Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Kasutatavad moodused ja seadmed Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel
1.5.1 Injektoripõleti leegi operatsioonide järjekord. Injektoripõleti leegi süütamine operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada balooni ventiilid. 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süütada segu, oodata 5 sek selleks, et gaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleerida leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektoripõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda balooni ventiilid. 4. Avada põleti ventiilid,tühjendades keevituspõleti, reduktorid ja voolikud gaasist. 5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. 1.5.2 Injektorita põleti leegi süütamise operatsioonide järjekord. Injektorita põleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1
Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast
Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast
Voolutugevus muutub võrreldes pinge muutusega õige vähe nagu graafikult näha. TIG keevitusseade sobib ka käsikaar- keevituseks. TIG keevitamisel kasutatakse alalisvoolu, kus elektroodis võib olla miinus- kui ka plusspoolus ja samuti vahelduvvoolu. Alalisvooluga keevitamisel on põhiliselt elektroodis miinuspoolus. Ettevaatust: jälgige seda, et keevitamisel pluss-poolega oleks põletis õige läbimõõduga elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise
õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid. Keevisõmbluste liigid. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusemetalli. Keevisõmblused jagunevad valmistamisvisilt ühe- ja kahepoolseteks. Mõjuvate jõudude suuna järgi liigitatakse keevisõmblused külg- (a), laup- (b), kombineeritud (c) ja kaldõmblusteks (d). Külgõmbluse puhul on mõjuva jõu suund õmbluse pikiteljega paralleelne, laupõmbluse puhul aga risti. Kombineeritud
saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure
saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure
· kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et kaitsta õhu oksüdeeriva mõju eest nii volframelektroodi kui ka sulametalli. TIG-keevitada saab ilma lisamaterjalita või koos sellega. Lisamaterjali kasutades võib seda ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti
puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. Pea meeles Keevitusleegi iseloomu määrab keevitaja silma järgi leegi kuju ja värvuse põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale. Põleti suudmiku kanali ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal (pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev (terav) leek aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. (pildi nr:5)Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on
Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega. Leegi soojus hajub vähem
Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 5 1.3 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge
Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi
on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. Pea meeles! Keevitusleegi iseloomu määrab keevitaja silma järgi leegi kuju ja värvuse põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale. Põleti suudmiku kanali ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal (pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev (terav) leek aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Keevitusleek ei tohi olla liiga nõrk ega tugev. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti.
keevisliide sõlmplaadid nurkliide tagi otsliide torustikumuhv pilu vastakliide põkkliide 1.4. Keevisõmbluste liigid Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalli- seerumisel. Põleti leek või elektrikaar sulatavad ühes põhimetalliga ka lisametalli, mis omavahel segunedes moodus- tavad õmblusmetalli. Valmistamisviisilt jagunevad keevisõmblused ühe- ja kahepoolseteks. Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugev- ja nõrkõmblusi. Keevisõmblused liigituvad põkk- ja nurkõmblusteks. Põkkõmblus l keevisõmbluse laius - q tugevduse kõrgus (normaalõmblustel ei ületa 2,5...3,0 mm) c kalduservamata osa kõrgus
jääb vabasse olekusse siis muutub leek suitsevaks, pikemaks ja kollakaks.Taandava leegiga keevitatakse malmi ja süsiniku rikast terast.hapendav leek tekib juhul kui leegis on küllaldaselt hapnikku,tuum on normaal leegi tuumast lühem ja teravam leek muutub violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks
eralduva kiirguse intensiivsus on väiksem kui elekterkeevitusel). 1.11. Enne töö alustamist pane selga korras töörõivad ja korrasta isikukaitsevahendid. 1.12. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud esemed, põrand ei tohi olla libe. 2. OHUTUSNÕUDED GAASKEEVITUSTÖÖDEL 2.1. Enne gaaskeevituse töö alustamist tuleb kontrollida: 2.1.1. gaasivoolikute ühendusi põleti ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja tihedad); 2.1.2. põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste korrasolekut, põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 2.2. Gaasiballoonide kasutamisel peavad need olema kohastele alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. 2.3. Balloonide paigutamine läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. 2.4
kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4
2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud
mõõtmed A V liik/polaarsus etteandekiirus 1 135 1,4 305 29 DC+ 6,3 m/min 50 cm/min 1,5 kJ/mm Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt. põleti liikumine (läbimi maks laius) juurel: Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Gaasikulu: 18 l/min kaitsel: Impulskeevituse parameetrid: juurel: Voolukontakti kaugus/ detaili kaugus:
vahekorras 3:1:1 ehk 75 ml etüülatsetaati, 25 ml vett ja 25 ml 25% NH 3 vesilahust. 28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Töö käik: Kõige esimesena valmistati kapillaarid. Selleks kasutati põletit ning klaastorusid. Klaastoru kuumutati põleti leegis ning siis Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine venitati pikaks. Klaastoru laiemad osad viiliti küljest ning peenemad kromatograafilisel meetodil. osad jaotati umbes 10 cm pikkusteks osadeks.. Teiseks valmistati ette
hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all . Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse
Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist
5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga. Hõõguva pirru asetasime katseklaasi ning see süttis põlema. Sellest järeldub, et katseklaasi oli kogunenud hapnik.
