Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gaaskeevitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaas, metall, keevitus, balloon, atsetüleen, põleti, leegi, ventiil, õmblus, süsinik, põlev, leek, sulam, reduktor, järg, keevitatav, igat, balloonid, ventiili, plahvatus, põlevgaas, normaal, suudmik, räbu, balloonis, vann, soojus, servad, lõikamisel, vesinik, süsinikusisaldus, liide, varras, propaan, sulge, plahvatusoht, taandav, kroomparandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
.......................... 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22 3. Gaaskeevitus ............................................................................................................................................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti .........................
Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Eeltoodud vahekordades moodustunud atsetüleeni segud hapniku ja õhuga
Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleefi, millel on kolm selgelt eristatavat tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on selgelt eristatavad piirjooned, mis muutuvad otsast sujuvalt ümaraks, eredalt helendava ümbrisega. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostisest, gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumast kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam – 1200-2520C. Gaasileegi pikkus sõltub suudmiku numbrist ja ulatub 20mm. Leegi keskosal on kõige kõrgem temperatuur (3140C) ja see asub 3-6mm kaugusel tuuma keskosast. TERAV LEEK Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule refuleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. PEHME LEEK
.......................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid...................................................................................... 6 Keevitusleek........................................................................................................................ 7 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks................................................................................ 7 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................................... 8
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone
metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud esimesed edukad katsed veealuse lõikamise hapniku abil. Järgmised 5-9 aastat olid saanud mitmeid patente selles valdkonnas ning arenenud keevituspõletite tööstusdisainilahendused veealuse lõikamise jaoks. 2 1.2.Gaaskeevituse gaasid. Gaaskevituse gaaside hulka kuuluvad atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, samuti bensiini- ja petrooleumiaurud. 1.2.1 Atsetüleen (C2H2). Atsetüleen (C2H2) on põhiline metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatav gaas. C2H2 on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen on värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atseetüleen on plahvatusohtlik 0,15...0,2 Mpa rõhu all ning plahvatab sädemest või leegist, samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini mis ületab 200C.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus nimetu KEEVITUS Referaat Olustvere 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Gaaskeevitus 4 1.1 Gaaskeevituse põhimõte 4 1.2 Injektorpõleti 5 1.3 Surugaasireduktorid 6 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 6 1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid 7 2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas
mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on
Servade töötlusviisi olemust või nurkõmbluse ristlõiget iseloomustav tingmärk kantakse laudi (2) peale (vt joonis 10) Nurkõmbluse kõrguse ,,a" mõõt või tekkiva kolmnurga kaateti pikkus ,,z" märgitakse tingmärgist vasakule (vt joonis 11). Levinum on ,,a" mõõdu tähistamine laudil, kusjuures ,,a" ei tohi olla väiks > Joonis 11. "a" ja "z" mõõtude märkimine ja nende omavaheline suhe [2:23] Tingmärgist paremale kantakse õmbluse pikkus, juhul kui õmblus ei ole detailiga ühepikkune. Viitjoone ja laudi lõikepunktis näidatakse mööda kinnist kontuuri keevitatud õmblused ringiga. Vt. joonis 12 ja tabel 1 pos.1. > Joonis 12. Keevisõmbluse andmete tähistamise näide EN 22553:2000 järgi [1:85] (tähistuste selgitused Tabel 1) Tabel 1. Keevisõmbluste tähistamise tingmärgid ja selgitused joonistel tähistamisel [1:85- 86] Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites
Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti.Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat
1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm madal tootlikkus kõrge tootlikkusega 2 kasutegur on ~(30-60)% pidevus puuduv Suur kulutus keevitusgaasidele
üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest:
.............................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3
eralduva kiirguse intensiivsus on väiksem kui elekterkeevitusel). 1.11. Enne töö alustamist pane selga korras töörõivad ja korrasta isikukaitsevahendid. 1.12. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud esemed, põrand ei tohi olla libe. 2. OHUTUSNÕUDED GAASKEEVITUSTÖÖDEL 2.1. Enne gaaskeevituse töö alustamist tuleb kontrollida: 2.1.1. gaasivoolikute ühendusi põleti ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja tihedad); 2.1.2. põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste korrasolekut, põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 2.2. Gaasiballoonide kasutamisel peavad need olema kohastele alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. 2.3. Balloonide paigutamine läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. 2.4
Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide
Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on
..................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
............................................................................11 5.5 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases............................................................................ 11 5.6 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases................................................................................. 11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases........................................................... 12 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases.......................................................................................12 5.9 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases................................................................................12 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases..................................................................................... 12 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine.............................................................
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1
olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit
.................................................. 26 Sissejuhatus Praktika algas 4.oktoober ja lõppeb 19.november 2010.Praktikalt ootasin uusi kogemusi oma erialaga seoses. Ise olen kokku puutunud mõne üksiku tööga nagu näiteks keevitanud.Aga need kogemused mis olid ennem seda praktikad olid vähesed.Selle pärast oota praktikalt uusi kogemusi. Et saaks uusi teadmis keevitamises ja teiste oma erialaga eotud töödes.Meil tomis neil praktika nädalatel keevitus praktika MIG/MAG keevitusega.Tahtsin selgeks saada keevitamist. 2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja 1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4
annaabi.ee 
