ViimistlusmaterjalidLaura Kruusel
VK-14
2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus
SisukordÜldine tutvustus viimistlusest
Vi mistlusmaterjalide kirjeldus
Värviõpetus
Värvi põhikarakteristikud
Värvide li gitus ja koostis
Värvimisvahendite
põhitõed Pintslid
Rullid Põhilised
maalri tööriistad
Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja
välistöödel
Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine
Üldine tutvustus viimistlusestVi mistlusmaterjale kasutatakse teistest
materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks
Ehituskonstruktsioonide viimistlemise
eesmärgid on järgmised:
konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike
välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna
muutmine
siledamaks ja kergemini puhastatavaks
konstruktsioonide muutmine ilusamaks
Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3
põhirühma :
värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu.
Värvaine kantakse pinnale vedelas
olekus.
Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Ni tekitab see
viimistluskihi
kleepmaterjalid-
rullmaterjal , mis kleebitakse
viimistletavale pinnale. Näiteks
tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad
või pooljäigad plaadid. Vi mistletavale pinnale
kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil
Viimistlusmaterjalide kirjeldusLiime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja
pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale
liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks
Pigmendid on
peened värvilised
pulbrid . Nendega
antakse värvisegudele vajalik värvus
Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb
mingist kihitekitajast ja lahustajast
Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast
pigmendist, kasutatakse peamiselt välistöödel.
Nendega kaetakse kivi-, krohvi-ja betoonpindasid.
Lubivärv laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse,
et värv „
hingab “
Email on laki ja pigmendi segu. Need
segud on
värvilised, läbipaistmatud. Emaile kasutatakse väga
erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem
kasutatakse sisetöödel
Õlivärve turustatakse tavaliselt valmiskujul,
harvemini pastana. Pastale segatakse enne
kasutamist juurde värnitsat, õlilakki või mõnd
vedeldit.Õlivärve kasutatakse nii sise-kui ka
välistöödel. Õlivärvid sobivad peaaegu igasuguste
materjalide ja konstruktsioonide katmiseks
Vesivärvideks nimetatakse kõiki värve, mil e
vedeldajaks on vesi
Tsementvärv koosneb tsemendist, pigmendist ja
veest, kasutatakse niisketes kohtades kivi-, krohvi-ja
betoonpindade katmiseks
Silikaatvärv üheks komponendiks on
vesiklaas ,
kasutatakse peamiselt puidu tulekaitsevärvina
Emulsioonvärv on lateksvärv või vesi-
dispersioonvärv(VDV). Enamkasutatav värvi liik.
Turustatakse tavaliselt valge pastana. Seda toonitakse
soovi korral kaupluses või ehitusel. Neid saab veega
lahjendada. Emulsioonvärvi kasutades saab mati
pestava pinna, kasutatakse kõige rohkem sisetöödel
seinte ja lagede katmiseks
Liimvärvi saab kasutada ainult sisetöödel
kuivades ruumides, annab pinnale nõrga värvikihi. Veekindluselt
on kaseiinli m parem kui li mvärv.Kõige rohkem on
kasutatud li mvärve lagede värvimisel. Tänapäeval
kasutatakse seda vähe, peamiselt vanade lagede
ülevärvimisel
Rootsi värv- turustatakse kuiva pulbrina ja vedelana.
Pulber segatakse veega ja segu keedetakse. Mõnikord
lisatakse ka veidi värnitsat. Rootsi värvi kasutatakse
välisvärvina puithoonete ja piirdeaedade värvimisel.
Paremini püsib värv hööveldamata puidul. Rootsi värv
on üks odavamaid puidu värve
Liimpahtel- turustatakse valmispastana. Kasutatakse
sisetöödel kuivades ruumides
Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna.
Seda kasutatakse põrandate pahteldamiseks,niiskete
kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on
raskem kui li mpahtli lihvimine
Sünteetilised pahtlid - sobivad väga erinevate
materjalide silumiseks.Mõned neist pahtlitest
riknevad , kui vesi selles külmub.Sünteetilise pahtlina
on tuntud
EPO- pahtel - kahanevad kuivamisel vähe,
on väga tugevad,on raskesti lihvitavad
Mineraalsete sideainetega pahtlid-tehakse
enamasti kipsi baasil, sobivad kivi-, krohvi-ja
betoonpindade tasandamiseks. Nad kahanevad
kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte
ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu
„Sipa-pahtel“
Aknakitid jagunevad:
●
Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kri dist.
Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja
jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab
murenema
●
Mastikskitt. See
kitt kattub kuivamisel kilega, kuid
jääb ise seejuures elastseks
materjaliks .
Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda
li mitakse seinale kli stri või sünteetilise
tapeedili miga.
Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti
paber, mille ühele poolele trükitakse muster
VärviõpetusValgus, läbides
prisma , moodustab spektri. Värvispekter
näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek
teisele on enam-vähem sujuv.
Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse
VÄRVIRING - mis on lihtsaim värvide ja värvuste
liigitamise ja korrastamise viis.
Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI-
KOLLANE,
PUNANE,
SININE Värviring
Põhivärvide omavahelisel segamisel
saadakse segu- ehk kõrval- ehk
sekundaarvärvid punane + kollane = oranz
punane + sinine =
violett kollane+ sinine = roheline
Värvi põhikarakteristikudVärvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid
Küllastus, kromaatilisus
Kromaatilised ehk
värvilised värvid
Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad
toone helestada ja tumestada
Värvide liigitus ja koostisKõik värvid koosnevad peamiselt värvainest
(pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt
nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või
selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees
lahustumatud, värvimullad aga lahustuvad.
Värvi omadused võib
tinglikult jagada kolme
gruppi:
Füüsikalised omadused
Optilised omadused
Mehaanilised omadused
Värvi füüsikalised omadused :
Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle
all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju
muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem
ja vähem voolavam on värv
tihedus
kuivamisaeg
sobivus teiste värvidega
värvi kvaliteet. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal
seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja
sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi
pinnale) ning läike muutus
Optilised omadused:
värvus
läige- läikivamad pinnad peegeldavad paremini
valgust
Mehaanilised omadused:
nakkuvus aluspinnaga ehk
adhesioon värvikile
elastsus ja tugevus
vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-,
ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele
Värvimisvahendite põhitõedRaudne reegel:
naturaalsete karvadega
pintsel lahustipõhistele,
sünteetiline pintsel vesialuselistele
värvidele-lakkidele. Sama kehtib ka värvirullide puhul
Paljud tootjad on jaganud pintslid ja rullid nelja
kategooriasse:
● veepõhisele lakile, läikivale veepõhisele värvile
● puidukaitsevahendile, õlile, glasuurile jne
● lahustipõhisele värvile-lakile
● dispersioonvärvile
Naturaalse karva ots ongi mitmeharuline, kunstharjas
aga aetakse otsast lõhki tehases.
Karv on sõna
otseses mõttes lõhki aetud!
Kõik parema tulemuse nimel – sirgeservalise
pintsliga ei
saa värvi korralikult hajutada
Sünteetiline pintsel on üldjuhul odavam
Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja
veega läbi pesta
Värvimise ajal hoia
pintslit võimalikult risti seinaga
Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal
purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära
PintslidRadiaatoripintsel-ümber nurga värvimiseks,
vars (üldjuhul pikk) on kõver
Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu
samet ja
hästi tihe.Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi
sees.
Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt
paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha
panna
Suur akvarellipintsel- Kallis, sest
naturaalne karv
on käsitsi koonusekujuliseks pügatud. Karva kinnitus
varre külge on tugevdatud nööriga, vars ise on puust –
korralik tippklassi pintsel
Ilma varreta lakipintsel. Varre asemel on plastist
käepide , pintsel on mõeldud eeskätt põranda
lakkimiseks, aga aitab edukalt ka efektvärve hajutada
Ümmargune või telliskivikujuline
naturaalharjastega
massiivne pintsel-
mõeldud lubivärvile.
Spetsialistid hindavad siiski
rohkem ümmargust varianti – pinnale jääb vähem tri pe
Lehvik . Lehvikujuline pintsel on mõeldud
dekorati vvärvide jaoks, sobib hästi trikitamiseks
Pintsel
ratastel -Vahetatava pinnaga kandiline
asjandus,
ametliku nimega trimmer, mil ega saab sirge
lae puhul täpselt õige ja ühtlase laiusega tri pu seina
ülaossa tõmmata (rattad jooksevad mööda
lage ,
värvitava tri bu laiust saab
timmida kuni 5 cm laiuseks)
Rootsi punase pintsel
Radiaatori pintsel
Suur akvarel ipintsel
Ilma varreta lakipintsel
Lubivärvi pintsel
Lehvik
Rullid Valge, sinise diagonaaltriibuga- Sünteetika,
kuigi katsudes tundub sametine. Sobib veepõhistele
lakkidele, sellega
lakitud pind jääb hästi sile
Õige
veluur - Katsudes sama sametine kui
eelmine , aga naturaalne. Mõeldud lahustipõhistele
lakkidele
Suure rulli poeg- Hästi väike, aga pikema
karvaga kui veluurist isa, soovitatakse epoksiid- ja
muude paksude viskoossete värvide puhul. Ei aja
karva. Sobib hästi ka magnetvärvile (värvis on
metal iosakesed, hiljem saab sellisele pinnale näiteks
külmkapimagneti panna), ei tõmba rul ides värvi üles
Musta triibuga valge rull- Sünteetiline karv on
keskmise pikkusega, mõeldud vesipõhisele
lateksvärvile. Raiskab vähe värvi (ei võta seda ülearu
sisse). Näiteks fassaadi värvides läheb vaja just hästi
pika karvaga rulli, et rullis jätkuks värvi ka struktuurse
pinna kõige sügavamatesse
kohtadesse Rull, millel kortsuline sinine kile- Mõeldud
efektvärvimiseks, pind jääb hiljem selline, nagu oleks
kortsus teksariie seina naelutatud
Kummist mustrirullid- Näiteks struktuurvärviga
kaetud pinnale konkreetse mustri tegemiseks.
Valmistatakse pehmest kummist, mõnikord
tõmmatakse üle pehme nahaga või kinnitatakse
kummialusele kummilõike, või muud materjali mis
jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi
Sinise
diagonaal triibuga rull
Veluur rull
Musta triibuga rull
Sinise kilega rull
Erinevad mustrirullid
Põhilised maalri tööriistadPintsel, värvirul ,värvivann, värviprits
Pahtlilabidas , lihvimistald, pritsepüstol
Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja
Lapp ,
käärid Liimihari või -rull
Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats
Kraabits, terashari
Aluspinnad ja nende ettevalmistaminesise- ja välistöödelAluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei
tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid.
Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse
(VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3
Uued krohvid-Välispinnad ja
sisepinnad on
viimistletavad peale piisavat ooteaega
Määrdunud , liivased, tolmavad pinnad- kogu
pinna ulatuses
puhastada pestes, harjates või
veesurvepesuga nii sise- kui ka välispinnad. Vajadusel
kruntida
Betoon- Naket takistavad osakesed pesta täielikult
maha,
veele lisada hästi niisutavaid
puhastusvahendeid. Tolmavad ja li vased ained
eemaldada
Kriidised/tolmavad pealispinnad- puhtaks
harjata või pesta.
Kruntimine : Tugevat, normaalse
imavusega
aluspinda ei ole vaja kruntida.
Jämedapooriline, kergelt li vane, imav pind kruntida
Värvimata tellismüüritis- Välispinnad: Sobivad
ainult külmakindlad välismüürikivid või klinkertellised
ilma võõrmõjudeta. Müüritis peab olema vuugitud.
pragudeta ja ilma soolaeraldisteta.Vaja kruntida.
Sisepinnad: Soolakobrutised kuiva harjaga täielikult
eemaldada. Vuukide ja kivide kahjustused
parandada. Ei ole vaja kruntida
Värvimata lubjakivist müüritis- Soolakobrutised
kuiva harjaga täielikult eemaldada. Vuukide ja kivide
kahjustused parandada.
Katta ainult
silikaat - või
silikoonvaik-emulsioon- värvidega
Kandev email- või dispersioonvärviga kaetud
pind - Läikivad pinnad mehaaniliselt või keemiliselt
karestada. Mustus eemaldada. Matti, normaalse
imavusega pinda ei ole vaj
a kruntida
Mittekandev email- ja dispersioonvärvi
või kunstvaikkrohviga kaetud pind- Sobiva
meetodi abil täielikult eemaldada, nt mehaaniliselt või
keemiliste lahustite abil ning seejärel puhastada
veesurvepesuga vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Kui
pind puhastatakse märjalt, tuleb lasta sellel enne
edasist vi mistlemist korralikult kuivada
Mittekandev
mineraal - või silikaatvärviga kaetud
pind- :Lihvida või kraapida täielikult maha, puhastada
tolmust ja kruntida
Rauasoolade, heitgaaside, tahma või
nikotiiniga saastunud pind, samuti kuivanud
veeplekkidega pind - Puhastada veega, mil ele on
lisatud puhastusvahendit. Teha isoleeriv krunt
Vetikate või hallitusega kaetudpind-
Hallitus eemaldada märgpuhastuse teel (harjata
või maha kraapida) ja lasta hästi kuivada. Kruntvärv
sõltub aluspinna liigist ja omadustest. Pinnad katta
hallitusvastaste värvidega
Värvimata poorbetoon- Poorbetooni
välispinna kattematerjali nake, ilmastikukindlus,
venivus, veeauru läbilaskvus ja
veeimavus peavad
vastama teatud nõuetele. Mis tähendab, et kruntida
tohib ainult kindlat tüüpi krundiga
Kandev, hea nakkega mineraal- või
silikaatvärviga
kattega pind- ei ole tarvis
kruntida,võib kohe uue värvi peale kanda
Pragunenud krohvi- ja betoonpind- vastavalt
nõuetele parandada ja kruntida
Puitpind- puhastada pind ning kruntida ette nähtud
vahendiga
Värvimata kips- ja valmiskrohvid ehitussegude
rühmadest P IV ja PV- Mineraalse settega kaetud
kipskrohvid lihvida ja tolmust puhastada, vajadusel
kruntida
Kipskartongplaadid- ahtliservad tasaseks lihvida.
Imavad plaadid kruntida
Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värviminePuhastage tolmust ja mustusest
Soovitav on enne pinnavärvimist kruntida, töödeldes
pindasid täies ulatuses täismati veepõhise kruntvärviga
Seejärel värvige pinda kaks korda sobiliku värviga
Laske
värvil enne järgmise kihi lisamist vähemalt 2-3
tundi kuivada
Värvimist alustage toa aknapoolsest seinanurgast ning
värvimise käigus li kuge suunaga aknast eemale. Nii on
võimalik paremini töötulemust jälgida
Kõigepealt värvige pinstli või kitsa rulliga seinte üla- ja
alaosad umbes 6-10 cm laiuselt. Tavaliselt ei
värvita seina
laeni välja, see piiratakse laest 1-1,5 cm
kauguselt . Seina
ülaosa värvitakse maalriteibi, pintsli
või piirdelati abil ette. Kui kasutate pintslit, joonistage
esmalt abijoon, mille järgi saate tõmmata värvipiiri
Alustades rulliga värvimist, lükake kõigepealt rulliga
üks põikiriba üsna piiri lähedalt. Seina värvimisel
kandke värv pinnale ristipidiselt ning tasandage alt
üles. Ruumi nurgad värvige pintsliga ette
Seina värvimisel
kasutage küllaldaselt värvi, see
kergendab tööd ja tagab parema tulemuse. Sobivaim
temperatuur värviga ruumis töötamiseks on
+15...18°C. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada,
kuid vältida tuleb li gset tuuletõmmet
Tänan vaatamast!
Laura Kruusel VK-14
Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Slide 10
- Slide 11
- Slide 12
- Slide 13
- Slide 14
- Slide 15
- Slide 16
- Slide 17
- Slide 18
- Slide 19
- Slide 20
- Slide 21
- Slide 22
- Slide 23
- Slide 24
- Slide 25
- Slide 26
- Slide 27
- Slide 28
- Slide 29
- Slide 30
- Slide 31
- Slide 32
- Slide 33
- Slide 34
- Slide 35
Kõik kommentaarid