Plaadilõikur lõigatakse plaadid sobivasse mõõtu või kujundeid välja. 7. Mosaiiktangid Kui lõikad ja tahad plaati murda tahnidega pooleks . 8. Pintsel hüru paigaldamine nurkadesse ja läviviikudesse. 9. Värvirull hüdru ja niiskustõkke paigaldamiseks. 10. Ämber segu tegemiseks. 11. Elektritrell- segu tegemiseks 12. Mõõdulint- mõõtmiseks 13. Miksriga trell sega segamiseks 14. Hõõruti vuugisegu vuukidesse kandmiseks 15. kummiservaga pahtlilabidas- vuugisegu kandmiseks vuukidesse 16. silikonipüstol silikoni kandmiseks nurgadesse ja toru ümberviikudesse 17. Kivipuur augu tegemiseks plaati 18. Plaadihaamer plaadi paigutamiseks 19. Loodlaud mõõtmiseks et plaatidel oleks vastav kalle ja et oleksid ühtlaselt 20. Mõõdulint plaatide mõõtmiseks ja pinna pindala arvuatmiseks 21. Nurgik nurga mõõtmiseks 22. Pintsel põrandale kandmiseks. 23. Ämber segu ja hooldus vahendi tegemiseks 24
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24
Külge keerama- Ümber pumpama- Küljest ära keerama- Külge lööma- Küljest ära lööma- Labidas- Lahti keerama- Lapiktangid- Lehtvõti- Lihvima- Liivapaber- / Lihvimismasin- Lood- Lõiketangid- Lööktrell- Lööma- Löön-, , , , , Mall- Maha võtma- Mootorsaag- () Mutter- Mutrivõti- Mõõdulint- Mõõdulatt- Mõõtesirkel- Müra- Nael(ad)-() Nihik- Nuga- Näpiktangid- Otsast ära saagima- Otsfrees- Otsvõti- Pahtel- Padrunvõti- Pahteldama- Pahtlilabidas- Pintsel(iga)- () Pihusti- Pikendusjuhe- Pootshaak- Polt- Puukruvi- Puuhaamer- Pussnuga- () Puur- Puurima- Pump- Pumpama- Plekk- Plekikäärid-
83. Sõrgkang: 500 mm 84. Mõõdulindid 85. Värvinöör 86. Ripplood 87. Käsisaag 88. Kummihaamer: 600g, 89. Vuugirauad 90. Silur: 480x130mm, 91. Segukast 92. Kühvel 93. Armatuuri Pumpkonks 94. Plekikäärid, 95. Trapetskellu 110x160 96. Kolmnurkkellu 200mm 97. Segukamm 130x280/ 6x6mm, 8x8mm 98. Terashari 99. Silur h-profiil, 100. Krohvihõõruti 101. Sveitsi kellu 102. Meisel 103. Lihvkivi 104. Müürinöör 105. Lõiketangid 106. Pahtlilabidas 107. Akuga plekikäärid 108. Turvavarustuse komp.. 108.1.1. turvarakmed 108.1.2. iselukustuv pidur 108.1.3. turvaköis 20m 108.1.4. kukkumise pidurdaja kukkumishoo leevendajaga 108.1.5. ohutusköied reguleeritava pikkusega (max. 2 meetrit). 108.1.6. vöö küljes aasad, kuhu saab tööriistu kinnitada 108.1.7. karabiin 100 ja 50 108.1.8
1) Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud
Jaanus Akmentin AM07 Pindade värvimine Tööde planeerimine peab algama mahu kindlaksmääramisest. Kvaliteetne lõpptulemus eeldab pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust
Veluurtapeedid Paksule, hästi kleepuvale aluspinnale tupsutatakse tekstiiliniidikesi, -kiude ja tupsusid. Sellise töötluse tulemusena saadakse sametpind, mis enamasti kujundatakse klassikalises stiilis. Disaintapeedid Kasutatakse väga erinevaid töötlusi, palju on metalliläiget, krohvilaadse pinnatöötlusega tapeete, jaapanipäraseid reljeefse paberpinnaga tapeete jne. Tapeetimise tööriistad Mõõdulint Joonlaud Pliiats Tapeedinuga Vaaderpass (lood) Hari Käärid Elastne pahtlilabidas Kummirull Liimipintsel Servarull Ogarull Pahtlilabidad Liiminõu Liivapaber, kangas Pesukäsn Tapeedilaud Maalripukk
· Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem
Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi,
