märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toitub allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht,
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või
Aga teda võib vaadelda ka teistmoodi: näiteks Kaljo Kiisa filmi vaatevinklist kui parandamatut ja salapärast romantikut ning ilusate lugude puhujat, kes aitab inimestel unustada muresid. Hetked, mida ta armunud naistele kingib, on ehk parimad nende ühetoonilises elus. Lõpetanud seiklused ühes paigas, ilmub Toomas oma fenomenaalsete luiskamistega välja teises. Tal pole inimestele pakkuda muud kui kauneid lubadusi ja muinasjutte, kus väike ojake muutub sillerdavaks Pärlijõeks ja vaene külapoiss kõige rikkamaks terves ilmas. Ta pilkab mammonaorjasid ning rumalust ja naerab südamest pisiprobleemide üle.
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Pal...
Mina lugesin Jules Verne raamatut ,,Reis maakera südamesse". Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja määrdunud paberilipik, kuhu oli kummalises keeles midagi kirjutatud. Pärast pikka pea- murdmist lahendati sedelil olev mõistatus ning professor otsustas kohe alustada suurt seiklust maakera südamesse. Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda . Nii nad siis läksidki Islandi saarele, et sealt siseneda Sneffelsi vulkaani kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. ...
loodus, Donna Velata: looriga naine, pruun taust, kohev kleit, aind nabani näha, Ateena kool: Pythagoras, da Vinci, Platon, Aristoteles, Michaelangelo, Raffael ise. , Sixtuse Madonna) Michaelangelo Buonarotti : Taavet: skulptuur, Pieta' Rondanini: skulptuur, Surev ori: paljas mehe keha: skulptuur, Moosese figuur, Sixtuse kabeli lagi ja altarisein: palju ingleid, sinakust, valget värvi.., viimane kohtupäev: ojake voolab vahel, naine ühel, mees teisel pool, äike nende vahel, fresko. Giorgione: Veneetsia kunstnik Äike, Magav Veenus. Tizian: Veneetsia kunstnik Flora: naine valges, tume taust, Karl V: hobune ja mees, hobusel oranz tekk peal, tume pilt suht, Maarja taevaminek : palju punases inimesi, ilus raam, ümar ülevalt, üleval mingi vanamees habemega, palju ingleid, Urbino Venus : paljas naine, taga üks tüdruk ja naine, jalge juures koer
mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read. Lk 257 - Kui te armastate õhku, avarust ja valgust, siis leiate neid metsalagendikel ja ojade kallastel, aga neile, kel on suuremad nõudmised, on siin olemas järved. Aga kus te leiate raiesmikes varju, naervaid allikaid, tormavaid ojasid ja auväärseid tuhandeastaseid puid? Te ei leia sealt neid, selle asemel leiate vigaseid puutüvesid, mis katavad maad nagu hauakivid kalmistul. Lk 272 -- Ojake,mis voolas künkanõlvalt, oliendale neeme lõunakaldal tee järve rajanud. Ta oli uuristanud endale sügava sängi läbi kõrgemate kohtade, ja veel hilisematel aegadel, kui tsivilisatsioon siia tungis , aitas ta oma käärude ja varjuliste kallastega palju kasa ümbruse ilusamaks tegemisel. Lk 394 -- Siis ergas suvise keskpäeva heledas päikesepaistes, nüüdli ta öö varjudest kurb ja nukker. Mäed tõusid veepeegli ümber ringina taevasse nagu must tara, mis lahutas järve kogu
5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon. Tasasel maastikul ei voola jõed alati kindlas sängis, vaid võivad oma voolusuunda muuta. 1798.a. trükitud Mellini atlases võib näha, et Penijõgi oli sellal Suitsu jõe lisajõgi. Järgmisel kaardil aastast 1844 on näha, et Penijõgi voolab juba iseseisvalt merre. Endisest Penijõe voolusängist on alles aeglase vooluga ning mitmete laienditega ojake - saare soon. 7. Võpsik. Enamuses kasvavad liigid on hall lepp, palju on ka saart ja toomingat. SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas,
Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob ta eredate loodusnähtuste abil üleva pildi Eesti maakeelest. Seal kasutab ta värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi huvitavaid stiilivõtteid. Kuu Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas Ilusa lõhnaga mirdike Vilusas kaljuorus Ei või õitseda kaunisti: Kas siis meie maa keel, Mis kui tasa ojake 7 Oma ilu tundmata Heinamaa läbi, sinise Taeva kullases tules Rahuga on jookslemas, Ehk ka toreda häälega, Oma rammu tundmata, Taeva müristamisega Kui meri on hüüdmas: Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole Rõõmuga vaadates laulda; Siis ma laulan sind,
langevad oru sisse; oma kastet ei vala? nii kui taeva pikne musta pilvede alla Kui siin lumises põhjas hirmsasti kärgatab: ilusa lõhnaga mirdike nõnda on jooksmas laulu vilusas kaljuorus ilus tuline oja ei või õitseda kauniste: Kas siis meie maa keel, Nii kui valguse allikas mis kui tasa ojake seisab austet laulja oma ilu ei tundes oma vendade keske'ella Heinamaa läbi, sinise Kärgatab pikne, taeva kullases tules ja metsad on vait: rahuga on jookslemas, laulja on tõstamas ega toreda häälega, oma hääle, valamas oma rammu tundes suusta laulu kaste, taeva müristamisega
pööranud ("Head ööd") · Tuulelipp armastatu maja katusel meenutab jõuka perekonna südametust ("Tuulelipp") · Looduses kui ka hinges pääseb võimule talv ("Külmunud pisarad" , "Tardumus") · Linna ääres möödub ta üksikust pärnapuust, mis varem jagas tema nooruse unistusi, kuid mille okstes märatseb nüüd külm sügistuul ("Pärnapuu") · Esimene lumi muutub sulades pisaraiks ("Veeujutus") "Talvine teekond" · Ojake külmub kinni nagu tema südagi ("Oja ääres") · Suvepäevade õnnest on jäänud vaid mälestus ("Mälestus") · Elu on ainult pettus ja kõik unistused viivad ainult hauda ("Virvatuli") · Kurnatuna ja väsinuna otsib ta rahu ("Puhkus") · Unes näeb ta taas elukevadet, kuid ärgates ümbritseb teda endiselt pimedus ja külm ("Kevadeunelm") · Ta on üksi maailmas ("Üksindus") Ta näeb postiljoni, kuid teab, et tema jaoks kirja ei ole ("Post") "Talvine teekond"
Uuritava jõelõigu ja üldse Võhandu kui Eesti ühe pikima jõe kohta oli üllatavalt vähe materjali nii paberkandjal kui ka internetis. Mind pani ka imestama, et sellises suures teoses nagu "Eesti jõed", mis on välja antud aastal 2001, ei ole paljudest Eesti suurematest ja tähtsamatestjõgedest eraldi peatükke ja materjali, kuigi teos peaks kajastama kõiki Eesti jõgesid. Suuremate jõgede kajastamise asemel on seal kirjas iga väiksemgi ojake ja kraav. See on loomulikult hea, et neidki on uuritud, kuid minu arvates võiks ikka olla Eesti suuremad ja tähtsamad jõed ka sellises teatmeteoses üksikasjalikult kajastatud. 5. Kasutatud materjal 1. Järvekülg, A. Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus 2001 2. Multer, L., Küttim, M .Jõgede seire Eestis, referaat Tallinn 2008 3. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994 4. Jüssi, F
ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. Romantism Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. Teemad Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu
sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja jõudsid eesti kirjandusse sajand hiljem. Kristjan Jaak Petersoni tunti 19. sajandil põhiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tõlgitud, ümber töötatud ja täiendatud Christfrid Gananderi "Soome mütoloogia" järgi. Kuu" Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel, mis kui tasane ojake, oma ilu tundmata, heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich
s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab kinni ojake. -- Kus on siis su kojake? Kala: Talvel tõesti külm on kole, aga mul sest viga pole -- jää all voolab vaba vesi, sääl on palju kalakesi varjul külma tuule eest, toitu saame
zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. 3. Teemad. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu
kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku
saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. 3. Teemad. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert
Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk ``Väravad`` - seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet saab kuristik päevas vaid mõne minuti. Kaljuseintele klammerduvad küpressid, oleandrid ja viigipuud ning läbi õhu vuhisevad kaljuhakid, kotkad ja pistrikud. Kuristikus asub mahajäetud Samaria küla, mis hüljati 1962. aastal, mil piirkond kuulutati rahvuspargiks. Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri-
foneemiteadlikkust Oktoober Külm näksib lehti vahtrapuult (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ülalt alla) Neid keerleb, keerleb alla ( kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult ( käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) Uks talvele on valla ( käed laia kaarega eest kõrvale alla) (Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake
olekus, oma lossi põletatuna. Ta otsis õigust, aga polnud mõistjat; ta katsus ka õnne rusikaõigusega, kuid selleks puudus jõukus. Ta läks kloostrisse, aga munkade välispidine püha paiste ja kõdune koera-elu tegid temale kloostrielu jälgiks. Ta kaotas himu inimeste seas elada, rändas kaua mööda ilma, uuris loodust ja tema saladusi. Viimaks sattus ta Eestimaale ja leidis siin soovitud rahupaiga. Tema koobas oli madal ja seestpidi ilma iluta. Aga jahe, selge ojake sirises alt mööda peegliks lilledele, kes ennast tema sees uhkusega vaatasid, isekeskis kihistades: «Oi, oi, kui pisikesed, peenikesed me oleme! Oi, oi, kui kauni karvaga ja lõbusa lõhnaga! Oi, oi!» Ümberringi tõusid kõrged, toredad puud pilvede naabrusse, sealt jahutavat tuult ja kosutavat vihma maha meelitades. Ja kui tuulehoog neist läbi kohises, siis hõõrusid nad heas tujus oksi üksteise külge ja kähistasid lehtedega: «Ohoo, tohoo, tuuleõhuke, õõtsuta meid! Õõtsuta,
Siis rändasid nad üht looklevat käiku mööda edasi, hoides küünlaid kõrgel ja lugedes nimede, kuupäevade, aadresside ja motode vassitud võrku, mis oli kaljuseintele maalitud (küünlatahmaga). Ikka edasi liikudes ja juttu ajades ei pannud nad tähelegi, et nad viibisid nüüd koopa osas, kus seintel ei olnud sääraseid freskomaalinguid. Nad suitsutasid 181 omad nimed ühe rippuva kaljuserva alla ja läksid edasi. Nüüd jõudsid nad kohta, kus etteulatuvalt kaljurahnult allanirisev ojake, tuues kaasa lubjakivisetteid, oli pikkade sajandite kestel moodustanud sätendavast hävimatust kivist pitsilise ja kurrulise Niagara. Tom puges oma väikese kehaga selle taha, et valgustada seda tagantpoolt Becky heameeleks. Ta leidis, et kivine eesriie varjas looduse poolt kujundatud järsku treppi kitsaste seinte vahel, ja otsekohe haaras teda auahnus avastajaks saada. Becky järgnes tema kutsele, nad tegid kaljule tahmaga märgi, millest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
