• LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI (VIHULA VALD) • OJAKIVI ÜMBERMÕÕT ON 30 MEETRIT, KÕRGUS 6 MEETRIT. • OJAKIVI ON SUURUSELT 14. HIIDRAHN EESTIS. AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • FILE:///C:/USERS/% C3%95PILANE/DOWNLOADS/YKSIKOBJEKTID_01.01.2015.HTM • HTTP ://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/VIKIPEEDIA:VIKIPROJEKT_LOODUSP%C3% A4RAND/L%C3%A4%C3%A4NE-VIRU_MAAKONNA_LOODUSM%C3%A4LESTISED# . C3.BCKSIKOBJEKTID
tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu väikest koobast. Paljandis on üks Eesti suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid. Rändrahnud • Vaindloo hiidrahn – üks kõrgemaid • rändrahne Eestis – küünib 7,7 meetrini. • Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa • rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid • Eestis. Rändrahnud • Sageli lagunesid rändrahnud tükkideks juba jää sees. Nii tekkisid rahnude kogumid ja kivikülvid. Matsalu näärikivid. • Rahvasuu järgi on see Kalevipoja lingukivi • Prossa järve ääres
Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn. 3. Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika. 4. Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis. Harju maakond 1. Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem. Viinistus asub kunstimuuseum, kus kunstnik Jaan Manitski esitleb oma erakogu. Jaan Manitski on ka ühtlasi Viinistu arendaja. Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte. Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5
Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted
Tabasalu Ühisgümnaasium Tabasalu spordikompleks 4. Loodushoid 4.1 Looduskaitsealad Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad: Vääna - Viti koopad, Humala koopad ja Naage koopad. Liikva ja Vahi külades on kaitse all kanakulli püsielupaigad. Kaitstud on Vääna jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse all Harku, Viti, Kumna, Muraste ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel. Looduskaitsealad Harku vallas on: Türisalu maastikukaitseala, Vääna maastikukaitseala, Muraste looduskaitseala, Naage maastikukaitseala, Suurupi looduskaitseala. Suurupi poolsaar Kokkuvõte Varem poleks ma uskunudki, et nii väikese riigi nii väikesest
Kivi vihises aga mööda ja maandus teisele poole poolsaart Turbuneeme küla alla. Seal lebab ta praegugi. ,,Osudin Odakivisse, paiskasin aga Painuvasse," kostnud vägimees selle peale nördinult. Ojakivi (Orjakivi, Võsu rändrahn, Oja Suurkivi, Sagadi kivi) Ojakivi asub Lääne-Viru maakonnas Koolimäe külas metsa sees. Rändrahnu pikkus on 11,6 m, laius 10,0 ning kõrgus 6 m. Ümbermõõt on kivil 29,6 m. Maapealse osa mahu järgi (274 m3) on rabakivist hiidrahn Eesti rändrahnude edetabelis auväärsel 14. kohal. Kivi on arvatavasti nime saanud läheduses asuvalt Jaaniojalt. Rahnu põhja- ja läänekülg on järsud, ida- ja lõunakülg laugjad. Painuva rändrahn (Painuva kivi) Painuva rändrahn asub Harju maakonnas Turbuneeme külas maismaast u 80 m kaugusel meres. 20
Samuti on Lahemaa rahvuspargile iseloomulikud ja huvipakkuvad hiidrahnud ja suurematest ning väiksematest rändrahnudest moodustuvad kivikülvid. Lahemaa rahvusparki peetakse Eestis kivirahnude hulga poolest rikkaimaks piirkonnaks. Suuri kivikülve esineb näiteks Juminda poolsaarel ja Käsmu poolsaarel. Käsmu kivikülv katab pea 400 ha suuruse maa-ala. Suurimad hiidrahnud on Juminda poolsaarel paiknev Majakivi ning Turbuneeme külas asub Painuva hiidrahn (Suuroja 2011). Üheks maastikurajooni olulisemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, mis kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank,
Ehalkivi Letipea neeme tipus 930 49,6 2. Muuga Kabelikivi 728 58,0 3. Majakivi Juminda poolsaarel 584 40,9 4. Vaindloo hiidrahn 480 38,6 5. Rohuneeme rändrahn 397 33,1 Kaitsealuseid rändrahne, mille ümbermõõt küündib 20 meetrini,
Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti, millest üksikpuid ja puuderühmi on 724 ning rändrahne ja kivikülve 359. Kaitstavate üksikobjektide näited: Põlispärnad, põlistammed, põlispuud, niinepuud (nt Tamme-Lauri tamm) Kivid, rändrahnud (nt Vaindloo hiidrahn) Kakumäe paljand, Keila juga, Jägala juga, Kose allikad 65. Püsielupaik Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
annaabi.ee 
