KESKAEG KT kordamine (0)

1) Mis on keskaeg ? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli?
Keskaeg on ajalooperiood.
Keskaja algust loetakse

• 476-Lääne- Rooma langemine
  
• 395- Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma-
  
• 330-Rooma pealinnaks sai konstantinoopol
  
• 180-Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu.
  

Lõpuks

• 1453- konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt
  
• 1492. Kolumbus avastas Ameerika
  
• 1517-usupuhastuse algus saksamaal
  

Keskaeg jaguneb:

• Varakeskaeg 5-10 saj
  
• Kõrgkeskaeg 11-13 saj
  
• Hiliskeskaeg 14-15 saj
  
• Vanauusaeg 16-18 saj
  

Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused.
Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768-814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt Lääne-Euroopas taastatud. (Karl Suur-Euroopa isa).
Karl Suure pojad jagasid Verduni lepinguga valdused kolmeks (843). Keisri tiitel kaotas autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased.
3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses?
Lõuna- Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked.
Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järk-järgult domineerima.
4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused.
Naturaalmajandus- kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel.
Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond- senjöör- vasall - feodaal ja läänimees.
Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud.
Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 9-10. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks.
5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes?
Tänu Gregorius Suurele . Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku.
6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas?
Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal . Piiskop pühitses ametisse preestrid . Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse.
7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust.
Benedictus oli eremiit , kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster . Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin , isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes .
Kuna Paavst Gregoorius Suur kiitis reegleid heaks, kasvas reeglite populaarsus ning Benedictus kuulutati pühakuks.
8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi?
Sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal . Seal tegutses prantsusmaalt pärit püha Patrick . Ta rööviti mereröövlite poolt, kuid ta pääses põgenema ning otsustas Iirimaa paganad ristiusku pöörata. Ta tegevus oli murranguline( rajas mitmeid kloostreid). Inglismaa kiriklik keskus oli Canterbury peapiiskopkond. Ristiusk levis sealt germaanlastele, saades Frangi riigi valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada.
9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus?
Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo.
Karolingide resessanss- Karl suure ajal kultuur elavnes , sest ta soovis Rooma kultuuri taaselustada. Poliitiline ja kultuurne taassünd kuulusid tema silmis ühte. Aachenis kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, kuna ta koondas oma õukonda lääne-euroopa kõige silmapaistvamaid õpetlasi. Selle sisuliseks juhiks sai inglise munk ja õpetlane Alcuin. Karl tundis oma õpetlaste vastu huvi ning õppis ka ise lugema. Ka tema poja ajal jätkus huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ning seaondus seega otseselt karl suure suguvõsa ehk karolingide valitsemisega. Seetõttu ongi ajastu tuntud kui karolingide renessanss .
Killustatuse tõttu suur osa karolingide loodud koole jäid unarusse ning kultuurihuvi ja ümberkirjutamine säilis väga vähestes kloostrites.
Aasta arvutati välja525 Dyonisus Exiguuse poolt, kuid ta eksis kuna kristus sündis ajavahemikus 7-4ekr.
10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond?
Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, ja karjapidamisest, küttimisest, ja kalapüügist . Selgelt klassierinevusi polnud näha, kuid uhked hauad näitasid ülikute üleskerkimist.
Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena,mida juhtisid taluperemehed ehk bondid . Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustati koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade pealikud konungid.Tähtsamad said maakondade ja nende liitude juhtideks. Nii kujunesid rootsis 2 hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased.
11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne-Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu?
Elanikkond kasvas ning see maapuudus andis tunda. Talupere nooremad pojad kellele maavaldusi ei jätkunud, pidid otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. X sajandil.
12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika?
Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud , trollid ja naissõdalased valküürid
Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis, seda ümbritses maailmameri , kus elutses hiiglaslik madu Jörmundgandr. Inimeste maailma kohal kõrgus Asgard-jumalate elupaik. Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiud-inimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid.
Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis.
Suulised lood ehk saagad.
Saagad sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid kus tõde ja väljamõeldist põimunud olid. Retkedest gröönimaale ja Ameerikasse saame teada Erik Punase saagast. „nimelngide laul“-saksa kangelaseepos, „vanem edda“
13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd.
Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased . Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal. Kaubandus(ja ka käsitöö) oli väga kõrgel tasemel. Koguti makse talupoegadelt ja kaupmeestelt, sest nii sai palgata sõdureid ja tugevdada riigi kaitset.
Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat , kes võis keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee , senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri kroonis kirikupea ehk patriarh .
Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid. Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi värvati talupoegade seast. 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine , ning toimusid ümberkorraldused sõjaväes. Armee koosnes peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest.
Talupojad moodustasid peaaegu enamiku Bütsantsi elanikkonnast. Nad olid isiklikukt vabad kuid pidid maksma makse. Maksu tasumise eest vastutas kogu külakogukond, ehk kui mõned olid maksujõuetud, pidid teised nende eest maksma. Maksuraskuste tõttu olid paljud talupojad sunnitud laenu võtma, tagatiseks nende enda maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maalapid kokku ning üha enam jäid talupojad maata , ning muutusid rentnkeks. Keisrid püüdsid talupoegi seadustega aidata ning maade kokkuostmist takistada, kuid sellest polnud kasu, sest 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine. See võib olla 1 Bütsantsi langemise põhjustest.
Linnaelu- Konstantinoopol oli Bütsantsi suurlinn, kus elas üle 100 000 elaniku. Kommunaalteenused olid vägamitmekesised: kanalisatsioon , saunad, haiglad eri osakondadega kirurgia, sise ja nahahaiguste tarvis, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimald ja suur ülikool. Peamine äritänav Mese, oli lai mitmekilomeetrine puiestee, kus olid turud kaubamajad, restoranid kui ka võõrastemajad. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, ning kala.
Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid samas olid valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli käsitöölased ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegumitesse. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendid ja nõudis kolleegiumi liikmeks pääsemiseks soovitajaid ning ametieksami sooritamist. Mõnede toodete vkauplemine oli eriti range, riik piiras nende väljavedu Lääne-Euroopasse, et hoida kõrgel hindu kui ka tulusid.
14) Mille poolest erineb õigeusu kirikkatoliku kirikust ? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos?
15) Nimeta lääne-, lõuna- jaidaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes ?
Põhja poolsem grupp- veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa
Lõunapoolned sklaviinid- Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik.
Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel.
Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.
Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema , sest neil endil polnud riigis korda. Vana-Vene asutas Rjuriku ( varjaagide pealik ) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile.
988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis.
Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni)
Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad.
16) Selgitage mõisted: 
Keskaeg- Ajalooperiood 5-18 sajand
Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem
Ariaanlus- 7- 4 sajandil levinud kristlik õpetus
Kirikuriik- üks itaalia tähtsamaid riike alates 6.sajandist
Naturaalmajandus- Majandussüsteem kus tootja varustab end ise vajaliku kaubaga
Feodaalkord- Aadlist sõjameeste elukorraldus
Senjöör- suurfeodaal, kes
Vasall- väikefeodaal, läänimees, kes valitses lääni
Lään- maa
Feood - lään, maalapp mis on saadud senjoorilt valitsemiseks
Pärusvaldus- maaomad, mida omanik võis piiramatult kasutada
Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupjad pidid alluma oma isandale
Katedraal- peakirik
Preester-vaimulik kel on õigus riituste läbiviimiseks
Visitatsioon- piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust
Eremiit- üksiklane, isik kes jumala teenimiseks kõrvaldub tsivilisatsioonist
Klooster-Munkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu
Misjon – kristluse kuulutamine
karolingide renessanss- Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase.
Bond - Taluperemees skandinaavias
Ting- koosolek
Allting- maakondade üldkoosolek
Konung - kuningas skandinaavias
Viiking - meresõitja(röövel) skandinaavias
Normann-viikingite järeltulijad
Varjaag- skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures
Valhalla - Skandinaavia mütoloogias Odini saal , kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid
Ragnarök- muinaspõhja mütoloogias maailmalõpulahing
Aasid- noorem jumalatesugu
vaanid-jumalate hõim
ruunid- vanade germaanlaste kaldkiri
saaga- suuliselt edasi räägitud lugu
basileus - Keiser Bütsantsis
teema- sõjaväeringkond
Strateeg-sõjaväepealik
Stratioot-maakaitseväelane
Kolleegium - organ, mille liikme arutavad ühiselt asju
Konstantinoopoli patriarh- kõige kõrgeim kirikupea
Metropoliit- tähtsuselt teine vaimulik
roomakatoliku kirik - maailma suurim kristlik kirik , mis on mänginud suurt rolli läänemaailma ajaloos
ortodoksi kirik- õigeusukirik, suure kirikulõhe tagajärjel eraldunud
ikoon- maalitud pühapilt
hagiograafia-pühaku elulugu
kirillitsa- tähestik slaavis
Rossia- viikingid segunesid slaavlastega
Družiina- idaslaavlaste hõimuüliku teenistuses olev väesalk.
17) Kes olid need isikud: 
Chlodovech- frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja.
Karl Martell - frangi riigi majordoomus aastatel 717-741, vallutas palju
Pippin Lühike- Frangi riigi kuningas. Kuulutas end ise kuningaks ja kroonis end 752. Karl Martelli poeg.
Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Frangi riigi kuningas alates 768 ja rooma keiser alates 800
Gregorius Suur- esimene munk kes sai paavstiks, 590-604 oli paavst
püha Benedictus- pani aluse püha Benedictuse kloostrireeglitele
püha Patrick- katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak
Beda Venerabilis- ajalookirjutaja????????
Dionysius Exiguus- arvas kristuse sünniaasta
Erik Punane- viiking kes rajas gröönimaale asustuse
Leif Eriksson - esimene eurooplane , kes astus ameerikale
Justinianus I-  Ida-Rooma keiser 527–565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.
Kyrillos ja Methodius- vennad, kes lõid kirilliuse ja glagoolitsa(tähestikud)
Rjurik – legendaarne varjaagide pealik
Oleg- pani aluse vana vene riigile
vürst Vladimir-oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.
Jaroslav Tark- Vana-Vene valitseja, kelle ajal vallutati väga palju( mustast merest läänemereni)