Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsanalüüs kodunetöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Overview

YL1
YL2
YL3
YL4

Sheet 1: YL1


Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000 EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegemist ei ole Eesti ettevõttega). Muutuvkulud moodustavad 62,50% laekumist. ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS-iks 40 eurosenti
 Milline müügimaht selle tagab?
Luksuskaatreid tootva ettevõtte kohta on teada järgmised andmed:
toote müügihind (P) = 40 000 USD,
püsikulud (va amortisatsioon) ettevõtte kohta (FC) = 500 000 USD aastas,
muutuvkulud tooteühiku kohta (VC) = 20 000 USD (ühikule),
investeeringuks eraldatud summa (IO) = 3 500 000 USD,
projekti eluiga = 5 aastat,
nõutav tulunorm (s.o. diskonteerimismäär; projekti kapitali hind) 20%,
turu-uuringute kohaselt kujuneb müük = 85 ühikut (kaatrit) aastas.
Leida: (1) arvestuslik kasumilävi (accounting break- even point);
(2) rahavoo kasumilävi (cas break-even point);
(3) finantskasumilävi (financial break-even point).
Lõpuks esitada omapoolsed järeldused ja üldistused.
Aktsiaid 200,000
Koguvara 300,000
Intress 5.5%
Kohustused 180,000
Võlakordaja (D/A) 60%
omakapital 120,000
Koguvara 300,000
Ettevõtte püsikulud 80,000 FC
0,4= (S-0,625S- 80000 -180000*0,055)*(1-0,2)
Tulumaksumäär 20%
80000= (0,375s-899000)*0,8
Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC
80000= 0.3 S- 71,920
Earnings per share EPS-iks 0.4 eurosenti
-0,3S= -151,920
Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS
S= 506,400.00

Sheet 2: YL2


Aktsiaseltsi müügitulu lõppenud majandusaastal oli 15 miljonit EUR. Lisaks sellele on ettevõtte kohta teada järgmised suhtarvud , mis on püsinud konstantsetena pikema aja jooksul:
(1) varade käibekordaja on 1,25;
(2) koguvõla ja müü¬gi suhe 0,25;
(3) käibe puhasrentaablus on 5% ning
(4) dividendide välja¬mak¬sekor¬da¬ja on olnud 30%.
 Leida too¬dud andmetele tuginedes kui suur on ettevõtte jätkukasvumäär.
Müügitulu 15,000,000 S
Varade käibekordaja 1.25 A/S
g= 0.0437500 = 0.036 = 3.6%
Koguvõla ja müügi suhe 0.25 D/E
1.20625
Puhasrentaablus 5% PM
Dividedi väljamakse kordaja 30% D
Käiberentaablus 750,000 NI

Sheet 3: YL3


Arve suurus 5,000.00 €
Maksetähtaeg (päevades) 30
Nominaalne intressimäär 10%
Koheselt makstav summa (% arve suurusest) 80%
Teenustasu 7.50 €
Intressikulu 32.22 €
Efektiivne intressimäär 12.33%
Ülesanne 3 on seotud osaliselt finantsanalüüsi ja osaliselt võimendusanalüüsiga. Võimendusanalüüsi ja võimendusnäitajaid (DOL, DFL, DCL/DTL) me käsitlesime viimasel päeval, kuid käsitletud näitest ja materjalist peaks piisama.
Endine Uus Muutus
Turunõudlus 200000 180000 -20000 Tükki
Turu osa 50% 50%
Ühikuhind 25.00 € 18.75 €
Valmistamis kulu 18.00 € 13 € 5.00 €
Laenu 0 100,000.00 €
Laenu intress
5%
Makstakse in tressi makse
Aastane intressi makse
5,000 €
Püsikulu tootmiseks 400,000 € 580,000.00 € 180,000.00 €
Myygihinna langetamine 0% 20%
Müügitulu 5,000,000.0 € 3,375,000 € -1,625,000.0 €
Tegevusvõimendi (DOL) 2.0 €
Finantsvõimendi (DFL)
Koguvõimendi (DTL) 2.50
0.92
Ärikasum 4,600,000 €




