klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste eest kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet tootega. Vältida silma sattumist. Sattumisel loputage rohke veega Mitte alla neelata, allaneelamisel pöörduda arsti poole
Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus, oksendamine, südame- löökide kiirenemine, katkendlik hingamine, krambid. NH4NO3- ammooniumnitraat; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak. NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on
Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust.
ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu. Näiteid ohumärkidest: keelumärk, hoiatusmärk, kohustusmärk, varuväljapääsu- või esmaabimärk, teavitusmärk Eestis: Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 8. Directive 99/92/EC - risks from explosive atmospheres http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31999L0092:ET:PDF Tööandja liigitab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe. Direktiiv 94/9/EÜ jagab seadmed ja kaitsesüsteemid, mida ta hõlmab, seadmerühmadesse ja -kategooriatesse; käesolev direktiiv näeb ette, et tööandja peab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, liigitama tsoonideks ja otsustama, milliseid seadmete ja
pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. · Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumhüdrooksiid: · Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. · Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. · Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. · Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. · Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. · Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega .
Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske vesinik e deuteerium, 1 prooton + 1 neutron, sisaldub vähesel määral ka vees (H2O), kasutatakse vesinikupommides. Üliraske vesinik e triitium, 1 prooton + 2 neutronit Universumis on vesinik kõige levinuim keemiline element, Päikese massist moodustab ta suurema osa. Atomaarne vesinik e monovesinik on ebapüsiv, tugev redutseerija. Puhas vesinik põleb õhus sinaka leegiga,paukgaas on plahvatusohtlik. Puhas vesinik saadakse vee elektrolüüsi teel. Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses. o HAPNIK O2 Kalkogeenid VIA rühma elemendid. On levinuim element maakoores, moodustades ligi poole selle massist. Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena. Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine.
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
Meeldiva lõhnaga ja narkootilise toimega värvitu gaas.Kasutusalad:polüetüleen(kile,kilekotid),etanool(tehniline piiritus),äädikhape. Toodetakse naftast ning metaani dehüdrogeenimisel. PROPEEN... ..on värvusetu gaas. Peamine kasutusala polümeeride valmistamine. BUTA 1,3-DIEEN Värvusetu,halva lõhnaga gaas. Polümeerub kergesti. Sünteetilise kautsuki peamine lähteaine. Loodusliku kautsukipuu mahlas on 35% alkeene. ETÜÜN... ..on plahvatusohtlik, värvusetu, lõhnata gaas.Kuna hapnikus põledes tekitab väga kõrge temperatuuri, siis kasutatakse metallide keevitamisel ja lõikamisel. Peale selle kasutatakse ka äädikhappe ja polümeeride valmistamisel. Saadakse kaltsiumkarbiidist: Mitmed taimed sünteesivad mürgiseid alküüne seenhaiguste tõrjeks. Kasutatakse valuvaigistites.
Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
IMDG koodeksis 5.osas UN No. on 1439. Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Jah. On olemas Kas veerus 16b kokkupakkimist sätestava tabeli 7.2.4 nõuetele täiendavaid piiranguid, segregeerimiskoode? SG35 Stow "separated from" acids. (vastab tabelis - 7.2.8) Ohutuskaardi kasutamine Ohupiktogrammid Plahvatusohtlik Tuleohtlik Oksüdeeriv Söövitav Äge mürgisus Tõsine Keskkonnaohtlik oht tervisele GHS01 GHS02 GHS03 GHS05 GHS06 GHS08 GHS09 Tunnussõna Ettevaatust või Hoiatus Ohulaused H272 Võib soodustada põlemist; oksüdeerija H301 Allaneelamisel mürgine H312 Nahale sattumisel kahjulik H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine C6H6 + 5O2 -> 2CO2 + 6H2O + 10C (tahmavad) 2) Astuvad asendusreaktsiooni (katalüsaatori toimel) + Cl2 -> + HCl
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega
kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb nimetamisväärsel määral eri tuleohuklassidesse kuuluvaid tehnoloogilisi protsesse, tuleb neid toiminguid ruumi eri osades käsitleda kuuluvana eri tuleohuklassidesse. Tuleohuklassid määratakse (märgitakse) ehitusprojekti joonistele.
Märgistuse olemasolu peavad jälgima ka kõik edasimüüjad. Ohutunnused Kemikaalid, mis on ohtlikud inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb märgistada vastava ohutunnusega. Kemikaalide märgistamisel kasutatakse järgmiseid ohutunnusied: · Ärritav · Kahjulik · Söövitav · Mürgine · Väga mürgine · Keskkonnaohtlik · Eriti tuleohtlik · Väga tuleohtlik · Oksüdeeriv · Plahvatusohtlik Märgistuse nõuded Ohtlike kemikaalide pakendil peab olema nõuetekohane märgistus. Märgistamise nõuded on esitatud sotsiaalministri 26.mai 2000.a määruses nr 37 ,,Ohtlike kemikaalide indentifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord". Märgistus peab sisaldama järgmisi andmeid: · Ohutunnus · Riskialused · Ohutuslaused · Kemikaali koostis · Kogus · Tootja või maaletooja kontaktandmed
süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Metaani eluiga on aga lühike 1015 aastat. Metaan on väga plahvatusohtlik, põhjustades kaevandustes õnnetusi ka tänapäeval. Metaani põlemisel eraldub väga suur hulk energiat. Metaan moodustub ka inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Metaani nimetati varem soogaasiks. Propaan on vedelgaasi peamine koostisosa, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena. Propaani ja butaani segu kasutatakse peamiselt
Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine) Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat, kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul)
-aatomite paigutuse poolest kristallvõres VESINIK Iseloomulikud omadused : *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *kõige kergem(väike tihedus) gaas *vees väga vähe lahustuv *keemistemperatuur -253 Keemilised omadused: *väheaktiivne *enamiku redutseerija *elektroni täielikul loovutamisel tekib H ioon *mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID *Halogeenid on VIIA rühma elemendid *Kõige aktiivsemad *Neid leidub looduses vaid sooladena *nende ühendid on halogeniidid Omadused: *neis on nõrk füüsikaline jõud *suhteliselt madala keemistemperatuuriga *lihtainena mürgised *tugevad oksüdeerijad HAPNIK Füüsikalisi omadusi: *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *vees suhteliselt vähe lahustuv
· 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus · ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed · põlevkivi jäägid · tööstusjäägid · ettevõtlus · ....
etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale
Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju
Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus
# prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2 *Ei lahustu vees ja keemis temp -253 kraadi? F2+H2O=2HF+O (muutub vedelikuks) Keemilised: *Põleb ,reageerib O2-ga,leek on nähtamatu(helesinine) *H ja O2 segu on plahvatusohtlik. ¤2H2 + O2= 2H2O ¤H2+F2=2HF *Reageerib väävli ja N-ga kuumutamisel,reageerib vähe aktiivse metallidega. 3H2+N2=2NH3 *Metallide reageerimiseks happega ja elektrolüüsiga ,saadakse vesiniku. *Tööstulikult saadakse vesinikku metaani lagundamisel.(O2 ei tohi ligi pääseda) HAPNIK: Allotroop-Sama keemilise elemendi erinevakoostisega lihtaine.(O2 , O3) Füüsikalised omadused: O2 *Värvitu,suurtes koguses on sinine *Lõhnatu *Toetab eluprotsessi,puhtal kujul mürgine. *Keemistemp
n bensiini jt). Täiesti puhas etüün on eeskätt etaanhappe ja aga värvuseta, lõhnata, õhust veidi polümeeride valmistamisel. kergem gaas. Õhu käes põleb etüün kollase tahmava leegiga. Plahvatusohtlik. Värvuseta iseloomuliku lõhnaga gaas. Kasutatakse keevitus- ja Etüünist palju stabiilsem, annab õhus majapidamisgaasina. põledes kõrge temperatuuri. CH3-CC-H Propüün
- Free phosphate & zeolite - Free phosphate II . Selgita lahti märgised Mürgine (T) (T+) väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik („Xn“) Väga tuleohtlik („F“) (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeruv („O“) Sööbiv („C“) ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik („E“) Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist Õhutada ruumi peale toote kasutamist Mitte segada teiste toodetega Hoida lastele kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet tootega Vältida silma sattumist. Sattumisel loputage rohke veega. Mitte alla neelata. Allaneelamisel pöörduda arsti poole.