ettevalmistustööde ebameeldvamat etappi. Vana tapeedi kihti tuleb tugevasti Metylani tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Lahus valmistatakse vastavas vahekorras veega (juhend on toodud pakendil) 2.2. Pahtlilabidad (teraspahtlilabidas Ferax 40...80 cm ja lai pahtlilabidad KGC 150...160 cm) Pahtlilabidaid kasutatakse krohvi pealekandmiseks seinale. Alustades seina alt osast nii kõrgele kuni ulatub ja siis ülevalt alla, kuni tehtud osani. Pikem pahtlilabidas on seinale kandmiseks ja väike on krohvi panemiseks suurele pahtlilabidale. 2.3. Ämber Kasutatake krohvi kokkusegamiseks. 2.4. Tapeet Valitakse välja sobiv tapeet, mis pannakse eeltööde lõpus seinale. Ühte seina valiksin pildi mille laseks tapeediks teha ja teise valiksin tavalise valge tapeedi 2.5. Tapeedi liim Kasutatakse tapeedi seina panemiseks. 2.6. Riie,Käsn
Pintsel, pahtlilabidas, värvirull, lood, tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja, lapp, käärid, terashari, liimihari, lihvimistald, kruvikeeraja, värvivann, värviprits, pritsepüstol, nuga, kraabits Käsitöövahendid Maalritöös on palju objekte mille värvimisel tuleb kasutada käsitöövahendeid. Näiteks ehitiste renoveerimisel ja remonttöödel kasutatakse enam käsitööd kui rulli abil värvimist. Osav töötegija hindabki eriti kõrgelt käsitsi töötamise vahendeid, kuna nende abil tulevad esile ka head ametioskused. Tähtis on ka töövahendite korrashoid. Ka parim töötegija ei tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil. Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga. Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on nii hal...
· Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem
või ilma valmistatud põletatud plaat; valmistusviisi järgi kas valatud, märg- või kuivpressitud 24. Mis määrab plaadi külmakindluse? E - arv / BN klass. Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. 25. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid? Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur ja plaadihaamrike. 26. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks? Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga
- nakkub betooni, kivimüüritise, puidu, kipskartongi jt materjalidega Kasutamine - keldriseinte ja vundamentide hüdroisoleerimiseks - terrasside, rõdude hüdroisoleerimiseks - vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks Tehnilised näitajad - Värvus: mustjaspruun - Kuivaine sisaldus: ca 70% - Kihtide arv: min 2 kihti - Ooteaeg kahe kihi paigaldamise vahel: ca 24 tundi temperatuuril +20C - Paigaldustemperatuur: +5C .... +35C - Paigaldusvahendid: kellu või pahtlilabidas - Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused: - Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad
1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi läbi näidatud sõela. Hoitakse sõela ühe käega, veidi kallutatakse ja raputatakse horisontaalselt, loksutades sõela kummagi käega umbes 125 korda minutis. Iga pärast 25 liikumist on vaja pöörleda sõela 90°. Sõelumine loeti täielikuks,
Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit.
kaetud pinnale konkreetse mustri tegemiseks. Valmistatakse pehmest kummist, mõnikord tõmmatakse üle pehme nahaga või kinnitatakse kummialusele kummilõike, või muud materjali mis jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi Sinise diagonaal triibuga rull Veluur rull Musta triibuga rull Sinise kilega rull Erinevad mustrirullid Põhilised maalri tööriistad Pintsel, värvirull,värvivann, värviprits Pahtlilabidas, lihvimistald, pritsepüstol Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja Lapp ,käärid Liimihari või -rull Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats Kraabits, terashari Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Aluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid. Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse (VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3 Uued krohvid-Välispinnad ja sisepinnad on
1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse.