Sheet 4: YL4


A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustavad 12,20% kauba ostuhinnast (mis on 1 242 EUR/kg). Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aastas. Kui suured on varude juhtimisega seonduvad kulud (total inventory costs)?
B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta peab läbirääkimisi transpordifirmaga tellimiskulude alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogukulud väheneksid 10% võrra? Mitu tellimust sellisel juhul tuleb keemialaboril aasta jooksul esitada?
C. Seoses tootmiskulude kasvuga ootab keemialabori juhtkond, et järgmisest aastast tõusevad märkimisväärselt preparaadi säilituskulud. Kui suure tasemeni võivad säilituskulud tõusta (%-na preparaadi ostuhinnast), et varude juhtimiskulud ei ületaks punktis A leitud suurust (s.t. siinjuures eeldatakse, et labori juhtkonnal õnnestus alandada tellimiskulu ühe partii kohta punktis B märgitud tasemeni)?
NB! Pidage silmas, et sisendandmete muutus toob endaga kaasa ka optimaalse tellimiskoguse muutuse! Oluline on ka eeldus, et tellimiskoguse optimumpunktis varude säilituskulud võrduvad varude tellimiskuludega!
A) Preparaat 864 kg aastas
Säilitamiskulu 12.20% 1242 €/kg
Ülesanne 4 on varude juhtimise kohta EOQ mudeli abil (käibekapitali juhtimise teema). Me oleme läbi lahendanud ka vastava näite, mis peaks olema abiks ülesande lahendamisel (lahendus on ka slaidimaterjalis olemas)
Tellimiskulu 202 partii
Optimaalne Tellimismaht 1691.4830043776
Tellimiste arv aastas (n) 0.5107943726 -> ehk üks kord kahe aasta jooksul
B) Vähendada 10%
203.728
Vasakule Paremale
Finantsanalüüs kodunetöö #1 Finantsanalüüs kodunetöö #2 Finantsanalüüs kodunetöö #3 Finantsanalüüs kodunetöö #4 Finantsanalüüs kodunetöö #5 Finantsanalüüs kodunetöö #6 Finantsanalüüs kodunetöö #7 Finantsanalüüs kodunetöö #8 Finantsanalüüs kodunetöö #9 Finantsanalüüs kodunetöö #10 Finantsanalüüs kodunetöö #11 Finantsanalüüs kodunetöö #12 Finantsanalüüs kodunetöö #13 Finantsanalüüs kodunetöö #14 Finantsanalüüs kodunetöö #15 Finantsanalüüs kodunetöö #16 Finantsanalüüs kodunetöö #17 Finantsanalüüs kodunetöö #18 Finantsanalüüs kodunetöö #19 Finantsanalüüs kodunetöö #20 Finantsanalüüs kodunetöö #21 Finantsanalüüs kodunetöö #22 Finantsanalüüs kodunetöö #23 Finantsanalüüs kodunetöö #24 Finantsanalüüs kodunetöö #25 Finantsanalüüs kodunetöö #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erkkkki Õppematerjali autor
Finantsanalüüsi kodutöö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Finantsjuhtimise valemid

VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r i) - oodatav keskm. tulu

Majandusarvestus
thumbnail
11
docx

Finantsjuhtimise vastused

1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine ­ minevikku vaatav; Finantsjuhtimine ­ tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine ­ korralik riskiarvestus. Finantsaruanded ­ Raamatupidamine ­ rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine ­ rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad ­ Raamatupidamine ­ puhaskasum; Finantsjuhtimine ­ rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) ­ Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) ­ Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL ­omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL ­l

Finantsjuhtimine
thumbnail
22
docx

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“

Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimin

Finantsjuhtimise üldkursus
thumbnail
11
docx

Finantsjuhtimise üldkursus - kordamisküsimused

1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? ­ projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajali

Finantsjuhtimise üldkursus
thumbnail
28
xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine
thumbnail
16
doc

Rahanduse küsimuste vastused

kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu.

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse j

Finantsjuhtimine
thumbnail
30
doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ­ ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun