Geograafia riigieksami mõisted (13)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

Lõik failist

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007
MÕISTED:
LITOSFÄÄR

Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest.
Astenosfäär – Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril „ ujuvad “ litosfääri laamad .
Maa tuum – Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt.
Vahevöö – kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele.
Mandriline maakoor – mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp.
Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Kihtvulkaan e. Liitvulkaan – koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine).
Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.
Epitsenter – punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal.
Mineraal – kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Kivim – looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. ( kivimitest koosneb näiteks: vahevöö ja maakoor).
Maak – mineraalne maavara , mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. (rauamaak, vasemaak jne).
Tardkivim e. Magmakivim – magma tardumisel tekkinud kivim.
Settekivim – kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
Moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim.
Basalt – peeneteraline kuni klaasjas tavaliselt musta värvi vulkaaniline kivim. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast. Levinuim kivi maakoore ülaosas.
Maalihe - pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet.
Graniit – hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.(koosneb kvartsist ja päevakividest).
Laamtektoonika – teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest , vastastikmõjudest ja hävimisest.

PEDOSFÄÄR

Füüsikaline murenemine e. Rabenemine – kivimite mehhaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine .
Keemiline murenemine – e . Porsumine – kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega.
Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peenusastmega.
Lähtekivim – kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim.
Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus , maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Muudav vilja mullakaks.
Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
Mullahorisont – mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul launeb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont .
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud (II) oksiidiks.
Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest.
Erosioon – protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid.
Kõrbestumine – nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel.

ATMOSFÄÄR

Atmosfäär – maad ümbritsev kihilise ehitsuega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos maaga.
Troposfäär – 0 kuni 10-16 km kõrgusel ning on see mida me hingame. Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal.
Kiirgusbilanss – maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Õhumass – ühtlaste kogumitega õhu suurkogumid.
Tsüklon e. Madalrõhuala – ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.(kõige madalam tsükloni keskmes).
Õhurõhk – õhu hüdrostaatiline rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Mõõdetakse baromeetriga.
Antitsüklon e. Kõrgrõhkkond – (mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast).
Mussoon – püsiv ja suurte ulatustega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- Aasia ).
Passaat – tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem.
Kasvuhoonegaas – rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur, osoon ,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid).
Osoonikiht – keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest.
Happesademed e. Happevihmad – sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi.
Sudu – teatud sorti õhureostus. Võib tekkida biomassi põle(ta) mise tagajärjel.

HÜDROSFÄÄR

Maailmameri – katkematu kihina 70,8 % Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. ( kaspia meri). Koosneb 5 ookeanist: Atlandi-, India-, Vaikne ookean ning Põhja – ja Lõuna jäämeri.
Rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik psoitiivne pinnavorm. Moodustuvad suuremate tormide käigus.
Järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik (fjordrannik).
Laugrannik – lauge reljeefiga rannik.
Äravool e. Jõgede äravool – on veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse(kõkke,järve,merre). Mõõdetakse tavaliselt millimeetrites või kuupkilomeetrites aasta kohta. Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, eestis aga Narva jões.
Valgala e. Valgla – maa-ala, millelt vesi voolab samasse veekogusse.

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE

Agraarühiskond – ühiksonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus . Tänapäeval Aafrika ja Aasia riikides.
Globaliseerumine e. Üleilmastumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mi son põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest.
SKT e. Sisemajanduse kogutoodang – mingil kindlal territooriumil toodetus lõpphüviste koguväärtus.
Inimarengu indeks – riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvetsab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet.
Primaarne sektor – majandussektor , mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki.
Sekundaarne sektor – majandussektor, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat.
Tertsiaalne sektor – majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms.

RAHVASTIK JA ASUSTUS

Demograafiline plahvatus – demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
Iive – rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne.
Rahvastikupoliitika – poliitikaharu, mis tegeleb rahva arvu, koostist,paiknemist ja nende muutumist mõjustada taotlevate või mõjustavate poliitiliste tegurite põhjendamise ning rakendamisega.
Migratsioon e. Ränne – inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil.
Linnastumine e. Urbaniseerumine – majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine. Inimesed siirduvad maalt linna.
Eellinnastumine – protsess, kus arenevad suure linna lähedased asulad.
Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus – ja ametialade vms järgi.
Tööpuudus - nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Usund – religioon .

PÕLLUMAJANDUS JA

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

256 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

s6rka318 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Geograafia põhimõisted

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa

Geograafia

sxw

Geograafia mõisted.

LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetu

Geograafia

doc

Geograafia mõisted.

GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valda

Geograafia

odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsi

Geograafia

docx

Geograafia mõisted 1. periood

Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa g

Geograafia

docx

Maa kui süsteem

Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lahkub pidevalt maailmaruumi energ

Geograafia

doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset

Geograafia

docx

Maateaduse alused

Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj

Geograafia

Rohkem sarnaseid