2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed
· Banaan koorida ning lõigata kas kaheks või neljaks, kasutada tehnilisi võtteid, mis näitavad kelneri professionaalsust · Pann kuumutada, lisada või ning suhkur- segada · Asetada sinna peale banaanitükid ning küpsetada lühiajaliselt · Valada mõõtanumasse või pitsi (kui ei ole pudelil dosaatorit) 2 cl alkoholi · Tõsta pann korraks tulelt (et vältida ise süttimist), valada alkohol pannile, liigutada ning kallutada veidi pann äär põleti kohale. Alkoholi auru mõjul süttib alkohol pannil. See on üsna professionaalne võte. Kui ei julge nii käituda, võib süütada toidu ka tavalise tikuga. · Tee seda kõike väljasirutatud käega, ning hoia oma pea leegist eemale. · Suhkru asemel võib kasutada ka erinevaid keediseid, mis pannil mõnusa kastme moodustab
Aatomituum seadus Asendusreaktsioon Aatomnumber Aine omadused Aurustumine Destillatsioon Koefitsient ehk Prooton Destillaat kordaja Puhas aine Elektrijuhtivus Kolb Põlemine Elektron Kondensatsioon Põleti Elektronskeem Kontsentratsioon Reaktsioonivõrrand Elektronkate Korrosioon Redoksreaktsioon Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv
Järgmises boksis tutvustati meile robot kätt mis oli ise võimeline defektiga tooteid välja praakima. Minnes natuke edasi leidsime ühe soome keevitusaparaatide boksi kus oli võimalik proovida MIG- MAG keevitus ka omal käel. Messikeskuse nurga peale oli paigutatud suured lintlõikurid millega oli võimalik tüheldada suure gabariidiga detaile. Taha otsa oli välja pandud ka vesilauaga plasmalõikur mis oli võimeline lõikama kuni 30mm paksuseid detaile. Plasma põleti süütearvude hulk oli keskmiselt 600 kordust. Seadmel kasutati vesilauda et hoida kokku energiat ventilaatorite pealt. Liikudes tagasi messiruumi algusesse jäi meil teele veel paar metalli lõikamis pinki kus koostatav detail projekteeriti arvutis valmis ning seade lõikas vastava detaili välja erinevate lõiketöötlusmeetoditega vahetades ise ka automaatselt lõiketerasid. Detailid töödeldi vastavasse kujusse freesimise ja puurimise meetodil.
Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ;
· Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa?
Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1)Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud,eriti tsingitud pleki keevitamisel-siin peab kasutama kohtäratõmmet.Eluohtliku elektrilöögi vältimiseks tuleb keevitusseadmed maandada.Keevitaja jalgeall peaks olema kummivaip või puitrest
Keevitus akrekaad paigaldatakse tavaliselt ratastele , et kergendada teisaldamist , ning see koosneb järgnevatest seadmetest : 1) elektrivoolu generaator milleks on staatiline aparaat transformaator alaldiga. 2) juhtpaneel voolupinge ja tugevuse ning keevitus viisi (punkt,pidev,süsinikelektroodiga silumine) valik. 3)traadi etteande seade , mis võimaldab traadi etteande kiirust täpselt ja sujuvalt reguleerida. 4) gaasiballoon ,reduktor kulumõõturiga. 5) geevituspüstol (MIG) või põleti (TIG) lülitusnupuga. 6)kaablid MIG ja MAG keevitusel kasutatakse traate mille tähistus algab S. Nende keemilisse koostisesse kuuluvad elemendid : süsinik,räni,mangaan,vask ja nikkel.Autode kereremondil on traadi läbimõõduks 0,6-0,8 mm . Traadi pind peab olema täiesti puhas ja roostevaba , selleks traadi pind tavaliselt vasetatakse .Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi ,argooni,heeliumi ja lämmastikku , kuid tihti ka nende gaaside segusid
Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisa metall millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik-keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum.(kolme mõõtmeline materjali pikkus,-paksus ja piluvahe) Pilu laius-õmbluse juure või servade vahe kaugus (tavaliselt 2-3mm) Keevis läbim ehk keevitus läbim-on keevis metall,mis kantakse serva vahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega(võib olla 1 või mitu) Keevitus järjestus-keevitu järjestus on läbimite keevitus järjekord. Keevise laius-õmbluse ja põhimetalli joonte vaheline kaugus toote esipinnal. Läbi keevis,läbi keevituse sügavus-õmbluse paksus serva vahemiku kohal,mõõdetud risti põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal.
