3.2 Geograafiline ehitus See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest, kuulub Lääne-Eesti vesikondac- Harju alamvesikonda,. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Järv on vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal. 6 3.3 Geoloogiline ehitus 3.3.1 Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool merepinda
(Suuroja 2011). Üheks maastikurajooni olulisemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, mis kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30
suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel linnastu siseringi. Tuntuim näide on "Kalevi" kolimine Jürile 2003. aastal. Tihenevad ka välisringi asulate igapäevased seosed Tallinnaga. Linnastu siseringi moodustavad Tallinnaga piirnevate valdade asulad Haabneeme, Viimsi, Saue, Maardu, Jüri, Tänassilma, Saku, Harku, Tabasalu jt.,. Need on üpris iseseisvusetud Sealsed inimesed käivad tööl ja oma asju ajamas Tallinnas, kui seal aga leidub mõni "oma" ettevõte, siis selle töötajatest suur osa elab Tallinnas. Mõnes sellises asulas on ette valmistatud tööstuspark krundid Tallinnast "Kalevi" eeskujul väljakolivate käitiste ja asutuste tarbeks. Neisse tööstusparkidesse hakkab siginema ka täiesti uusi ettevõtteid, kes leiavad seal Tallinna läheduse, kuid mitte Tallinna kõrgeid kinnisvarahindu. 2004
Kiviõlis. Mererannikul ning kahe suurema järve Peipsi ja Võrtsjärve-ääres valdavad madalikud. Need alad on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik. ---- 25 Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal, kõige idapoolsem on Peipsi madalik. Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel paikneb Kesk-Eesti tasandik. Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel.
· Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides · Ligi 150 m paksune lasund · Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil · Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid · Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal · Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt
Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid. Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
