Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6. Arvutada: Finantsvõimendus, Koguvõimendus, Tegevusvõimendus Ettevõtte analüütiline kasumiaruanne perioodil "t" ja prognoos perioodiks "t + 1" on järgmine: intervallhinnang otsin loengu materjaldest 1) t periood DFL DOL DCL 2) t+1 periood DFL DOL DCL FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD ! Võimendusanalüüs! S FC VC EBIT puhask NI
16. Tegevusvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu meetodil, teiseks intervallhinnangu meetodil. Tegevusvõimendus esineb ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL intervallhinnang EBI T ' i muutus 35 DOL= = =3,50 müügitulu muutus 10 Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%’ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Müük −VC 700−420 DOL= = =3,50 Müük−VC −FC 700−420−200 Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid
Valimi keskmise ja dispersiooni arvutamine summa meetodil [D = M*1 h+C; DB = [M*2 - (M*1)2 ] h2, M*1 ] d1 # n; M*2 ] !s1 + 2s2 @ # n ; d1 = a1 - b1 , s1 = a1 + b1 , s2 = a2 + b2 34. Punkthinnangu arvutamise parima sobivuse meetod Antud jaotise mitteteada parameetrite väärtuste hinnang seisneb sobivusfunktsiooni maksimumi leidmises. f(x1, ..., xn, ) = ln f(x1, ..., xn, ) = ln f(xi, ). Maksimiseerimise tingimus on osatuletis f ]0. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang [D - t ( / n) a [D + t ( / n), kus t ( / n) = on valimi mahu täpsushinnang> t Laplace funktsioonist ! t @. 36. Dispersiooni ja standardhälbe intervallhinnang s (1 q) s (1 + q) kui q < 1; q tabelist n ja alusel. 37. Statistilise hüpoteesi põhimõte Parameetrite või jaotuste vastavuse kontrollimine teoreetiline ja empiiriline. Kontrollkriteerium. Olulisustase (tõenäosustase) . Hüpoteesid Y0 ja Y1. 38. Hüpoteesi t-kriteerium (Z-kriteerium suurte valimite korral)
kohta. 17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu meetodil, teiseks intervallhinnangu meetodil. Tegevusvõimendus esineb ettevõttel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL intervallhinnang Et ettevõttel esinevad püsikulud, mis põhjustab 10%'ne müügitulu suurenemine ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS)
17) Tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid DOL Tegevusvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu ja ärikasumi (EBIT) suhtena (ärikasumi tundlikkus müügitulu muutuste suhtes). Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum (EBIT) suuremas ulatuses kui müügitulu. Arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu meetodil, teiseks intervallhinnangu meetodil. Esineb ettevõtetel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele)
arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi maht n on kogumi tulemus, n sõltumatut vaatlust. Polügon ja histogramm 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF Intervallhinnanguks nimetatakse hinnangut, mis määratletakse kahe arvuga intervalli otstega, mis katavad hinnatava parameetri. 51. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient:
3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on statistik ning erinevad valimid annavad statistikutele erinevad väärtused. Statistik on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse (nt valimi arit. Keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele). Intervallhinnang on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5. Hinnangfunktsioon. Hinnangfunktsioon on reegel parameetrite hinnangute leidmiseks. Tuntudmad regressioonmudeli parameetrite hindamismeetodid on: harilik vähimruutude meetod (OLS),
Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid β Juhuslik komponent – vabaliige u Y= f (X, β, u) 2) Andmetüübid: Arvandmed, ristandmed (erinevad objektid samal ajamomendil), aegread (sama objekti erinevatel ajamomentidel), paneelandmed (ristandmed + aegread) 3) Valimivaatlused ja parameetri hinnangu mõiste: Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. 4) Punkthinnang, intervallhinnang Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrite ühese väärtuse (aritmeetiline keskmine on valimi punkthinnang kogumi keskväärtusele) Intervallhinnang – usaldusvahemik, lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5) Hinnangufunktsioon: Reegel üldkogumi parameetri(te) hinnangu(te) leidmiseks 6) Hinnangute omadused: Nihe, efektiivsus, mõjusus, asümptootiline jaotus, asümptootiline efektiivsus
väärtused: statistik on juhuslik suurus. · Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näit valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi Hinnang- Parameetri keskväärtusele. funktsioon hinnang ^ · Intervallhinnang (interval estimate) on lõik, mis sisaldab Valim parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud Üldkogum tõenäosusega. Ka usaldusvahemik (confidence interval) · Ühe ja sama parameetri hindamiseks võib kasutada
● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim => hinnang on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele. Intervallhinnang (interval estimate) on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. Ka usaldusvahemik (confidence interval) 5. Hinnangfunktsioon. Hinnangfunktsioon (estimator) on reegel üldkogumi parameetri(te) hinnangu(te) leidmiseks.
annaabi.ee 
