Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused. (1)

Eksamipilet Nr.1
1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks .
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud , mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp . Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest . Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada . Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga.
Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja , millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel , juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling .
Töö tegija peab olema varustatud kinnaste , tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga.
2. Pahtlite liigid ja omadused.
On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist.
Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. 
Täitepahtel Vetonit L
Valget värvi polümeersideainel baseeruv
Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides
Betoon -, kergbetoon -, tellis - ja krohvitud seinte pahteldamiseks
Kasutustemperatuur min +10o C
Veekulu 8L/25 kg kott
Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt
Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis)
Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva
Kulunorm u 1,2 kg/m2
Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm
Viimistluspahtel Vetonit KR
Orgaanilise sideainega
Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides
Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav
Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2
Veekulu 8-9L/25 kg kott
Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev
Kihipaksus 1-3 mm
Eksamipilet Nr. 2
1. Krohvisegude valmistamine
Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge.
Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel , mördiämber, vajadusel kellu . Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad .
2. Tasandussegude liigid ja omadused
Isetasanduvad, remondisegud, erisegud .
1. Käsitasandussegud
Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandavaluseguni.
Tsementalusel parandussegu aukude täitmiseks ja kallete tegemiseks (kiht 3-50 mm). Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides.
Värske segu on leeliseline ning ärritab nahka ja limaskesti. Vältida tarbetut kokkupuudet nahaga.
Põrandakatte saab paigaldada 1-5 ööpäeva möödudes tasandamisest.
Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine )
Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest
Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C
Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott
Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott)
Tööaeg: 30-45 min
Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva
Pakkimisviis 20 kg kott
Ladustamine: suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta
2. Remontsegud
Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks , siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru - või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu.
WEBER.VETONIT RFF
Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall , puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid , kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks.
Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi.
Kulunorm:3-4kg/m²
Kuivamisaeg: 4-8 tundi
Pakend 15 kg
3. Isetasanduvad segud
Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks.
MAXIT ABS 148
Aluspindadele: betoon (4-30mm), kergbetoon (6-10mm), kivi/keraamiline plaat.
Kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h, katmiskuiv 1-3 nädalat.
Kasutusaeg: 15-20 min vee lisamisest.
Materjalikulu: 1 mm = 1,7 kg/m²
Säilitamine: 6 kuud tootmise kuupäevast kuivas ruumis
4. Erisegud
Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud. Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu , mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega ning laevaremondiks sobiv segu, millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks.
WEBER.VETONIT 4655
Kulumiskindel isevalguv alustasandus tööstus-, lao- ja üldkasutatavate betoonpõrandate
tasandamiseks enne epoksü - või polüuretaankatete paigaldamist. Suure kulumiskindlusega, võib ka üle värvida.
Käsitsi või pumbaga pinnale kantav. Suure kulumiskindlusega ja ei vaja seetõttu katmist.
Kihipaksus: 5-20 mm
Käimiskuiv 2-4 tunni möödudes ja põranda võib katta juba 24 tundi pärast valamist.
Kulunorm: u 1,7 kg/m²/1 mm
Kasutustemperatuur: +10 °C...+25 °C, optimaalne +15...+20 °C
Säilivusaeg: 6 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis)
Tasandamine peab toimuma suletud ruumis. Segu, vee ja tasandatava aluspinna temperatuur peab olema +10 kuni +35 ºC kuivamiseni. Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa.
Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2-4 tundi).
Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme.
Eksamipilet Nr.3
1.Pindade krohvimine.
PINDADE KROHVIMINE
Töökoha korraldamine, aluspinna ettevalmistus , vajalikud töövahendid, kaitsevahendid
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud . Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja , millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud töövahendid on: kellu(d), pahtlilabidad, krohv, mördiämber, vispel, hõõruti, erinevate suurustega loodid ja rihtlatid, silumislaud kummipõhjaga, silumislaud hüdrosvamm. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling . Töö tegija peab olema varustatud kinnaste , tööriiete /jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga.
Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus
1. Puhasta krohvitavad pinnad.
2.Sega mörti 20 min vispliga. Mida õhulisem, vahulisem on segu, seda lihtsam on mörti seinale kanda.
3. Viska mört kelluga või kanna liibiga seinale. Visates haakub mört paremini.
•Sisseviskekiht - müür kumab kergelt läbi
•Täitekihid - ühe kihi paksus 5-7 mm ( liivatera 0-3mm)
• Viimistluskiht - siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0-1mm)
4.Enne uue kihi krohvimist niisuta krohvitav pind. Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud
5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni
6.Soovides naturaalset värvitooni säilitada, kata pind tolmuvabaks muutmiseks ühekordselt kaseiinkrundiga (booraks, vesi, lahja kohupiim , kriit).
Tulemuse kvaliteedi kontrollimine
Kontrollida tuleb nii, et lati asetad horisontaalselt , vertikaalselt, diagonaalis, nurgad, lae- ja põrandaääred. Kui esineb lohkusid, siis jätad lohu asukoha meelde ja lisad täiendavalt krohvi ning tõmbad juba vastavalt lohu suurusele kas 120, 150 või 200cm liibiga üle. Normaalne lubatud kõikumine on 2-3mm 200cm latiga kontrollides. Ja kui nüüd veel asetad vertikaalselt 200cm loodi seinale ning loodis ka veel on, siis oled kõik õigesti teinud.
Krohvid liigituvad aluskrohviks ja dekoratiivkrohviks. Aluskrohvi ülesanne on aluspinna sileduse tagamine. Dekoratiivseid mineraalkrohve kasutatakse kõrget aurujuhtivust või kõrgeimat tulekindlust nõudvatel fassaadidel. Krohvis sisalduvatest polümeersetest lisanditest sõltub tema ilmastikukindlus.
*Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada.
*Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus
Niisuta krohvitav pind hoolikalt, kui see pole krunditud. Eriti oluline on see juhul, kui seinale paistab päike. Esimese krohvikihi paksus on umbes 1,5-2 cm, kanna krohvi pinnale krohvihõõruti abil ja lase kuivada 24 tundi. Nurgaprofiilid on soovitav paika panna koos kõrgusmärkidega , igal juhul enne viimase krohvikihi pinnalekandmist. Krohv kanna pinnale järgnevate kihtidena peale eelneva kihi kuivamist, ühe kihi paksus ei tohi olla üle 2,5 cm.
NB! Juhul kui sein on eelnevalt värvitud või krohvitud, tuleb vana kiht enne krohvimist täielikult eemaldada. Juhul kui vana krohv on tugevalt seina küljes, pole selle eemaldamine vajalik. Viimane kiht silu hoolikalt tasaseks nagu hariliku krohviga.
*Tulemuse kvaliteedi kontrollimine:
Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga.
*Vajalikud töövahendid
Trapetslatid, segutrell , pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling.
* Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid
Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid , lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu.
2. Krohvimörtide liigid ja omadused
Krohvimörtide liigid ja omadused
Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises
ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu.Krohviviise võib jagada kolme rühma: kolmekordne , kahekordne ja õhuke krohvimine.
Krohvimörte liigitatakse:
otstarbe , side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi.
1.Otstarbe järgi:
•hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks
•viimistluskihtide tegemiseks
•dekoratiivkrohvide tegemiseks
•eriotstarbeliste krohvide tegemiseks