tulemuse täiesti ainulaadseks muudavad. Optimaalse tulemuse saavutamiseks on tähtis korrektne aluspinna ettevalmistus. Kontrollige igal juhul enne tööga alustamist aluspinda ja puhastage see. Aluspind peab pärast puhastamist olema tugev, puhas, kandev ja ilma nakkumist takistavate osakesteta. Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga
plaan ja Prügiraamat. Sissekanded prügiraamatusse peavad olema tehtud,kui prügi on merre heidetud-päev ja kellaaeg,laeva asukoht,millist prügi heideti,iga kategooria hulk kuupmeetrites,operatsiooni teostanud ohvitseri alkkiri;Prügi andmine sadama vastuvõtuseadmesse;Prügi põletamine prügipõletis;Või muu erandlik prügi emaldamine. 34)Värvimistöödeks kasutatavad instrumendid: Roostekirka Kaabits Terashari Pahtlilabidas Pintslid Toppimisharjad Värvirullid Värvipihustid 35)Pindade ettevalmistamine värvimiseks: Teraspinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest.Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega,suured aga mehaaniliste instrumentidega. Teraspinna ettevalmistamisel tuleb jälgida,et ei tekitataks pinnavigastusi,mis omakorda soodustavad korrosiooni teket.Lõplikult puhastatakse pind terasharjaga.
Seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel
Selleks sobib värvipigmendi, liimaine ja lahusti segu, kuid ka näiteks värvimulla ja suhkruvee, õlle kombinatsioon. Mustri joonistamiseks on palju erinevaid töövahendeid, mida ka ise valmistada võib. Enamasti kasutatakse selleks spetsiaalset aaderduskammi, -pintslit või -harja. Aaderduskamm on painduvast materjalist tööriist, millel on traadist või kummist piid/hambad. Kammiks sobivad ka isevalmistatud vahendid: sisse lõigatud hammastega pahtlilabidas, kääridega sobivaks pügatud või kimpu seotud maalripintslid jne. Kuid sobiv on ka tavaline juuksekamm. Vastatavalt töövahendile saadakse ka muster. Ehituspoodides on müügil ka spetsiaalsed aaderdusklotsid. Mustri joonistamine näeb ise välja nii, et alusvärvile võõbatud lasuurikihile tõmmatakse sobiva vahendiga muster. Teine värvikiht ei tohi olla liiga paks, vastasel juhul hakkab muster laiali valguma
aluspinnast. Eksamipilet nr 5 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel
Pinna ettevalmistamine on tavaliselt kõige aeganõudvam ja töömahukam, kuid vältimatu etapp, sest ainult lakkimisega ei peida aluspinna vigu. Esmalt kontrolli lakitava põranda seisukorda. Arvuta välja lakitava pinna suurus, et teada saada vajalik lakikogus. Kaitse põrandaga kokkupuutuvad, kuid mittelakitavad detailid maalriteibiga. Parema tulemuse saavutamiseks eemalda põrandaliist. Töövahendid Tolmuhari ja -lapp, tolmuimeja, pesukäsn, kummikindad, pahtlilabidas, liivapaber, lihvimisklots, lihvimismasin, tolmumask, maalriteip, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, lakkimispintsel (laius 200-300 mm) ja lakkimislabidas (laius 300- 400 mm). 4.1.4 Uued laud- ja parkettpõrandad Puhasta pind liivapaberiga. Eemalda pinnalt lihvimistolm harja ja tolmuimejaga. Laudpõranda oksakohtadest eemalda vaik teraskaabitsaga. Pahtelda praod ja ebatasasused sobivat tooni Tikkurila SPAKKELI PUUKITTI 1
annaabi.ee 