40, 60, 80 jämedateralised paberid 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega paberid 220, 240, 280 peeneteralised paberid P 60 paber Lihvimispaberid jagunevad ka värvide järgi erinevalt. Näiteks pruunid paberid on puidu lihvimiseks. Ohutusjuhised 1. Kasuta töökaitsevahendeid. Väldi tolmu sattumist hingamisteedesse. 2. Enne lihvpaberi paigaldamist veendu, et masin ei oleks vooluvõrgus. 3. Täida tuleohutusnõudeid, kuna tolm võib olla plahvatusohtlik. 4. Enne masina töölauale asetamist veendu, et see on seiskunud. 5. Tühjenda tolmumahutit õigeaegselt. 6. Ära unusta käivituslülitit lukustatult tööasendisse.
7. Tundmatuid aineid nuusuta eemalt eemalt käega õhku enda poole juhtides! 8. Laboratoorseid töid sooritades ei tohi midagi maitsta! Ka igapäevaelus laialt kasutatavad ained võivad olla kokku puutunud teiste mürgisemate kemikaalidega. 9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid mürgine aine tuleohtlik aine plahvatusohtlik keskkonnaohtlik söövitav kahjulik Söövitavad ained on näiteks happed, aga ka leelised. Tuleohtlike ainete seas on kütused (bensiin) ja mitmed alkoholid (etanool ja metanool) 3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks
Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2 Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2=CHOH → CH3–CH(OH)2 Põlemine: CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C Polümerisatsioon:nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ..Etüün– C2H2Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu, õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas.Eteen – C2H4, Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3. prop4. but5. pent 6. heks, 7. hept8. okt9. non 10. de.Valemid: V = n * Vm, n = m/M, ρ = m/V, M – molaarmass, Vm – molaarruumala (22,4), m – mass, n – moolide arv, ρ – tihedus, mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); Vρ/M (vedelik)
2. ETANOOL CH3CH2OH Alkohoolsed joogid Ta seguneb veega igas Hea lahusti vahekorras, moodustades Värvi- ja lakitööstus negatiivse aseotroobi. Parfümeeriatööstus Valesti tarbimisel võib Ravimid olla mürgine, Indikaatorlahused Plahvatusohtlik Sünteetiline kautsuk Võib tekitada Lõhkeained hallutsinatsioone Meditsiin Piiritustermomeetrid Kütus Konserveerimisvahendid 3. Suhkur C12H22O11 Kasutatakse toitude Lõhub hambaid maitsestamiseks. Suhkur surub maha
neid tingimustes ei oksüdeeru. R OH R O [O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik, kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist. Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik
Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -1
Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O *laguneb kuumutamisel CH4>C+2H2 (tahm) 2CH4>C2H2+3H2 Kasutamine: küttegaasina, lahustite tootmiseks (kloroform)
Ta on väga kergesti süttiv ja võib koos õhuga moodustada plahvatusohtliku segu. Metaan reageerib plahvatuslikult oksüdeerijate, halogeenide ja veel mõne halogeene sisaldava ainega. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud, võivad need õhust hapniku välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse hingata, võib surra lämbumise tõttu. Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt vabanev metaan. Kasutamine Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt torujuhtmetes ja vedelgaasitankerites, samuti veoautodega.
kovalentne kaksikside. 6) C6H12 - hekseen · Üldvalem CnH2n · Nimetuse lõpp -een 7) C7H14 - hepteen · Homoloogiline rida 8) C8H16 - okteen 1) - 2) C2H4 - eteen 9) C9H18 - noneen 10) C10H20 - dekeen Eteen · Füüsikalised omadused: värvusetu, iseloomuliku lõhna ja narkootilise toimega gaas, mis vees ei lahustu ja on plahvatusohtlik. · Keemilised omadused: 1) halogeenide, vesinikhalogeniidide ja veega moodustab liitumisreaktsioone C2H4 + H2O = C2H5OH 2) põleb C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O 3) redutseerub s.t. reageerib vesinikuga C2H4 + H2 = C2H6 4) oksüdeerub 5) polümeerub · Saamine 1) nafta krakkimisel 2) kivisöe gaasistamisel 3) põlevkivi kuumutamisel · Kasutamine: eteeni kasutatakse piirituse sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide
Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, sööbiv, kergesti reageeriv, plahvatusohtlik, radioaktiivne, termiliselt ebapüsiv ja keskkonnaohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonnale. Kui inimene puutub kokku ohtlike kemikaalidega, näiteks sissehingamisel õhust, sissesöömisel toidu kaudu, aine sattumisel suhu või otsesel kokkupuutel nahaga, võivad need tervist kahjustada. Tervisekahjustused võivad tekkida eriti juhul, kui ,,ohutu" annus
naftakeemia Aafrika Suur- saastata pinnast Britannia, Mehhiko Maagaas Soojus- ja SRÜ, Lähis- USA, Venemaa, Saksamaa, Keskkonnasõbralik, Plahvatusohtlik, 28% elektrienergia Ida Venemaa, Alzeeria, Suur- Prantsusmaa suure transport keeruline ja taastumatu tootmiseks, Kanada, Britannia, Uus- Itaalia, USA kütteväärtusega, kallis, peamiselt
LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks. Bensiin on mürgine, ärritav, sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Toluool CH3C6H3(NCO)2 Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3
külmutusseadmetes mürgist ammoniaaki jne. Kuigi need ained on oma omadustelt inimesele või keskkonnale ohtlikud, on nad meile sellegipoolest vajalikud.Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Ohust teades ja ohu korral õigesti käitudes saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, söövitav, kergesti keageeriv, plahvatusohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonale. Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud.Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga
Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti hapnikuga, on aga plahvatusohtlik ja võib plahvatada ka väikseimast sädemest. Segu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust ning annab eriti tugeva plahvatuse, nimetatakse paukgaasiks. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsioonis tekib vesi. Seda reaktsiooni kasutatakse väga kõrge temperatuuri saamiseks (keevitamine, sulatamine). Kõige puhtamat vesinikku saadakse vee elektrolüüsil (vastupidine toiming vesiniku põlemisele), mil teise saadusena tekib puhas hapnik
Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni. Kindlas vahekorras reageerib atsetüleen vasega, moodustades plahvatusohtlike ühendeid. Katekooriliselt keelatud kasutada sulameid, mis sisaldavad rohkem kui 70% vaske. Propaan. (C3 H8) Propaan on läbipaistev, terava lõhnaga gaas
aineid mitme erineva protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. · Jäätmete töötlemine Heitvee töötlemisel puhastusettevõttes võivad tekkinud gaasid moodustada plahvatusohtliku gaasi-õhusegu. · Värvi pihustamine Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu. · Toiduainetööstus Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil. Kui see pumbatakse välja ja kogutakse filtrisse võib filtris tekkida plahvatusohtlik segu · Ümbertöötlemine ehk taasringlus Jäätmete ümbertöötlemisega võib kaasneda plahvatusoht , näiteks kergesüttivad gaasid või siis vedelikud purkidest , toosidest või muudest anumatest , mis ei ole täielikult tühjendatud paberi või plastikutolmust. Kokkuvõte
Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada nahal raskeid põletusi. Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus E plahvatusohtlik (explosive) kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tuöega F väga tuleohtlik (higlyflammable) kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka pärast süüteallika eemaldamist. Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Päevavalguslambid - elavhõbe ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid külmikud - freoon
Ta on peamiseks koostisaineks taimede rakukestades(annab taimerakkudele vajaliku tugevuse), olles taimedes tugifunktsiooni täitjaks.Päris puhtal kujul tselluloosi looduses ei esine, ikka on ta seotud teiste ainetega.Puhtal kujul looduses ei esine,kõige puhtamal kujul on tselluloosi puuvillas.Puhas tselluloos on filter ja ta on värvitu tahke aine,mis ei lahustu vees,enamikes orgaanilistes lahustites ega ka lahjendatud hapete või aluste lahustes. Trinotrotselluloos on väga tule - ja plahvatusohtlik aine. Amiinid Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt.Näiteks dimetüülamiin on iseloomuliku heeringalõhnaga, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Aminohapped Aminohapped on kõige levinumad aminoühendid.Leidub kõigis elusorganismides ja inimeses on 21 erinevat aminohapet.Aminohapped on värvitud kristalsed ained,mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes lahustites. Valgud Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.
Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik Selle avastas 1836. a Edmund Davy 3. Terpeenid lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga Molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli Üldvalem: (C H ) 5 8 n
Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n süsiniku aatomit. Terpeenid on looduslikud ühendid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel neist on meeldiv lõhn. MÕISTEID Alkeen ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet Alküün ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. Trans-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt metüülrühmad,
Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina
Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on väga oluline keemiatööstuses lähteainete paljude saaduste valmistamisel. Etüüni sega õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Kasutatakse keevitamisel kui segatakse hapnikuga. Terpeenid-on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Enamus tarpeene on hea ja meeldiva lõhnaga. Limoneen (sidrunikoores), Pineen(okaspuuvaigus ja sellest destileeritud tärpentinis. Karoteen(porgandi värviaine) Kokkuvõte: Süsinikevahelist kaksiksidet sisaldavad ühendid on alkeenid, kolmiksidemega ühendid aga alküünid. Kaksikside käitub nagu
Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast Maagaas - eelised: keskonnasõbralik, suur kütteväärtus, lisakulud väiksed puudused: õhusaaste, plahvatusohtlik, transpost keeruline ja kallis Tahked kütused/Kivisüsi - eelised: varusid palju, maavarad paiknevad kompakselt koos, kaevanduses käsitsi mehhaniseeritud puudused: õhusaaste, pinnamoe rikkumine, transport kallis Hüdroenergia - eelised: keskkonna sõbralik, jooksvad kulud väiksed, hind odav, õhusaatse väike puudused: ehitus kallis, igale poole pole võimalik ehitada, mõju ökosüsteemile Tuumaenergia - eelised: suur kütteväärtus, kütust kulub vähe puudused: kallis, radioaktiivne
TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (melanhoolik:introvert ja ebastabiilne, tundlikkus on suur, põeb alaväärsuskompleksi, aeglane ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist.
- karjäärid rikuvad põhjavett - kui põhjavesi ära pumbatakse võivad ümberkaudsed asulad jääda veeta ALLMAAKAEVANDUSED - tuleb rajada maaaluseid käike - kulukas ja keeruline - põhjavee väljapumpamine - töötada saab ainult väikeste masinatega - tekivad kaevandusgaasid- - - plahvatusohtlik - vaja rajada elektrisüsteemid- - - keeruline ja kallis sest maa all on niiske - sinna on vaja hapniku pumbata - rikastumiseks ei ole eriti ruumi---tuleb teha maa peal---rikub maapilti - tervist kahjustav töö - vaja toestada kaevanduskäigud---puiduvarud kahanevad---puit mädaneb---kaevandus variseb kokku URAANIMAAGI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - tuumaenergiat loetakse keskkonna - tuumajaamaga võib kaasneda
annaabi.ee 
