OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL
Gaaskeevitus Referaat
Koostaja :
Rauno .R
2013
SisukordSisukord……………………………………………………………………………………….2
Sissejuhatus……………………………………………………………………………….......3
Üldskeem……………………………………………………………………………………...4
Atsetüleen
ja teised põlevgaasid……………………………………………………………....5
Keevitusleek…………………………………………………………………………………...6
Keevitusleegi
liigid…………………………………………………………………..……...7-8
Injektorpõleti………………………………………………………………...…………..…9-10
Surugaasireduktorid………………………………………………………………………11-12
Vasak-
ja paremsuunaline
keevitamine …………………..……………………………….13-14
Kokkuvõte……………………………………………………………………………...…….15
Kasutatud
materjalid………………………………………………………………………....16
SissejuhatusReferaadis
räägin ma gaaskeevitusest ja kõigest sellega seonduvast. Ise ma
pole kunagi keevitanud ja valisin selle teema sellepärast, et tundus
kõige huvitavam. Referaat sisaldab kõige tähtsamat ja paar
joonist, et arusaadavam oleks.
ÜldskeemGaaskeevitus
kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua
keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat.
Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem
keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond
e. termomõju tsoon.
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest
lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse
peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga
torude montaažil,
õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel.
Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende
sulameid ,
messingit,
pliid ja malmi.
1.
Hapnikuballoon
2.
Atsetüleeniballoon
3.
Kaitseklapp
4.
Hapnikuvoolik
5.
Atsetüleenivoolik
6.
Keevituspõleti
7.
Keevitustraat
8.
Gaasidüüs
9.
Keevitatav
metall 10.
Leek Atsetüleen
ja teised põlevgaasidAtsetüleen on
metallide gaaskeevitamisel ja –lõikamisel põhiline põlevgaas.
Tema
leegi temperatuur ulatub tehniliselt
puhtas hapnikus põlemisel
3150ºC-ni.
Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise
liigid.
Atsetüleen (
C2H2 )
on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend.
Normaaltemperatuuril ja –rõhul on tehniline atsetüleen värvitu,
terava küüslaugulõhnaga
gaas .
Atsetüleeni kestev
sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi
mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja
temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi
ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga
2,3…84% ja hapnikuga 2,3…93% võivad plahvatada nii sädemest kui
ka
tugevast kuumusest.
Peale atsetüleeni kasutatakse
metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid
ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning –aure.
Keevitamisel
peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu
kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid
gaase , mille leegi
temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide
keevitamisel, mille
sulamistemperatuur on madalam kui
terasel .
Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis
hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se
leegi.
Propaan (C3H8) on
normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas.
Propaani ja
hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC.
Kasutusala:
hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine,
kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine,
leegiga puhastamine.
Vesinik (H2) on
normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks
kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud
vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke
segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel
rangelt täita
ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides,
gaasilises olekus rõhu all.
Kasutusala: malmi, alumiiniumi,
messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine
KeevitusleekKeevitusleek
moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on
kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli.
Kõik
süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel
on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja
loit .
Leegi
skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi:
1.
Tuum
2. Töötsoon
3. Loit
Tuumal
on teravalt
piiritletud , peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju,
ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest,
hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab
kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga
gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab
põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb,
väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on
ligikaudu 1000ºC.
Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb
tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle
pikkus oleneb suudmiku
numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel
asub keevitusvannis olev
sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse
keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid
lisandeid.
Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis
on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma
otsast 3…6 mm kaugusel.
Töötsoonile järgneb loit, mis
koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust.
Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni
temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC.
Keevitusleegi
liigidPõlevsegu
koostisest, s.o hapniku ja põlevgaasi
suhtest sõltuvad
keevitusleegi kuju, temperatuur ja toime sulametallile. Põlevsegu
koostise muutmisega saab
keevitaja muuta keevitusleegi
põhiparameetreid.
Olenevalt
hapniku ja atsetüleeni omavahelisest suhtest saadakse kolm peamist
keevitusleegi liiki:
normaalne,
oksüdeeriv ja
taandav leek.
NormaalleekNormaalleek
ehk
neutraalne leek saadakse teoreetiliselt juhul, kui ühele
mahuosale hapnikule vastab üks
mahuosa atsetüleeni. Praktikas
antakse hapnikku põletisse mõnevõrra rohkem – 1,1...1,3
atsetüleeni mahtu. Hapnikku antakse põletisse veidi rohkem
seetõttu, et ta pole päris puhas, samuti kulub väike osa hapnikku
vesiniku põlemiseks. Normaalleegis on kõik kolm tsooni selgesti
näha.
Oksüdeeriv
leekOksüdeeriv
leek tekib hapniku suure ülehulga puhul – siis, kui põletisse
antava hapniku maht on atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda
suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb
tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi
ülejäänud
tsoonid . Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek
põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi
temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi
keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik
põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne
ja
habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada
messingi keevitamisel.
Taandav
leekTaandav
leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul – siis, kui põletisse
antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95
mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned
kaotavad oma
selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi
otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt
heledam ja sulab
tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud
kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema,
sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi
temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt
taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel.
Pea
meeles!Keevitusleegi
iseloomu määrab keevitaja silma järgi leegi kuju ja värvuse
põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi-
ja hapnikukulu õigele vahekorrale.
Põleti suudmiku kanali
ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal
(pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev
(
terav ) leek aga
puhub sulametalli keevitusvannist välja.
Keevitusleek
ei tohi olla liiga nõrk ega tugev.
InjektorpõletiGaaskeevitaja
põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on
keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse
seadet , mille abil
põlevgaas või põlevvedelike
aurud segatakse hapnikuga ja saadakse
põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja
süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis
võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju.
Keevituspõletid
liigitatakse järgmiselt:
põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi – injektoriga ja injektorita põletid;
otstarbe järgi – universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid;
kasutusviisi järgi – käsi- ja masinpõletid.
Injektorpõleti
on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav
hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse
põlevgaas segukambrisse.
1. Suudmik
2.
Otsik
3.
Segukamber
4.
Injektor
5. Survemutter
6.
Hapnikuventiil
7.
Atsetüleeniventiil
8.
Hapnikuvooliku kinnitus
9.
Atsetüleenivooliku kinnitus
Reduktorist
tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4)
düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta
atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen
läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu.
Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek.
Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja
atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel.
Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.
Surugaasireduktorid
Metallide
gaaskeevitamisel ja –lõikamisel peab gaasi töörõhk olema
madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust.
Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse
seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni
ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu
muutustest balloonis või gaasitorustikus.
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi
poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse
reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
Atsetüleenireduktorid
kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga
1.
Gaasi väljalaske ava
2.
Kaas
3. Survevedru
4. Membraan
5.
Madalrõhukamber
6.
Vooliku ühendus
7.
Gaasi sulgemise ventiil
8. Manomeeter
9.
Kaitseklapp
10.
Survevedru
11. Klapp
12. Manomeeter
13.
Kinnitus balloonile
14. Filter
15.
Kõrgrõhukamber
Reduktor
töötab järgmiselt:
Rõhu
all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja
takistab klapi avanemist.
Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata
päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru,
mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani.
Seejuures tõstab ketas varda
abil üles klapi,
surudes kokku survevedru,
ning gaas pääseb madalrõhukambrisse.Klapi avanemist
takistab peale kõrgrõhukambris oleva
gaasi rõhu ka vedru, mis
on survevedrust nõrgem.
Ettenähtud
töörõhku hoitakse järgmiselt:
Gaasi
tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris
rõhk, survevedru surutakse
koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel
istubrõhuklapp osaliselt
klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse.
Rõhku
kõrgrõhukambris mõõdetakse manomeetriga
6, madalrõhukambris aga manomeetriga
11.
Reduktorite
ekspluateerimise eeskirjad:
Reduktorite
ekspluateerimisel tuleb rangelt järgida ohutuseeskirju.
Gaasi
rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase
kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil,
lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike.
Töö
lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid , lasta gaas
voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid
kuni vedru vabanemiseni..
Reduktorite ekspluateerimisel võivad
tekkida põhiliselt järgmised rikked : süttimine,
külmumine ja gaasileke.
Süttimine
Süttida
võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori
süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida
reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt
ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega
õli.
Külmumine
Suure
gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja
ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse
voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub
külmumine, kui õhutemperatuur on 0ºC ümber. Külmunud reduktor
sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi
seda soojendada .
Gaasileke
Reduktori
ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks
tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse
ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest
õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu.
Vasak-
ja paremsuunaline keevitamine
Vasaksuunaline
keevitamine
Vasaksuunalise
gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek
suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga
liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse
õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel
keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega
keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb
keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem
kui paremsuunalisel keevitamisel.
1.
Keevituspõleti
2.
Keevitustraat
Paremsuunaline
keevitamine
Paremsuunalise
keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek
suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti
taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on
suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud
õhuhapniku ja –lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub
kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui
vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu
tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º ,
millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote
kaardumist.
1.
Keevituspõleti
2.
Keevitustraat
Kokkuvõte
Kuna
varem ma pole keevitanud, siis oli selle referaadi koostamine mulle
väga huvitav ja sain palju uut teada. Näiteks seda, et
gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis
ei nõua keerukaid seadmeid. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning
nende sulameid, messingit, pliid ja malmi.
Kasutatud
materjalid
Kõik kommentaarid