Koduse ravi võimalused · Eemaldada kodust kõik esemed, millelt on raske tolmu kätte saada NASOFARÜN GIIT · Eemaldada allergeen ninaõõnsusest. vaibad, kaltsuvaibad, paksud Kummiballooni abil tuleb nina läbi kardinad jne. pesta kas sooja vee või kerge söögisooda/soola lahusega. · Viia lapse toast välja esemed, mis · Soola/soodalahusega kurku võivad olla tolmukogujad raamatud, ajalehed, ajakirjad, EHK kuristada. sulepadjad jne. · Rohkesti sooja jooki anda. Joogiks · Tuulutada sagedamini ruume, NINA sobivad kuum tee vaarika-, kasutada koristamisel mustsõstra- või kibuvitsamarjakeedis...
Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Gaasitrubiin seade koosneb: Gaasitrubiin, kompressor, põlemiskamber, regeneratiivne õhu eelsoendi. Joon 5 põlemiskamber On tavaliselt silindrilise kujuga. Mistahes tüüpi põlemiskamber omab kahte tsooni.1) aktiivne põlimistsoon mis asub põleti lähedases tsoonis. 2) segamise tsoon. Orgaanilised kütused, kasutakse soojuselektrijaamades Orgaaniliseks kütuseks nim kütust mida saadakse maapõuest, koosnevad süsivesinikühendidest. Kütused jagunevad: looduslikud(kaevandatavad, on tekkinud taimsetest jäänustest) ja tehiskütused(loodusliku kütuse ümbertöötlemised saadavad) Agregaatoleku järgi võivad olla vedelkütused, gaaskütused, tahkedkütused.
Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida
Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Tolmp õl etus: Tolmpõletustehnoloogia on tänapäeval enamlevinumaks tahketel kütustel töötavates elektrijaamades. Tolmpõletuse aluseks on kütuse eelnev jahvatamine ning selle põletamine koldekambris. Tolmuvalmistamise süsteeme käsitletakse põhjalikult õppeaines "Kütusemajandus". Tolmkütuse põlemise stabiilsus tagatakse põleti konstruktsiooniga ja koldesisese aerodünaamikaga. Tolmpõletust kasutavate seadmete võimsus on määratud kolde mahuga, mis annab võimaluse kolde võimsuse kasvuga seda arendada kõrgusesse. Tolmküttekolded jagunevad tahke- ja vedelslakk ärastusega seadmeteks. Enamlevinuks on tahkeslaki ärastusega kolded. Vedelslakk ärastusega kollete korral seatakse eesmärgiks lendtuha kontsentratsiooni vähendamine põlemisgaasis ning
millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu Keevitusjärjestus Keevitusläbimite keevitamise järjekord: Juured -> külgedelt keskele Keevise laius Keevisõmbluse ja põhimetalli lõikejoonte vahekaugus toote esipinnal Läbikeevitus, läbikeevitussügavus Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga Termomõju tsoon Põhimetalli sulamata osa, kus esinevad mikrostruktuuri muutused Sulamistsoon Osa põhimetallist, mis sulanud keevitamise ajal
Süsikuvaeste ja madallegeerteraste süsihappegaasis keevitamiseks kasutatakse mangaanränitraati. Hapnik vähendab õmblusmetalli süsinikusisaldust. Hapnikuliig kaitsegaasis põhjustab pooriteket õmblusmetallis ning ka desoksüdeerijate küllaldase olemasolu korral suureneb hapnikusisaldus õmblusmetallis, mistõttu selle mehaanikalised omadused halvenevad. 1.5. MIG/MAG keevitustehnika See mõiste hõlmab keevituspüstoli suunamist keevitatava liite suhtes, põleti kaldenurka ja suudmiku kaugust keevitatavast pinnast. Põleti liikumise iseloom keevisliite suhtes oleneb liite tüübist, keevitatavate kihtide arvust ja õmbluse asendist ruumis. Keevituspõleti liikumisega moodustatakse etteantud mõõtmete ja kujuga õmblus. Seejuures saab põleti liikumisega mõjutada õmblusmetalli struktuuri. Eriti tuleb seda silmas pidada karastumisele kalduvate kõrglegeerteraste ja sulamite keevitamisel.(lisa viide argoonis keevitamise tehnika kohta punkt 1.3.2) 2
17 Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). · Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas
17 16. Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas
sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel.
