatel neemedel, nende vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon. 2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Bresti rahuleping. Bresti rahu sõlmisid 3. III 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahulepingule kirjutati alla 3
48097225.020690 11899 Maardu linn 30897 6500178-1Kivi 58.09238227.199077 30897 Mooste vald 30898 6500177-1Kivi 58.09224727.199579 30898 Mooste vald 25826 5900286-1Kivi 59.33898926.383994 25826 Rakvere linn 30429 4900177-1Kivi 58.61156426.413963 30429 Puurmani vald 30430 4900176-1Kivi 58.61176526.413789 30430 Puurmani vald 9721 21506-1 Kivi tee 59.46865524.393234 9721 Suurupi (KiHarku vald 10349 22904-1 Kivi tänav/ 59.34740224.057825 10349 Paldiski linn 134732 4990026-1Kivijärve 58.76894426.563532 134732 Jõgeva vald 30813 6500179-1Kivijärve 58.03499827.196333 30813 Põlva vald 90609 6500180-1Kivijärve 58.03503027.195979 90609 Põlva vald 32933 4900178-1Kivijärve 58.76887526.563407 32933 Jõgeva vald 32934 4900180-1Kivijärve 58.76824826.563294 32934 Jõgeva vald
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine. Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid (näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
