1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti, surugaasireduktorid ja baloonid. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja
Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni.
õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda
kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja
Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust.
3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda
kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet. Gaaskeevitusseadm-ga metalli lõik-ne.Lõikepõletite ülesanne on segada põlevgaas hapnikuga ja juhtida lõigatava metalli pinnale kuumutusleek ning lõikav hapnikujuga.Käsilõikamise põleteid:*põlevgaasi liigi järgi*põlevgaasi ja hapniku segamise viisi järgi*otstarbe järgi *lõikeviisi järgi tükeldus- pinnalõikamis- räbustihapnik1õikamis- ja piikõikamispõletid.Atsetüleenigeneraatorid-aparaat,milles toodetakse atsetüleeni kaltsiumkarbiidi veega lagundamise teel.Neid on olemas erineva tootlikkusega alates 0,5 ...160 m3/h
teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid
Injektorpõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda ballooni ventiilid. 4. Avada põleti ventiilid, tühjendades keevituspõleti, reduktorid ja voolikud gaasist. 5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. Atsetüleen, hapnik ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150°C-ni. Atsetüleen on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja – rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugu lõhnaga gaas. Selle gaasi kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgitust. Atsetüleen on plahvatusohtlik, 0,15-0.20 Mpa rõgu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200°C
4 Gaaskeevituse süsteem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju. Keevituspõletite liigitamine: kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid; otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid;
Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja
Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600C. See pärast kasutatakse seda ainult terase keevitamiseks, mille paksus ei ületa 3mm. 1.2.3 Looduslik gaas. Looduslik gaas sisaldab põhiliselt metaani (80%...98%) ja vähesel määral butaani, propaani jt gaase. Looduslik gaas on peaaegu lõhnatu. Gaasileegi temperatuur on 2100C...2200C. Looduslikku gaasi kasutatakse põhiliselt termolõikamisel. 1.2.4 Vesinik. Vesinik (H2) on normaaltingimusel värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Vesinik võib moodustada õhuhapnikuga plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel täita rangelt ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku põlemistemperatuur on 2100C...2300C. 3 1.2.5 Hapnik Gaaskeevitusel ja -lõikamisel kasutatav kõrge temperatuur saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lõhnata gaas, kuid toetab aktiivselt põlemist
kaasne märkmisväärset müra 9.Liite saab teha esteetilise välimusega Keevisliidete puudused – 1. Liite detailidel on oht keevitamisel deformeeruda 2. Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas
1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Sele 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. 25
kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust. Reeglina on sel juhul tegu käsikeevitusega. Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, nende puhul on gaasileegi temperatuur märgatavalt madalam. Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. Tänapäeval kasutatakse universaalseid keevitus-lõikepõleteid, millega on võimalik nii gaaskeevitada kui ka gaaslõigata. Keevitamisel kasutatakse lisametalli (traat, vardad), mille keemiline koostis peab olema keevitatavale metallile lähedane. Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada mistahes asendis
3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides. Ka kodumajapidamises on vedelgaas hea valik: sellel töötavad gaasipliidid, grillahjud, matkapliidid
Ühtlasi tuleb rakendada meetmeid vältimaks sädemete, sulametalli pritsmete või kuumade detailiosade sattumist töökoha kõrval olevasse ruumi või sellest allpool asuvale korrusele või töölavale. Tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitus- või gaasleektööd või põlevvedelikuga jootetööd või ketaslõikuriga lõikamist teha pärast seda, kui põlevmaterjal on töökohast kõrvaldatud, aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastatud ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldatud. Suuremahulise tuletöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus kohas tuleb võimaliku tulekahju kustutamiseks rakendada koosseisuline või moodustada ajutine tuletõrjeformeering, kelle kasutusse anda vajalikud tulekustutusvahendid. Tuletöö tegemisest ehitises, kus hoitakse suuri ajaloolise või kunstilise väärtusega esemeid või muid materiaalseid väärtusi, tuleb eelnevalt informeerida kohaliku päästeasutuse häirekeskust.
· Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral. · Puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 4.5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust
kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas
Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel, lõikamisel, jootmisel ja vajadusel ka kuumutamiseks. Hapnik on gaas, mis soodustab põlemist, kuid iseseisvalt ei põle. Keevitamisel kasutatavate gaaside tihetused 15º C ja rõhul 0,101 MPa (1,013 baari). Atsetüleen. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Teda saadakse kaltsiumkarbiidist, millel terav küüslaugulõhn ja ta imab väga hästi vett. Saadakse teda koksi ja kustutamata lubja sulatamisel elektriahjudes temperatuuril 1900...2300° C reaktsiooniga CaO+3C=CaC2 +CO. Uuesti veega reageerides saadakse temast atsetüleen ja kustutatud lubi sellise võrrandiga CaC2 +2H2O=C2H2 +CA(OH)2 . Ühest kilogrammist võib saada 235...285 dm 3-rit atsetüleeni. Kõrge energiasisalduse tõttu kasutatakse atsetüleeni põlevgaasina, kus leegi
keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid. Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised.
peab töötaja tuleohutusalase täiendusõppe teemad 2, 3 ja 4 uuesti läbima. Lisa 2 siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 juurde OHTLIKE AINETE ERALDAMISE TABEL Ohtliku aine klass 2.1 2.2 3 4.1 4.2 4.3 5.1 5.2 6.1 8 2.1 põlevgaas + + + + + + 2.2 mittepõlev gaas + + + 3 põlevvedelik + + + + + + 4.1 tahke põlevaine + + + + + 4.2 isesüttiv tahke aine + + + + + + + + + 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