Meetodit iseloomustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet Joonis. 9 Elekter-räbukeevitamine Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga Keevitamine plasmakaarega Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatornis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal
kuna keevituskaar on vähe kontsentreeritud ja väiksema kasuteguriga. Terase keevitamisel kasutatakse päripolaarset alalisvoolu tõstab elektroodi püsivust. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: keevitamine plasmajoaga, keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit
Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Saadakse mineraalist HgS (kinaver) HgS + O2 Hg + SO 4 Elavhõbeda kasutusalad Valgustites: Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp, mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu teiseldatakse läbi kivisüse takiste, tänu sellele lambi töö on stabiilne. Kontaktide pinge andmese korral kontakti ja lisaelektroodi vahel põleti sees kahes pooles hakkab gaasi ioniseerimine, kui ioniseerimine ulatub vajaliku väärtust siis elektrikaar siirdub elektroodide vahel ja stabiliseerib 10- 15 min pärast starti. Samal ajal elektrikaar tekitab helendust.
Rauaga reaktsioon toimus kiiremini, sest raud on metalliline aine ning metall reageerib kiiremini happega. Ma järeldasin selles katses, et raud reageerib kiiresti vahet pole, mis protsendilise soolhappega kiiresti. Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Kolmandas ja viimases katses ma kasutasin kahte katseklaasi, kus oli juba varasem 3%-line soolhape ja magneesium ning 3%-line soolhape ja raud. Lisaks selle kasutasin ka põletit. Viimases katses pidin põleti leegi juures kuumutama mõlemat katseklaasi ning vaatama, mis peale seda toimub. Mõlema lahuse kuumutamisel tekkis vesinik, sest põlemisreaktsioonis tekib alati vesinik. Raua kuumutamisel tekkis kiirem reaktsioon kui magneesiumi kuumutamisel, kuna raud on metalliline kena ja metalliline lahus reageerib kiiremini kuumusele. Mõlemal tekib vesinik, aga raud hakkab keema ja magneesium läheb kergemaks. ENESEANALÜÜS
Rauaga reaktsioon toimus kiiremini, sest raud on metalliline aine ning metall reageerib kiiremini happega. Ma järeldasin selles katses, et raud reageerib kiiresti vahet pole, mis protsendilise soolhappega kiiresti. Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Kolmandas ja viimases katses ma kasutasin kahte katseklaasi, kus oli juba varasem 3%-line soolhape ja magneesium ning 3%-line soolhape ja raud. Lisaks selle kasutasin ka põletit. Viimases katses pidin põleti leegi juures kuumutama mõlemat katseklaasi ning vaatama, mis peale seda toimub. Mõlema lahuse kuumutamisel tekkis vesinik, sest põlemisreaktsioonis tekib alati vesinik. Raua kuumutamisel tekkis kiirem reaktsioon kui magneesiumi kuumutamisel, kuna raud on metalliline kena ja metalliline lahus reageerib kiiremini kuumusele. Mõlemal tekib vesinik, aga raud hakkab keema ja magneesium läheb kergemaks. ENESEANALÜÜS
Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi. Robert Wilhelm Bunsen leiutas ka Bunseni põleti. Gustav Robert Kichhoff sündis 12.märtsil 1824.aastal Königbergis ja suri 17.oktoobril 1887. aastal Berliinis. Ta õppis aastatel 1842-1846 matemaatikat ja füüsikat Königsbergi ülikoolis. Ta avastas Krichhoffi seadused, mis on sisuliselt üldistus Ohmi seadustest. Samuti tegeles ta spektraalanalüüsiga. 3 LEIDUMINE LOODUSES
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevi...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni
annaabi.ee 