2. Sideaine järgi:
• Lubimört
• Lubi - kipsmört
• Tsement -lubimört
• Tsementmört
3.Täiteainete järgi:
•Rasked (külmad) mördid , kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru ). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega
liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda , savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata.
•Kerged ( soojad ) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu , pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht ning seetõttu on ka räbuliival valmistatud krohv väikese soojajuhtivusega.
• Dekoratiivsed , milles kasutatakse värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline vilgukivi (1), antratsiit(2) ja kvarts . Terade mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm.
Krohvimört peab olema:
plastne, st hästi töödeldav ;
küllaldase veehoidvusega.
Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja.
Krohvitakse 2...3 kihis.
Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga.
Teine kihton põhikiht . Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga .
Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind.
Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid.
Lubimört
. Seda kasutatakse kuivemates kohtades.
Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev.
Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel .
Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti.
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini.
Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev.
Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees.
Polümeersed krohvimördid
Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83%. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina.
Lubimördid
Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi.
Tsementmört
Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida . Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa.
Mineraalne viimistluskrohv
Reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5%.
Tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi.
Silikoon viimistluskrohv
Selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta.
Silikaatkrohv
Kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodustab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke.
Tähtsamad krohvimörtide omadused
 Plastsus
 Koostis
 Tugevus
 Veekindlus
 Nakkuvus
Krohvitööde üldised töötingimused
 Kogu krohvitööde teostamise aja peab minimaalne termperatuur olema +5 kraadi.
 Krohvitööd lubikrohviga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks.
 Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega.
 Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni.
Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne tööde algust.
 Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga.
 Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti.
 Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit.
 Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi.
 Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski.
*Kasutusotstarve ja kvaliteedi klassid
Mördid on plastsed, veehoidvad, tugevad ja nakkuvad.
Mört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspid mördist liialt vett välja ei imeks.
Krohvimördid jagunevad neljaks: Lubimört, Lubi-kipsmört, Tsement-lubimört ja Tsementmört.
Kasutatakse pindade silumiseks ja kaitsmiseks.
*Säilitus (hoidmistingimused)
ladustada puit alustel, kuivades ruumides.
*Nõuded kasutamisel
Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/ jalanõud , kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts .
Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud , tuleb seda hoolikalt veega niisutada.
*Orienteeruv kulunorm:
Kulunorm 4,0 kg/m2 -5 mm kihina
Kott (30 kg) piisab ca 3,5 - 4 m2 pinna krohvimiseks.
Eksamipilet Nr.4
1. Pindade pahteldamine
Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima.
Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pahtli ämber, põranda katmiseks vajalikud papid/kiled, lihv paber, hari, kühvel /tolmuimeja.
Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus on pinna eelnev puhastu ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm.
Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub.
Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator .
2. Värvide liigid ja omadused
Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv , alküüdvärv , lateksvärv, lubivärv , emailvärv, emulsioonvärv , polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid.
Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon , värvus ehk kromaatilisus , värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus.
Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus ja raskus, lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused.
Värvide otstarve on katta pinda ja kaitsta pinda ilmastiku eest, sileda pinna saavutamine ja parema puhastamise tagamine.
Värvi säilitamise tingimused:
Värv säilib kõige paremini õhukindlalt suletud anumas . Kui värvimistöö on pooleli ning peate säilitama poolenisti või rohkem kui poolenisti täidetud purke, eemaldad kaasa ja katta purk liibuva kilega , Kaas tagasi peale panna ning lisada silt tootenime ja tootja, värvi nime ja koodi ning viimase kasutamise kuupäev.
Kui purki jääb värvi alla poole purgi, tuleb värv ümber valada väiksemasse tiheda kaanega anumasse . Kaanele lisada silt eeltoodud andmetega .
Värv säilib ka kõige paremini püsival temperatuuril, kaitstuna otsese päikese valguse ja külma eest.
Nõuded kasutamisel on kaitse riietus ja ka vajadusel respiraator, vajalikud vahendeid põranda katmiseks.
Orienteeruv värvikulu on 4-8 l ruutmeetrile on keskmine. Oleneb ka kõik värvist ja seina aluspinnast.
Eksamipilet nr 5
1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla.
Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest.
Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid , pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas , lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool / redel /telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel , kruntvärv, värv.
Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela -ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit.
Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda.
Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad.
Seejärel värvida pind 2x. Enne järgmist kihti lisades lasta värvil vastavalt vajadusele 2-3 või 12 tundi kuivada.
Rulliga pinda värvides on soovitav meeles pidada, et värvi pinnale kandmist tuleb alustada aknapoolsest servast ja edasi liikuda ruumi siseneva valguse suunas- nii on võimalik paremini jälgida töö tulemust. Värv tuleb kanda pinnale pikkade risttõmmetega, korraga 3-4 rulli laiusele pinnale. Jälgida, et värvitud pindade servad üksteisega kattuksid ning et viimased rulliliigutused tehakse värvi tasandamiseks ühe pika tõmbega. Värvimisel kasutada küllaldaselt värvi- see aitab pikendad kuivamisaega ning kergendab tööd.
Kohtadesse , kuhu sai pandud maalriteip, tuleb kohe peale värvimist eemaldada, enne kui värv jõuab kuivada. Vastasel juhul hiljem eemaldades võib teip tulla maha koos värvitükkidega.
Kui värvi jääb üle, siis sulgeda hoolikalt purk jälgides, et kaas läheks tihedalt peale. Seejärel keerata purgipõhi hetkeks üles, et kaane servad kattuksid altpoolt värviga. Nii sulgete purgi õhukindlalt ja saate sama värvi ka järgmine kord kasutada. Vältida tuleb siiski pikaajalist säilitamist pooltühjas ja halvasti suletud taaras.
Kui puhastate tööriistad kohe pärast töö lõpetamist, saad neid kasutada ka edaspidi. Tööpausi ajaks pakkida pintslid kilekotti või panna purki sobiva vedeldiga, et need ei jõuaks kuivada.
Mitte valada värvitooteid ega lahusteid kanalisatsiooni ega pinnasesse. Isegi mitte siis, kui tooted on veega vedeldatavad. Värvis sisalduvad lisaained raskendavad puhastusprotsessi puhastusjaamades. Vedelad värvijäägid tuleb viia kahjulike ainete kogumispunkti või lasta kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega.
Pärast värvi kuivamist kontrollitakse, kas pinnale pole jäänud värvimata kohti vm värvimistulemust nõrgendavaid vigu nagu valgumisjälgi, kraatreid , poore, lõhesid või kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule.
Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust.
2. Pigmentide liigid ja omadused.
Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber , mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte .
Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid
Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks.
Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid.
Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus , leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus , tulekindlus , mürgisus.
Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus.
Eksamipilet Nr.6

Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes

Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused
Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid
Eksamipilet Nr.7
1. Puitpindade lakkimine
Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule . Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele , et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus 3CaO * SiO2 * H2O . Kuna kõvastumisreagent (vesi) on otse reaktsioonisegus, toimub kõvastumine palju kiiremini kui lubja puhul. Tsement on peen sinakas - või rohekashall pulber, värvus on tingitud Fe(II) ühenditest . Peenemateks sisetöödeks kasutatakse valget tsementi, mis ei sisalda raua ühendeid (lähteaineks on valge savi). Tsement on üsna tugevalt aluseline, segus veega tundub ta sõrmede vahel libedana ning kui päev otsa tsemendiga töötada, on õhtuks peopesad puhtad ja roosad. Tsemendi aluselisus on väga kasulik – näiteks roostetab raud kontaktis tsemendiga aeglaselt. Tuletame meelde, et raud lahustub hästi hapetes, kuid tavatingimustel ei reageeri alustega.
Tsemendi tähtsaim omadus on tugevus ( survetugevus ). Tavaliselt on see piirides 30-60 N/mm2 ja märgitakse tsemendikotile. Sellist tugevust ei saavuta tsement kohe, vaid ühe kuu jooksul. Tsement on hügroskoopne , ta imeb õhust ahnelt niiskust ja reageerib sellega kiiresti (läheb tükki ja kaotab oma kvaliteedi). Seepärast tuleb tsementi säilitada hermeetilises pakendis (tavaliselt mitmekihilises immutatud paberkotis) ja võimalikult kuivas kohas. Samuti ei ole kasulik tsementi säilitada üle aasta, kuna igasugusest pakendist difundeerub (tungib molekulide vahelt) niiskus aja jooksul läbi.
Savimört
Pottsepatöödel
Ei kivistu vaid kuivab tahkeks
Kasutamine ainult kuivades kohtades
Kõrge kuumakindlus
Hea plastsus ja veehoidvus
Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada ainult kuivades kohtades. Peamisteks positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Orienteeruv vahekord.
savimört
(savimört koosneb):savist, liivast ja veest koosnev ehitussegu.
Eksamipilet Nr.12
1. Lagede ja seinte värvimine
Ettevalmistustööd :
Ettevalmistustööd moodustavad värvimisel suurema osa kogu tööprotsessist. Selleks, et värvimine oleks nauditav ja mugav, on vaja viimistletavad pinnad korralikult ette valmistada ja vastavalt töödelda. Võimalusel viige ruumist välja või tõstke ruumi keskele kõik mööbliesemed, mis võivad tööde käigus jalgu jääda. Ruumi jäänud esemed katke kilega, põrandad ajalehtedega. Juhul kui põrandakatteks on kergestimäärduv materjal, on soovitatav see kile või tugeva paberiga katta ning ühenduskohad kindlalt kinni teipida. Värvitavad pinnad peavad olema ühtlased ning puhtad igasugusest mustusest. Tugevasti määrdunud pindu võib pesta seebi või tehnilise piiritusega, kuid soovitatav oleks kasutada spetsiaalset puhastusvahendit, mis valmistab pinna värvimiseks ette. Tolm tuleb seintelt ja laest hoolikalt tolmuimejaga eemaldada. Vana värvi ei pea ilmtingimata täies ulatuses eemaldama, kuid lahtikoorunud värvitükid tuleb kindlasti maha kraapida ja nendealune pind lihvida ning kruntida. Puitpindadelt võib värvi eemaldamiseks appi võtta kuumaõhupuhuri ja värvikaabitsa. Eriti tõhus tööriist on infrapunalamp. See ei põleta puidu pinda, kuid eemaldab värvi väga efektiivselt. Liimvärviga kaetud pinnad puhastage värvist täies ulatuses. Liimvärvi tunneb ära, kui seda veega niisutades ja lapiga hõõrudes määrdub lapp kergelt värviga. Õnneks saab liimvärvi hõlpsasti veega maha pesta. Märjalt puhastatud pindadel tuleb lasta enne värvimist täielikult kuivada. Kõik praod, vuugivahed ning kinnitusvahenditest tingitud ebatasasused tuleb pahteldada. Kruvid ja naelad kinnitage tugevasti. Pahteldage mõõdukalt, sest üleliigse pahtli lihvimine pikendab tööprotsessi. Pahteldatud pindu saab kergesti lihvida, kasutades liivapaberit koos lihvimisklotsiga. Tihti tuleb pahteldus teha kahekihiliselt, sest kuivamise käigus võivad tekkida praod. Sel juhul lihvige esimene pahtlikiht liivapaberiga. Vannitubades, kus õhuniiskus suuresti varieerub , kasutage spetsiaalset niiskuskindlat pahtlit ning pinnad töödelge värvivalmistaja juhendi järgi.
Kruntimine on enne põhivärvidega värvimist väga oluline kuna kruntvärv imendub pahtlisse ja tekitab põhivärvi jaoks pinna heaks nakkuvuseks ning kruntvärv katab viimased peened kriimud . Samuti võib kruntvärv kätte näidata ka üksikud ebatasasused, mis pahteldamisel jäid veel töödeldavale pinnale. Lagede kruntimisel tuleb kõigepealt väikese rulliga või pintsliga värvida kõik laeääred umbes 10 cm ulatuses ja seejärel hakata värvima juba suure rulliga.
Värvida tuleks esimene ehk kruntvärvi kiht pikki valgust ja värvi hajutamine teha akende poole ja pikkade tõmmetega. Peale lagede värvimist võib hakata kruntima seinu ja nagu ikka tuleb ka seina sisenurgad ja alumised ääred enne värvida väikese rulliga , kuid värvida tuleb üks sein korraga, et värv ei jõuaks kuivada nurkades ära. Suure rulliga värvimisel tuleks alustada ka aknapoolsest seinast ja liikuda ukse poole, ning hajutamine tuleb teha juba värvitud pinna suunas.
Värvimistööde läbiviimiseks vajaminevad tööriistad ja lisatarvikud ;
Pintsel;
Pahtlilabidas;
Värvirull;
Kaitseprillid;
Värvivann;
Respiraator;
Värvikaabits;
Kummikindad ;
Kuumaõhupuhur;
Liivapaber ;
Maalriteip;
Teleskoop otsik;

