Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Gaaskeevitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on meil vaja hapnikku ja atsetüleeni selle toru keevitamiseks ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS.
Keevitamise olemus.
Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta.
Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi:
a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma -, räbu -, elektronkiir -, laserkeevitus- ja muud).
b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus).
c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat ( ultraheli -, plahvatus -, hõõrd-, külmkeevitus).
Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel.
Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest.
Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel.
Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus .
Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas -, termiit-, räbu- jne. keevitust.
Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt , et moodustub õõnes varras .
Metallide gaaskeevitus .
Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek , mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta.
Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle . Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm ) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on laialt levinud mitmeleegipõletid, mis võimaldavad kiiremini kuumutada suurt ja paksu metallipinda. Gaaskeevituse eelisena võib veel nimetada, et ta ei nõua keerulisi seadmeid ega elektrienergia allikaid .
Gaaskeevituse puuduseks on tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel ning suur kuumutuspiirkond. Kui valida keevitusleegi õige võimsus ja liik ning õiget marki keevitustraat (varras), tagab gaaskeevitus kvaliteetse õmbluse.
Keevitaja töökohta, mis on varustatud keevitamiseks kõige vajalikuga, nimetatakse keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed , mis tagaksid häireteta töö:
  • hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega;
  • kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus - või lõikepõletisse;
  • keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks;
  • lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel , terashari, sepatangid, lihvmasin jne.;
  • räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud;
  • keevituslaud ja koosterakised.
    Keevisliidete liigid ja õmblused.
    Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º).
    Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu . Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu.
    Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide ), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt.
    Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga.
    Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi .
    Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad.
    Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid.
    Keevisõmbluste liigid.
    Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusemetalli. Keevisõmblused jagunevad valmistamisvisilt ühe- ja kahepoolseteks.
    Mõjuvate jõudude suuna järgi liigitatakse keevisõmblused külg- (a), laup- (b), kombineeritud (c) ja kaldõmblusteks (d). Külgõmbluse puhul on mõjuva jõu suund õmbluse pikiteljega paralleelne, laupõmbluse puhul aga risti. Kombineeritud õmblus on laup- ja külgõmbluse kombinatsioon, kaldõmbluse pikitelg paikneb mõjuva jõu suhtes teravnurga all.
    Asukoha järgi ruumis jaotatakse keevisõmblused põranda- (a), rõht - (b), püst- (c) ja laeõmblusteks (d).
    Väliskuju järgi eristatakse normaal -, tugevdatud- ja nõrgendatud õmblusteks.
    Õmbluste tähistus EN järgi.
    PA – ALLASEND
    PB – ALLASEND SEINAGA
    PC – HORISONTAAL
    PD – SEIN LAEGA
    PE – LAGI
    PF – ALT ÜLES (plaat)
    PH – ALT ÜLES (toru)
    PG – ÜLEVALT ALLA (plaat)
    PJ – ÜLEVALT ALLA (toru)
    H-L045 – TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ALT ÜLES
    J-L045 - TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ÜLEVALT ALLA
    Metallide gaaskeevitamisel ja - lõikamisel kasutatavad materjalid.
    Keevitamisel kasutatavad gaasid.
    Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel, lõikamisel, jootmisel ja vajadusel ka kuumutamiseks.
    Hapnik on gaas, mis soodustab põlemist, kuid iseseisvalt ei põle.
    Keevitamisel kasutatavate gaaside tihetused 15º C ja rõhul 0,101 MPa (1,013 baari ).
    Atsetüleen .
    Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas . Teda saadakse kaltsiumkarbiidist, millel terav küüslaugulõhn ja ta imab väga hästi vett. Saadakse teda koksi ja kustutamata lubja sulatamisel elektriahjudes temperatuuril 1900...2300° C reaktsiooniga CaO+3C=CaC2 +CO. Uuesti veega reageerides saadakse temast atsetüleen ja kustutatud lubi sellise võrrandiga CaC2 +2H2O=C2H2 +CA(OH)2 . Ühest kilogrammist võib saada 235...285 dm3-rit atsetüleeni. Kõrge energiasisalduse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Gaaskeevitus #1 Gaaskeevitus #2 Gaaskeevitus #3 Gaaskeevitus #4 Gaaskeevitus #5 Gaaskeevitus #6 Gaaskeevitus #7 Gaaskeevitus #8 Gaaskeevitus #9 Gaaskeevitus #10 Gaaskeevitus #11 Gaaskeevitus #12 Gaaskeevitus #13 Gaaskeevitus #14 Gaaskeevitus #15 Gaaskeevitus #16 Gaaskeevitus #17 Gaaskeevitus #18 Gaaskeevitus #19 Gaaskeevitus #20 Gaaskeevitus #21 Gaaskeevitus #22 Gaaskeevitus #23 Gaaskeevitus #24 Gaaskeevitus #25 Gaaskeevitus #26 Gaaskeevitus #27 Gaaskeevitus #28 Gaaskeevitus #29 Gaaskeevitus #30 Gaaskeevitus #31 Gaaskeevitus #32 Gaaskeevitus #33 Gaaskeevitus #34 Gaaskeevitus #35 Gaaskeevitus #36 Gaaskeevitus #37 Gaaskeevitus #38 Gaaskeevitus #39 Gaaskeevitus #40 Gaaskeevitus #41
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kenrakki1 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Gaasikeevitus
    23
    odt
    Gaasikeevitus
    13
    docx
    Gaasikeevitus
    52
    pdf
    Keevitus
    14
    docx
    Gaasikeevitus
    20
    docx
    Gaaskeevitus
    8
    odt
    Gaaskeevitus
    6
    pdf
    Keevitus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun