Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses.................................................................
Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses.................................................................
mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3 Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks. nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni.(Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka sissehingamisel Ksüleen Ksüleeni saadakse poest Ksüleeni kasutatakse värvide lahustamiseks Ksüleen on kergsüttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud. Kofeiin Kofeiini saadakse purustatud värskete kohviubade leotisest Kofeiini kasutatakse hommikuti enne tööleminekut Kohvi ei ole sugugi ohtlik vaid see ergutab oma meeldiva aroomiga ja värskundava maitsega.ettevaatust suhkru üle doseerimisega sest muidu võib kaduda kohvi maitse
Etüülbenseen 22,4 p-ksüleen 29,7 4 Kokkuvõte ja järeldused Gasskromatograafia praktikumi töö oli üsna lihtne, kuid andmete analüüsis oli vaja väga tähelepaneliku ja täpsena olla. Kvantitatiivne analüüsi kasutades, saime, et meie segu sisaldas 48,0% tolueeni, 22,4% etüülbenseeni ja 29,7% p-ksüleeni. Töö annab võimalust tutvuda ja proovida gaaskromatograafiaga töötamist ning tunda selle meetodi põhimõtte. Pilt 1. Esimene parallel Pilt 2. Teine parallel Pilt 3 .Kolmas parallel
neoontoonidega, metalsed jne. · elastsus · head katteomadused · mittepleekiv · kuivab veekindlaks · ei nõua välismõjude eest kaitsmist ALKÜÜDVÄRVID Võeti kasutusele 1920. aastate lõpul ja on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Sideaineks olev alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Värvi omadused sõltuvad sideaineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult ka ksüleeni. Plussid: · nakkub hästi · hea kattevõime ja voolavus · imendub hästi · palju värvitoone, läikiv pind · tugev ja vastupidav pind · ilmastikukindel · sobib paljudele aluspindadele · kuivab õlivärvist kiiremini Miinused: · sisaldab lakibensiini · ajapikku võib koltuda
lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu tehakse bensiini või näiteks kivisüsist koksi. Lõplik eraldamine toimub BTX (benseeni, tolueeni ja ksüleeni) tehases. Tolueen on lahusti värvide, liimide, lakkide ja desinfektsioonivahendite jaoks. Samuti kasutatakse seda näiteks ka polüuretaanvahusüsteemide valmistamiseks. See on aruomaatne süsivesinik, mida kasutatakse laialdaselt tööstusliku toorainena ja lahustina. Sarnaselt teiste lahustitega, tolueeni kasutatakse narkootikumidena oma joovastava omaduse pärast, kuid see põhjustab tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi.
Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. · Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga Karboksüülhapped · Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel. · Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. 19.10 Ennustada aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi; Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag + ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. 19.11 Kirjutada struktuurivalem estrile / amiidile, mis on saadud karboksüülhappe ja alkoholi / amiini kondensatsioonil;
rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks
kondenseerida. Otsegaas sisaldab: vesinikku, metaani, Gaasi saagis, m3/tonn 507 40 etüleeni, CO/CO2, tõrva, ammoniaaki, benseeni, tolueeni, Põlevkiviõli (shale oil) eraldatakse põlevkivist pürolüüsiga, Protsessivesi, kg/tonn 140 20-25 ksüleeni, H2S ja teisi väävliühendeid. hüdrogeenimisega või põlevkivi termilise lahustamisega. Kõik mineraalõlid annavad destilleerimisel järgmisi Koksitõrv Hüdrogeenimise või termilise lahustamise korral fraktsioone:
Seda võib suurendada ka katalüsaatorite (TiO2, NiSO4, Fe2+/Fe3+, CuSO4 ning teiste oksüdantide lisamine (vesinikperoksiidi, osooni, jt) lisamine Teised kombineeritud meetodid Hüdrodünaamilist kavitatsiooni on kasutatud ka reovete töötlemiseks tööstuslikus mastaabis (CAV- OX®) Siinkasutatakse järjestikkust vesinikperoksiidi lisamist, hüdrodünaamilist kavitatsiooni ning UV-kiirgust. Sellist süsteemi võib edukalt kasutada trikloroetaani, benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ning ksüleeni lagundamiseks reovees ppm'i tasemest kuni ppb tasemeni ja enamgi. Märgoksüdatsioon (Wet Air Oxidation (WAO)) kasutatakse orgaanika-rikaste reovete töötlemiseks (KHT 10000 kuni 50000 mg/l ja enamgi) eesmärgiga vähendada orgaaniliste ainete kontsentratsioone. Protsess viiakse läbi vesikeskkonnas temperatuuridel 130-370oC rõhu all (0,5-20 MPa), kas ilma või erinevate katalüsaatorite (enamjaolt vaskkatalüsaator) juuresolekul. Reovee viibeaeg reaktoris on 30 ja 120 minuti vahel
oksüdeerijat. Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel dikromaadiga. Näiteks butaan-2-oolist CH3CH2CH(OH)CH3 saadakse butaan-2-oon CH3CH2COCH3. Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel. Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks: Rvõrrand!! 33. Ennustage aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi. ?? Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag+ ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid aga mitte. 34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi.
kutsutakse supertoksiiniks. CH3OH.....................CH2O + H2 17)Etanooli sünteesi variandid Need on dimetüültereftalaadi ja etüleenglükooli estri monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda Naftatooraine baasil. Etüleen (eteen) absorbeeriti polümeerid. Dimetüültereftalaati saadakse p-ksüleeni lühikese elueaga radikaale. vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse oksüdatsioonil ning esterdamisel metanooliga: Kui kasutada katalüsaatorina hapnikku (0,03 0,1%), siis ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: C6H4(CH3)2 + õhuhapnik, HNO 3 = C6H4 (COOH)2 + piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C. CH2 = CH2 + H2SO4...............
alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Alküüdvärvid
elastsus head katteomadused mittepleekiv kuivab veekindlaks ei nõua välismõjude eest kaitsmist ALKÜÜDVÄRVID Võeti kasutusele 1920. aastate lõpul ja on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Sideaineks olev alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Värvi omadused sõltuvad sideaineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult ka ksüleeni. Plussid: nakkub hästi hea kattevõime ja voolavus imendub hästi palju värvitoone, läikiv pind tugev ja vastupidav pind ilmastikukindel sobib paljudele aluspindadele kuivab õlivärvist kiiremini Miinused: sisaldab lakibensiini ajapikku võib koltuda Eksamipilet Nr.15 1.Erinevate aluspindade ettevalmistus tapeetimiseks
tööle geenid, mille promootoreid tunnevad ära alternatiivsed faktorid. Alternatiivsed faktorid bakteris E. coli kontrollivad teatud geenirühmade avaldumist: 32 , E - kuumashoki (heat shock) geenid; E aktiveerub vastusena valkude denaturatsioonile periplasmas S - statsionaarne faasi ja oksüdatiivse stressi geenid 54 - N-metabolism, dikarboksüülhapete transport, pilide süntees, tolueeni/ksüleeni katabolism F - viburite süntees fecI Fe-tsitraadi transportsüsteemi regulaator E70 ja ES afiinsust DNA-le mõjutavad RNA polümeraasi modifitseerimine. Statsionaarse faasi rakkudes on RNA polümeraas assotsieerunud happeliste ühenditega nagu näiteks polüfosfaat (polü-P). Polü-P akumuleerub statsionaarse faasi rakkudes. Arvatakse, et polü-P modifitseerib apoensüümi statsionaarse faasi rakkudes, nii et see seob eelistatult S molekule
Seetõttu võeti kasutusele tähestik. Viimasel ajal on 43 asemel kasutusel tähis A. Bakteris E. coli on teada 7 erinevat sigma faktorit Alternatiivsed faktorid bakteris E. coli teatud geenirühmade avaldumist: 32 , E - kuumashoki (heat shock) geenid; E aktiveerub vastusena valkude denaturatsioonile periplasmas S - statsionaarne faasi ja oksüdatiivse stressi geenid 54 - N-metabolism, dikarboksüülhapete transport, pilide süntees, tolueeni/ksüleeni katabolism F - viburite süntees fecI Fe-tsitraadi transportsüsteemi regulaator Osades graam-negatiivsetes bakterites, näiteks perekonda Pseudomonas kuuluvates bakterites on kirjeldatud ligikaudu 20 erinevat sigma faktorit. Bacillus subtilis'el on 9 faktorit: A, B, C, D on seotud vegetatiivse kasvuga; E, F, G, H, K aga sporulatsiooniga. Nende faktorite avaldumine on kaskaadselt reguleeritud.