Lagede värvimine
Kuna suure rulliga on lae servades ning nurkades ebamugav töötada, võite värvimise lihtsustamiseks pintsli või kitsa rulliga värvida lae serva mõne sentimeetri laiuselt. Lae värvimist alustage kõige valgemast ruumiosast ning kandke värv peale tõmmetega, mis liiguvad valgusest eemale. Laed värvige mõõdukate ribade kaupa, liikudes vastasseinani. Samal meetodil kandke peale ka teine kiht ning vajadusel, kui tulemus on väga ebaühtlane , ka kolmas. Kindlasti laske kihtidel korralikult kuivada.
Lagede värvimisel põhivärviga tuleb samuti alustada laeäärtest ja värvida need väikese rulliga 10 cm laiuselt ning seejärel värvida juba terve lagi suure rulliga üle. Rullil peab olema koguaeg piisavalt värvi, et ei tekiks kuiva pinda, mis takistab värvi ühtesulamist. Põhivärviga värvimisel tuleb alati alustada lagede värvimist akende poolt ja liikuda vastasseina poole, see tähendab, et värvida tuleb risti valgusele ja hajutada tuleb värvitud pinna ühendused alati akna poole pikkade ühtlaste tõmmetega.
Seinte värvimine
Seinte värvimise töövõtted on valdavalt samasugused nagu lae puhul. Jällegi võite rulliga töötamise lihtsustamiseks servad ning nurgad eelnevalt pintsli või kitsa rulliga värvida. Järgmisena viimistlege seinakontaktide ümbrus. Värvimist alustage seina ülemisest, vabaltvalitud nurgast, liikudes allapoole, siis horisontaalselt ning lõpuks ülevalt alla. Viimane rullitõmme peaks olema suunaga alt üles.Varem värvitud seintele, mille värvitüüpi ei osata määrata, sobib hästi lateksvärv. Vana värvikihti võib liivapaberiga lihvida, et uus värv paremini nakkuks.
Seinte värvimist alustatakse ka alati akende poolt ja liigutakse akendest kaugemale. Värvitakse kõigepealt väikese rulliga seina sisenurgad ja altääred ning seejärel hakatakse värvima suure rulliga ja alati üks sein korraga. Värv hajutatakse juba värvitud pinna suunas ja akna poole.

2.Kips ja puitkiudplaatide võrdlus
Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist ja muid selliseid toiminguid peab tegema ettevalmistavaid töid – näiteks pahteldama . Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga.
Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid . Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel on väiksem võimalus, et katki läheb.
Eksamipilet Nr.13
1. Vanade värvikihtide eemaldamine
Vanade värvikihtide eemaldamiseks on kolm meetodit:

• mehaaniline ,
  
• keemiline,
  
• termiline.
  

Mehaaniline meetod
Mehaanilisteks meetoditeks on:

• lihvimine,
  

• kraapimine,
  
• freesimine ,
  
• pritspuhastus,
  
• kõrgsurvepesu.
  

Lihvimine
Lihvimiseks on vaja lihvpaberit ja lihvklotsi. Mõnikord tuleb õhuke viimistluskiht lihvides kõige paremini maha.
Kraapimine
Kraapimiseks on vaja erinevaid kaabitsaid, jäiku pahtlilabidaid. Mõned laki- ja värvikihid tulevad kõige paremini kaabitsaga maha kraapides, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest näiteks puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama .
Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd! Kasutades jäika pahtlilabidat peab jälgima, et kaabitsat puitu sisse ei lükkaks.
Liivaprits
Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Liivapritsi töörõhku saab reguleerida ning tööks saab kasutada erineva fraktsiooniga liiva, mis annab võimaluse paindlikult erinevatele detailidele ja vajadustele läheneda. Liivapritsiga saab töödelda väga erinevaid materjale, k.a klaasi, plastikut, kummi. Saab hõlpsasti eemaldada vana värvi või krohvi.
Märgliivaprits
Märgliivaprits sobib nii suuremate kivi-, krohv- kui ka puitpindade puhastamiseks . Märgliivapritsitöödega võimaldab vee ja liiva seguga puhastamine töödelda pindu erineva intensiivsusega. Märgliivapritsi puhul on liivakulu kuivliivapritsist neli korda väiksem ning seega on liiva pärast ka vähem koristada. Protseduur on tolmuvaba ning kergemini erinevatel pindadel kasutatav. Enne kui hakata pindu puhastama , on soovitatav teha proovitöö, mille tulemusest on näha märgliivapritsi sobivus materjaliga .
Soodaprits
Soodapritsiga puhastamisel saab vana palgi pealt siseruumides edukalt eemaldada lubja, krohvi, tahma ja kasvõi vana tapeedi. Puitfassaadi puhastamine soodapritsiga annab väga hea tulemuse, sooda eemaldab vana värvi kahjustamata puidu pehmemat osa ehk puidu süüd. Hea tulemuse eelduseks on muidugi aluspinnaks olev tugev puit, mida paksem on värv ja mida pehmem ja kahjustatum on puit, seda struktuursem pind jääb. Soodapritsi saab kasutada ka muude puidust pindade puhastamiseks, nagu laed, talad, põrandad jne. Kuna puhastamiseks kasutatakse söögisoodat, siis võib soodapritsi soovitada ka allergiatundlike isikute ruumide puhastamiseks.
Kõrgsurvepesu
Kõrgsurvepesu on kiire ja keskkonnasõbralik meetod mitmesuguste pinnakattematerjalide, näiteks värvide, vaikude ning tsemendiliimi eemaldamiseks. Kasutatav survevahemik on olenevalt soovitud kvaliteeditasemest 200–2600 baari. Kõrgsurvepesu sobib veel näiteks sillaplaatidelt bituumeni eemaldamiseks.
Kõrgsurvepesu eelised:

• toob nähtavale kahjustuskohad,
  
• puhastusjääke tekib vähe,
  
• ei tekita tolmu.
  

Võimas tehnika nõuab oskuslikku käsitsejat. Pesupüstolit peab hoidma professionaalne spetsialist.
Keemiline meetod
Keemiliseks värvieemalduseks on vaja erinevad värvieemaldajaid, puhastusvahendeid.
Värvieemaldaja
Õhema värvi- või lakikihi saab hõlpsalt eemaldada värvieemaldajaga. Kemikaal kantakse pinnale, oodatakse vastavalt pakendil toodud juhisele ja eemaldatakse kobrutama hakanud värvikiht kaabitsaga. Kui pinnale jääb laki- või värvijääke, tuleb protsessi korrata. Pind pestakse üle puhastusvahendiga ning loputatakse hoolikalt puhta veega.
Termiline meetod
Paksemaid värvikihte on kõige hõlpsam eemaldada kuumaõhupuhuriga. Kuumusest mullitama hakanud värv lükatakse pahtlilabidaga (töötab lükkele) maha. Kaabitsaga töötades tõmmatakse kaabitsaga (töötab tõmbele) värvikiht maha. Tuleb olla ettevaatlik, kuna suure töökuumuse tõttu võib see puidu pinda söestada.
Kuuma õhuga värvi pehmendamisel tuleb kindlasti hoiduda lahtise leegiga põleti , nn leeklambi kasutamisest. Leeklambist vähem tuleohtlik on elektriline kuumaõhupüstol, kuid ka selle kasutamisel peab arvestama, et vanade majade seinatäidisena kasutatud saepuru või õhkkuiv laudis võib seadmega hooletul ringikäimisel süttida. Seepärast peaks kuumaõhupüstoliga töötades alati käepärast olema pang vett või tulekustuti . Miinuseks on ka see, et kuumaõhupüstoliga tekitatud soojus kaob puidust kiiresti ja nii saab korraga töödelda vaid väikest lõiku, seda ühtaegu soojendades ja kraapides.
Speed -heater
Suuremalt pinnalt saab värvi eemaldada ka infrapunalambi Speedheateriga. Pinda kuumutatakse paar minutit ja seejärel võib alustada värvi eemaldamisega. Lamp tuleb tõsta uuele pinnale, millelt soovitakse värvi eemaldada. Samal ajal värvi eemaldamisega kuumutab infrapuna lamp juba järgmist pinda. Puhurit kasutatakse eelkõige täispuitmööblilt vana värvi eemaldamisel. Speed-heateri plussiks on asjaolu, et erinevalt kuumapuhurist ei teki kergesti kuumakahjustusi, kuigi töö võib olla suhteliselt ajamahukas. Erinevad värvid eemalduvad erineva temperatuuriga. Õige temperatuur valitakse töö käigus.
Tööriistad

• erinevad kaabitsad, jäigad pahtlilabidad
  
• kuumaõhupuhur, infrapunalamp Speedheater
  
• lihvpaber, lihvklotsid
  
• karukeel - nn karm nõudepesunuustik
  
• kummikindad - kemikaalidega töötamise puhul
  
• respiraator, tolmumask
  
• prillid
  

Tööohutus
Mürgised gaasid. Fööniga töötades tuleb kasutada kindlasti respiraatorit ja tuuluta ruume , sest kuumaga aurustuvad värvist mürgised gaasid.
Tuleoht . Tuleb korrastada töökoht (tuleb pühkida põrandalt höövlilaastud, jne) ja hoida tulekustutusvahendid käepärast.
Kemikaalidega töötades tuleb alati kasutada kummikindaid, kaitseprille , respiraatorit ja tuulutada ruume.
Tuleb kasutada prille. Kaabitsaga töötades võivad pinnalt lahtimurenenud laki või värvitükikesed silma lennata.

Võrdle: silikoonid ja akrüülmassid
Akrüülmass on värvitan, silikoon aga mitte.
Eksamipilet Nr.14
1. Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks
Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda.
Tööjärjekord
1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga.
2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks.
3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO.
4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega.
5. Lase kuivada.
6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT.
7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS.
Vana värvitüübi määramine ja värvimine
Üldreegli järgi kasutatakse hooldusvärvimisel sama tüüpi värvi, millega pind oli varem värvitud.
Lateksvärvi kiht on elastne, pinnalt eemaldatud värvikile tükike ei murdu painutamisel, vana värvipind praguneb puukiuga samas suunas, eemaldatud värvikile põletamisel võib tunda plastmaterjali põlemise lõhna. Hooldusvärvimiseks sobib ainult sama tüüpi värv - Vivacolor sortimendist näiteks vesialuseline puitfassaadivärv VILLA AKVA.
Puitpinda värvi alati pintsliga, sest nii tungib värv (või peits) sügavamale puitu, nakkub paremini aluspinnaga ja annab puidule parima kaitse välismõjude eest. Pintselda 2-3 lauda korraga, alustades ülalt ja liikudes piki puidukiudu. Ole tähelepanelik ja hoolikas voodrilaudade ja prusside otsapindade värvimisel, sest puidu ristlõikepinnad on niiskuskahjustustele kõige vastuvõtlikumad. Värvi maja seina kaupa nii, et jätkukohad jääksid maja nurkadesse või muudesse varjatud kohtadesse. Sega ühte anumasse terve seina jaoks vajalik kogus värvi. Sega värvi ka värvimise ajal, et ei tekiks toonierinevusi.
2. Võrdle: akrüülvärvid ja alküüdvärvid
Akrüül on sünteetiline plastvärv, mis võeti kasutusele 1960. aastatel. Akrüülvärv on vesivärv, mida saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Sideaineks on akrüülvaik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Maalipinnaks kõlbab igasugune rasvavaba pind: lõuend , papp, paber, puit, klaas, betoon, kivi, kile, savi.
Plussid:

• kiire kuivamine
  
• värvierksus, toonid on eredad ja silmatorkavad, võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne.
  
• elastsus
  
• head katteomadused
  
• mittepleekiv
  
• kuivab veekindlaks
  
• ei nõua välismõjude eest kaitsmist
  

ALKÜÜDVÄRVID
Võeti kasutusele 1920. aastate lõpul ja on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Sideaineks olev alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Värvi omadused sõltuvad sideaineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult ka ksüleeni .
Plussid:

• nakkub hästi
  
• hea kattevõime ja voolavus
  
• imendub hästi
  
• palju värvitoone, läikiv pind
  
• tugev ja vastupidav pind
  
• ilmastikukindel
  
• sobib paljudele aluspindadele
  
• kuivab õlivärvist kiiremini
  

Miinused:

• sisaldab lakibensiini
  
• ajapikku võib koltuda
  

Eksamipilet Nr.15
1.Erinevate aluspindade ettevalmistus tapeetimiseks
Krohvitud pinnad: Aluspind peab olema kuiv. Lahtine krohv tuleb eemaldada ja uuesti krohvida. Sentes olevad praod avardada ja armeerida võrkteibiga. Krohvitud pinnad tuleb üle lihvida ja eemaldada lahtine liiv. Krohvitud pinnale kleebitakse makulaar.
Puitpinnad: Tuleb veenduda, et plaadid oleks püsivalt , liikumatult seinas kinni. Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse.
Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida. Ennem rullmaterjalide kasutamist on kipsitud pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul)
Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks.
Tapeediga kaetud pinnad: Tapeete ei tohi kleepida üksteise peale üle kolme kihi. Allajääv tapeet peab sile olema, vana tapeet peab tugevasti seina küljes kinni olema.
2.Võrdle: klinkerplaadid ja poorsed plaadid
Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC.
Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad.
Eksamipilet Nr.16

Värvitavate seinakattematerjalide paigaldamine ja värvimine
Värvitavaid tapeete on kolme tüüpi: klaaskiudtapeet, fliistapeet ja paberi baasil valmistatud kattematerjal. Selle tootegrupi tuntuim esindaja on klaaskiudtapeet, mida on kerge puhastada ning mis varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Siiski on selle vahepeal suurmoeks saanud materjali hiilgeaeg möödas, eluruumidesse pole seda õigupoolest kunagi soovitatud .
Värvitava tapeedi paigaldus ja selle uuendamine on imelihtsad. Kõiki värvitavaid tapeete paigaldatakse ühtmoodi – liim kantakse seinale ja kuiv materjal pannakse selle peale. Need tapeedid ei vaja ka liimi imendumiseks ooteaega. Aastate möödudes, kui tekib soov kodus midagi muuta, piisabki seinte ülevärvimisest, mis on värvitava seinakattematerjali põhieelisteks.

Millistele nõuetele peab vastama plaaditud põrand
Vannitoa põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus konstruktsiooni läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid.
Eksamipilet Nr.17
1.Rullmaterjalide paigaldamine
MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Rullmaterjalide (seina- ja põrandakatte-materjalide)
liigitus, markeering, omadused ja kasutusalad. Rullmaterjalide tingmärgid. Rullmaterjalide
paigaldamiseks kasutatavad liimid (valmisliimid, valmistatavad liimid) ja mastiksid, nende
säilitamine ja kasutamise tingimused. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad tööriistad ja seadmed . Töövahendite hooldamine.
Oleneb kui paks on rullmaterjal selle järgi tuleb ka otsida liim, sest kõik liimid ei pruugi sobida selle pärast mõned liimid on tugeva toimega ja võivad tapeedi ära rikuda.
ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindadele esitatavad nõuded sõltuvalt
rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mõõtmine. Aluspinna Tasandus segud ja pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine.
Aluspind ei tohi olla märg krundist või pahtlist muidu võib tapeedi ära rikuda. Aluspind peab olema tolu vaba.
RULLMATERJALIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA . Oma töökoha korraldamine.
Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord . Tasandiline ja ruumiline
märkimine . Töötervishoiu ja – ohutusnõuded seinakatte- ja põrandakattematerjalide paigaldamisel . Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse määramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide lõikamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja välisnurga kleepimine; ülevaatus ja vigade kõrvaldamine; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Põrandakattematerjalide (rull-, vaip-, jms.) paigaldamise tehnoloogia tasapinnaline mõõtmine ja märkimine; põrandakattematerjali paanideks lõikamine; põrandale kinnitamise meetodid; ühenduskohtade vuukimine ; kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.
Tapeeti ei tohi määrida liikse liimiga kokku ja kui paned liimi tapeedile siis ei tohi seda liiga kaua hoida seal mingi 2 minutit ja siis panna seina muidu tapeet vettib läbi ja see ei jää ilus ja see ei meeldi sinu töö andjale või õpetajale.

Tapeetimise juhend

Pole soovitav teostada töid ruumis, mille temperatuur on alla 10 kraadi C ja kus õhuniiskuse näit on üle 65%.
1. Enne tapeetimist :
Vältimaks vigu, mis võivad tekkida tapeetimise käigus, kontrollige, palun, üle ostetud tapeet enne töö alustamist. Enne tapeedi lahtipakkimist tehke kindlaks, et kõikidel tapeedirullidel on identne artikkel ja lot (värvitoon). Juhul, kui muster või värvitoon (lot) ei ühti, pöörduge salongi. Tagastamisele kuuluvad vaid need rullid, mis on tehase pakendis. Järgige antud juhendit ja juhtnööre, mis on antud etiketil. Tapeet, millel avastatakse praak peale tapetseerimist, ei kuulu tagastamisele.
2. Pealispinna omadused:
Tapeeditav pind peab olema puhas, kuiv ja vastupidav. Betoonseinad peavad olema eelnevalt pahteldatud, tasandatud ja krunditud. Kruntimiseks peab kasutama ainult spetsiaalseid segusid või tapeediliimi, mis on ette nähtud tapeetimiseks.
3. Õige liimi valimine:
Tööks valige kvaliteetne liim, mis vastab antud tapeedi tüübile (järgige pakendil liimi tootja juhiseid).
4. Tööde järjekord:
4.1. Avage esimese rulli pakend. Enne rulli lõikamist kontrollige hoolega, et poleks tehase praaki .
4.2.Lugege läbi juhend, mis on kaasas koos tapeedirulliga ning järgige nõudmisi, mida peab silmas pidama konkreetse
tapeeditüübi liimimisel.
4.3. Iga tapeedirulli etiketil on ära märgitud (rahvusvahelised märgid etiketil) või kirjeldatud viis, kuidas mustrit kokku
sobitada. Lõigake tapeet paanideks, arvestades mustri rapportit ning kontrollida üle rapporti kokkulangevus enne lõikamist.
Iga paan , mis rullist lõigatud, nummerdage vasakult poolt. Paanid on vaja liimida selles järjestuses, kuidas nad on rullist
lõigatud
4.4. Enne esimese paani liimimist on vaja ära mõõta vertikaalne joon, millest alustatakse tapeetimist, selleks on vaja loodi.
Alustage tapeetimist toa kõige tagumisest nurgast.
4.5.Liimige 3 esimest paani ja veenduge, et olete liimitud tapeedi kvaliteediga rahul. Peale tapetseerimist ei võeta vastu
pretensioone, mis on seotud tapeedi paigaldamisega.

4.6. Peale seda, kui te olete veendunud liimitud tapeedi heas kvaliteedis , võite alustada ülejäänud paanide liimimist. Ärge
lõigake rulli lahti enne, kui pole tapeedirulli üle vaadanud. Ärge avage järgmise rulli pakendit enne, kui olete veendunud
eelmise tapeedirulli kvaliteedis.
5. Pabertapeedi liimimine :
5.1. Valige liimimiseks tselluloosne liim, mida on vaja lahjendada ja mis on mõeldud tavalise pabertapeedi jaoks.
5.2. Katke liimiga paani vasak pool, pöörake erilist tähelepanu äärtele ja nurkadele. Keerake paani otsad kokku ja jätke nii mõneks minutiks, et liim imenduks.
5.3. Asetage paan seinale ja eemaldage spetsiaalse pahtlilabida või kummirulliga tekkinud õhumullid. Liimige paanid tihedalt üksteise kõrvale. Siluge ettevaatlikult paanide ühenduskohti spetsiaalse rulliga. Eemaldage kindlasti liimi ülejäägid niiske lapiga kuni kuivamiseni. (Pidage meeles, et liimi kuivamisel võivad jääda tapeedi paremale poole, mustrile, plekid). Tapeedi kuivamise ajal hoidke ruumis ühesugust temperatuuri ning vältige tõmbetuult.
5.4. Tapeedi äärte paremaks liimumiseks kandke seinale veel liimi äärte kokkupuutekohtadele.
6.Valmis liimikihiga tapeedi paigaldamine:
Kui te olete ostnud juba valmis liimikihiga tapeedi, peate arvestama sellega, et liimitav pind (seinad) peab olema väga hästi ettevalmistatud. Kui te pole veendunud seinte kvaliteetses ettevalmistuses, kasutage paigaldamiseks tavalist liimi, mis on ettenähtud antud tapeeditüübi jaoks, vastavalt antud juhendi punktile nr. 5. Kui te olete otsustanud paigaldamiseks kasutada juba valmis liimikihti tapeedil, pange paan parema pool all vanni põhja külma vette, tootja poolt määratud ajaks. Võtke paan ettevaatlikult välja ja veenduge, et nii parem kui ka pahempool on täiesti märjad (erinevatel tootjatel võib olla erinev leotuse aeg: vt. rulliga kaasasolevat juhist).
7. Fliistapeedi paigaldamine :
Selleks, et liimida mittekootud alusega tapeeti ( fliis ), peab seina katma sellele tapeeditüübile ettenähtud liimiga ning siis asetama tapeedi seinale.
7. Metallvärviga dekoreeritud tapeedi paigaldamine :
Kui te olete ostnud tapeedi, mille dekoreerimisel on kasutatud metallvärve (pronks, hõbe ), kasutage nende paigaldamiseks ainult metalltselluloosi alusel valmistatud liimi, mis vastab antud tapeeditüübile.
TULEMUSTE KONROLLIMINE. tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist seinakattematerjalide kvaliteedinõuetele vastaval paigaldamisel (sh nurkade tapetseerimise oskust; õigete ja ohutute töövõtete kasutamist; tööohutusnõuete tundmist ja järgimist).
Tapeedi muster peab jooksma kõrvuti, peab olema tapeet loodis ei tohi olla see volte või kortsus . Tapeet ei tohi läikida liimist ja ei tohi olla sellest läbi vettinud. Tapeedi pannid peavad olema ühe pikkused. Tapeet peab olema silutud ilus, et ei ole läinud tapeet katki.
Kaitsevahendid. Turvajalatsid, tööriided, töökindad.
2. Millistele nõuetele peab vastama plaaditud sein
Vuugid peavad sirgelt jooksma, ei tohi olla erineva paksusega vuugid. Plaadi peavad olema seina küljes ühtlase kõrguse ja tasatusega. Vuugid peavad olema terved muidu sinna taha sattub vett või niiskust ja siis peab algusest peale hakkama ja selle peale kulub palju raha.
Vuuki ei tohi teha väga palju muidu sa ei jõua seda seinale kanda ja see kuivab ära. Vuuki peab kandma 45 kraadise nurga all. Kõik vuugi vahed peavad olema kaetud vuugiga. Vuugitud sein peab tõrjuma vett ja niiskust. Plaatide peal ei tohi olla vuuki see tuleb ära puhastada.
Eksamipilet Nr.18
1.Pindade ettevalmistamine plaatimiseks
Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada . Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas.
2.Millistele nõuetele peab vastama värvitud sein
Värvitud pind peab olema kaetud ühtlaselt värviga, pinnal ei tohi olla värvi voolamis jälgi. Värv peab olema kõik ühte tooni ja ka puhas, et ei oleks seal peal tolmu või muid mustus jälgi.
Eksamipilet Nr.19

Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks
Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse hüdroisolatsioonimastiks pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse kangariba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud.

Millistele nõuetele peab vastama krohvitud sein
Eksamipilet Nr.20

Plaadikavandi teostamine

Millistele nõuetele peab vastama tapeeditud sein

• Tapeeditud sein peab olema puhas
  
• Seinal ei tohi olla lahtisi servi, rebenenud kohti, mulle ega häirivaid värvierinevusi
  
• Muster peab vuukides täpselt jätkama
  
• Vuugid peavad olema sirged ja vähemärgatavad
  
• Kontrollitakse 1.5m kauguselt
  

Eksamipilet Nr.21

Põrandate plaatimine
Põranda plaatimine on töö, mis algab aluspinna ettevalmistamisest. Öeldakse, et korralik alus teeb töö kordades lihtsamaks ja kiiremaks. Järgnevalt vaatame olemasoleva põranda asendamiseks ning uue põranda paigaldamiseks vajalikke ettevalmistustöid.
Uue põranda rajamine
Uue põranda rajamise korral on enamasti aluspõrand valatud või rajatud. Levinumad aluspõrandate tüübid on betoonist või puitkarkassil.
Betoonist aluspõranda ettevalmistamist plaatimistöödeks.

• Kontrolli kas aluspõrand on piisavalt tasane . Põrandal ei tohiks olla ebatasasusi.
  
• Ebatasasuste korral tasanda põrand isevalguva tasandusseguga.
  
• Juhul kui põrandal on ette nähtud kalded ja neid ei ole rajatud, siis tuleks põrandale kalded rajada. Kallete rajamisest loe põranda kallete rajamise artiklit.
  
• Tasandatud põrandale soovitame kanda kuivade ruumide puhul nakkedispersiooni, mis kinnitab lahtise tolmu. Niiskete ruumide korral kandke põrandale niiskustõke. Kuna niiskustõkke tootjaid on palju, siis enne kasutamist tutvuge tootjate kasutusjuhenditega.
  
• Pärast eelnevaid etappe on teie põrand valmis plaatimistöödega alustamiseks.
  

Värvimistöödel kasutatavad tööriistad ja abimaterjalid
Värvimisrullid, pintslid.
Eksamipilet Nr.22
1.Seinte plaatimine

Plaatimisel kasutatavad tööriistad ja abimaterjalid
1. segukamm – segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas – täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid – ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuuginöör - ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 5. Käsn – pestakse plaadipind puhtaks. 6. Plaadilõikur – lõigatakse plaadid sobivasse mõõtu või kujundeid välja. 7. Mosaiiktangid – Kui lõikad ja tahad plaati murda tahnidega pooleks . 8. Pintsel – hüru paigaldamine nurkadesse ja läviviikudesse. 9. Värvirull – hüdru ja niiskustõkke paigaldamiseks. 10. Ämber – segu tegemiseks. 11. Elektritrell - segu tegemiseks 12. Mõõdulint - mõõtmiseks 13. Miksriga trell – sega segamiseks 14. Hõõruti – vuugisegu vuukidesse kandmiseks 15. kummiservaga pahtlilabidas- vuugisegu kandmiseks vuukidesse
Eksamipilet Nr.23

Plaaditud pindade vuukimine
Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud . Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.

Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad tööriistad ja liimid
Vajalikud vahendid:

• Mõõdulint
  
• Märkepliiats
  
• Liimihari/suur pintsel liimi pealekandmiseks
  
• Tapeedinuga
  
• Tapeedihari
  
• Nöörlood/ vesilood
  
• Käsn
  
• Redel
  
• Liimianum
  
• Liimimiseks sobiv alus
  

Liimimisel vältige liimi sattumist tapeedi viimistluspoolele. Kui see on siiski juhtunud, eemaldage liim kohe ettevaatlikult niiske lapiga.
Eksamipilet Nr.24
1.Vigastatud plaatide vahetamine plaatkattes
Tuleb vaikselt toksida peitli ja haamriga.
2. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid
Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Vajalikud töövahendid on: kellu(d), pahtlilabidad, krohv, mördiämber, vispel, hõõruti, erinevate suurustega loodid ja rihtlatid, silumislaud kummipõhjaga, silumislaud hüdrosvamm. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling.