Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maalritöö eksamipiletid (2)

3 KEHV
Punktid
EKSAMIPILETID
Pilet 1
1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks .
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp . Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest . Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada . Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga.
Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja , millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel , juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling .
Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga.
2. Pahtlite liigid ja omadused.
On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist.
Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. 
Täitepahtel Vetonit L
  • Valget värvi polümeersideainel baseeruv
  • Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides
  • Betoon-, kergbetoon -, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks
  • Kasutustemperatuur min +10o C
  • Veekulu 8L/25 kg kott
  • Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt
  • Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis)
  • Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva
  • Kulunorm u 1,2 kg/m2
  • Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm

Viimistluspahtel Vetonit KR
  • Orgaanilise sideainega
  • Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides
  • Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla
  • Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav
  • Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2
  • Veekulu 8-9L/25 kg kott
  • Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev
  • Kihipaksus 1-3 mm

Pilet 2
1. Pindade pahteldamine
Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni.
Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas , lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks.
Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad , respiraator, vajadusel kaitseprillid.
Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes . Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel , kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil.
Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist.
Toimida tuleks nii:
  • Katke pahtliga kogu pind, kuid mitte rohkem, kui jõuate enne pahtli kõvastumise algust ära töödelda.
  • Tõmmake laia spaatliga piki pinda ettevaatlikult alt üles. Püüdke pind saada võimalikult ühtlaseks juba pahtli pealekandmise ja eemaldamisega, siis pole vaja nii palju lihvida.
  • Seejärel lihvige pind varre otsa kinnitatud lihvimisklotsiga (-tallaga) siledaks.
  • Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada – uuesti pahteldada ja lihvida.

2. Värvide liigid ja omadused
1. Õlivärv:
Värvi kasut. krohv -, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele .
Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat.
Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat.
Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega.
Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule .
Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid . Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega.
Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg.
2. Liimvärv:
Värv on elastne, ning sobib pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet , krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata , kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu „mängides“ hakkab see pudenema.
Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav , mistõttu sobib kõige paremini lagede
värvimiseks kuivades siseruumides. Raske üle värvida, sest vana värvikiht lahustub. Enne uut värvimist tuleb vana värv maha pesta.
Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla läbitungivaid aineid (nt vee-, rooste - ja tahmaplekke). Värvida tuleb ühtlaselt ja mitte liiga paksu kihina. Vajadusel värvi lahjendada.
Meeles tuleb pidada, et liimvärviga katmisel peab pealmine värvikiht sisaldama vähem liimi, st. olema lahjem kui aluskiht . Iga järgmine pintslitõmme peab riivama eelmise veel märga serva. Mitte parandada ega siluda juba kuivanud alasid- pind muutub laiguliseks. Pesta värvimisvahendid koheselt peale kasutamist sooja seebiveega.
Temperatuur peab olema vähemalt 8˚C. Valmissegatud värv tuleb 3 päeva jooksul ära kasutada. Muutub aga aja jooksul vedelamaks ja halvemini värvitavaks. Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast.
Korralikult krunditud ja keskmiselt imavatel pindadel kulub 1m2 värvimiseks 120
g pulbrit (üks kiht). 50 m2 katmiseks kulub nt 6 kg värvipulbrit.
Säilitamine jahedas ja külma eest kaitstuna säilib värv vähemalt 3 aastat. Ka ainult looduslikest ainetest tehtud värvi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. Vältida sissehingamist ja silma sattumist.
Et kindaks teha, kas pind on värvitud liimvärviga, tuleb niisutatud sõrmega vajutada vastu pinda. Kui järele jääb märg laik, on tegemist liimvärviga.
3. Akrüülvärv (veepõhine):
Fassaadid , hoonete sisekonstruktsioonid, mineraalsed aluspinnad (nt. betoon, tsementkrohv, lubjakrohv), keraamiliste plaatidega kaetud pinnad.
Kuivades värvid tumenevad, hea katteomadus, elastne ning mittepleekiv. Veega lahjendatav ning kuivades on värv veekindel. Kerge lõhnaga, ei sisalda mürgiseid aure, ei ole tuleohtlik.
Värvikihtide pealekandmise vähemalt 4 – 6 tundi. Mitte segada materjali teiste värvide, värv- ega sideainetega. Avatud pakendi sisu peab kasutama ära võimalikult kiiresti.
Aknad, uksed jt. pinnad, mis jäetakse värvimata, katta kinni. Pärast töötamist pesta tööriistad veega puhtaks.
Säilitamine kuni 12 kuud alates valmistamiskuupäevast jahedates tingimustes originaalpakendis. Hoida külmumise eest.
Töid läbi viia kuivades tingimustes, kui õhu ja töödeldava pinna temperatuur on + 5° kuni + 25°.
Orienteeruv materjalikulu: sõltuvalt aluspinna ebatasasusest ja imavusest keskmiselt u 0,3 l/m2, kui kantakse peale kaks kihti.
Takistada värvi sattumist silma ja nahale. Kasutada kindaid, kaitsevarrukaid ja - prille . Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas.
4. Alküüdvärv (lahustipõhine):
Puit- ja metallpinnad sise- ja välistingimustes (nt. uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid ). Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes .
Hea voolavus , nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides.
Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 – 2
kihti pintsli , värvirulli või pihustiga .
Töövahendite puhastamine lakibensiiniga.
Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist.
Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv – 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi.
Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad
jäägid ohtlike ainete kogumispunkti.
5. Lateksvärv:
Seinad, laed kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks.
Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav , värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas.
Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema.
Töövahendid tuleb kohe peale värvimist vedelatest värvijääkidest puhastada ja veega puhtaks pesta.
Hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida kanalisatsiooni sattumist. Kuivas olekus tavaline olmeprügi.
Kuivamisaeg: tolmukuiv 1 h pärast, ülevärvitav 2-3 h pärast.
Säilivusaeg: suletud tehasetaaras 3 aastat. Toote säilitamine suletud taaras, temp.+1…30°C. Hoida külma eest.
Kulu 7-10 m²/l.
6. Lubivärv:
Hea katvusega matt valge värv seintele ja lagedele, sise- kui välitingimustes. Annab ühtlase mattpinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida.
Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis .
Hea veeaurujuhtivus . Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral). Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub.
Minimaalne värvimise temperatuur: +8 ˚C. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada.
Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda. Kuiv ülevärvimiseks peale 24 tunni möödumist, sõltuvalt temp-ist, õhu ja pinna niiskusest. Lõplik tugevus saavutatakse mitme nädala pärast.
Töövahendid pesta korralikult veega, pritsmete sattumisel kõrvalpindadele tuleb need kohe veega eemaldada. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida tihedalt suletud anumas, jahedas ja kuivas ning kaitstuna külmumise eest.
Värvikulu umbes 0.10 kuni 0.14 l/m2 ühele kattekihile, sõltuvalt aluspinnast, katmismeetodist ning pinna kvaliteedist.
Säilitamine tihedalt suletud originaalanumas 180C juures: 12 kuud. Tooted ei ole keemiliste säilitusainetega, seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik.
Pilet 3
1. Pindade krohvimine kipsmördiga.
Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel, kuid pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit.
Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu , hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks.
Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik telling, mis ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu.
Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest.
Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist.
Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes . Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga. Pinna vertikaalsust ja horisontaalsust kontrollitakse vaaderpassiga ja kolmnurkloodiga. Avakülgede kallet kontrollitakse metallnurgiku ja mõõdulindiga.
2. Võrdle: välis- ja sisetööde värve
Igale pinnale on välja töötatud vastav värvitoode, mis peab kestma tingimustes, kuhu värv on mõeldud. Näiteks sisetöödeks mõeldud värv ei ole piisavalt tugeva värvikilega, et vastu pidada välistingimustes, kuid välitöödeks mõeldud värv sobib ka sisetöödeks (vaid juhul, kui see on terviseohutuse seisukohalt lubatud).
Väljas kasutatavaid materjale mõjutavad päike, vihm ja muud ilmastikutingimused. On hädavajalik, et sellised tooted sisaldaksid erilisi sideaineid ja samuti oleksid nõuetekohaselt vastupidavad.
Värvid valitakse vastavalt aluspinnale- puitpinnad; krohv-, kivi- ja betoonpinnad; metallpinnad.
Parimad tingimused värvimistöödeks on pilvisel , kuival ja nõrga tuulega päeval. Päikesepaistest kuumenenud pinda ei ole soovitav värvida. Väldi värvimist ka õhtul, sest pinnale laskuv kaste rikub värvikile omadusi. Värvi kuivamiseks vajalik õhutemperatuur peab olema üle +5 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
Siseruumide viimistlemiseks kasutatakse sisetöödeks mõeldud värve. Eelistada tuleks veepõhiseid ja kiiresti kuivavaid värve. Värve kasutatakse nende otstarbe järgi- põrandale põrandavärv, seintele seinavärv jne. Näiteks köögis ja vannitoas tuleks värvida pesemis- ja kulumiskindla (tavaliselt kõrgema läikega) värviga, kuid elu- või magamistoa laes on täiesti piisav täismatt värv, mis ei vaja puhastamist. Üldjuhul kehtib reegel, et mida läikivam värv, seda tugevam värvikile moodustub. Läikiv värv on pesu- ja kulumiskindel ning ei määrdu nii kergesti. Oluline on ka teada, et läikiv värv toob esile väiksemagi aluspinna ebatasasuse. 
Täismatt värvikile ei kannata tavaliselt pesemist ja seetõttu sobib hästi kuivade ruumide laevärviks. 
Pilet 4
1. Krohvisegude valmistamine
Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana , samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge.
Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad.
2. Põrandatasandussegude liigid ja omadused
Põrandatasandussegud jagunevad peamiselt nelja gruppi:
  • Käsitasandussegud
    Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandavaluseguni.
    KESTONIT LEVEL
    Tsementalusel parandussegu aukude täitmiseks ja kallete tegemiseks (kiht 3-50 mm). Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides.
    Värske segu on leeliseline ning ärritab nahka ja limaskesti. Vältida tarbetut kokkupuudet nahaga.
    Põrandakatte saab paigaldada 1-5 ööpäeva möödudes tasandamisest.
    Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine )
    Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest
    Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C
    Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott
    Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott)
    Tööaeg: 30-45 min
    Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva
    Pakkimisviis 20 kg kott
    Ladustamine : suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta
  • Remontsegud
    Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks , siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru - või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu.
    WEBER .VETONIT RFF
    Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid , kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks.
    Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi.
    Kulunorm: 3-4 kg/m²
    Kuivamisaeg: 4-8 tundi
    Pakend 15 kg
  • Isetasanduvad segud
    Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks.
    MAXIT ABS 148
    Aluspindadele: betoon (4-30mm), kergbetoon (6-10mm), kivi/keraamiline plaat.
    Kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h, katmiskuiv 1-3 nädalat.
    Kasutusaeg: 15-20 min vee lisamisest.
    Materjalikulu: 1 mm = 1,7 kg/m²
    Säilitamine: 6 kuud tootmise kuupäevast kuivas ruumis
  • Erisegud
    Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud. Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu , mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega ning laevaremondiks sobiv segu, millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks.
    WEBER.VETONIT 4655
    Kulumiskindel isevalguv alustasandus tööstus-, lao- ja üldkasutatavate betoonpõrandate
    tasandamiseks enne epoksü- või polüuretaankatete paigaldamist. Suure kulumiskindlusega, võib ka üle värvida.
    Käsitsi või pumbaga pinnale kantav . Suure kulumiskindlusega ja ei vaja seetõttu katmist.
    Kihipaksus: 5-20 mm
    Käimiskuiv 2-4 tunni möödudes ja põranda võib katta juba 24 tundi pärast valamist.
    Kulunorm: u 1,7 kg/m²/1 mm
    Kasutustemperatuur: +10 °C...+25 °C, optimaalne +15...+20 °C
    Säilivusaeg: 6 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis)
    Tasandamine peab toimuma suletud ruumis. Segu, vee ja tasandatava aluspinna temperatuur peab olema +10 kuni +35 ºC kuivamiseni. Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa.
    Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga . Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2-4 tundi).
    Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme.
    Pilet 5
    1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla
    Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/ kilet . Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest.
    Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/ redel /telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel , kruntvärv, värv.
    Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela -ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit.
    Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda.
    Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad.
    Seejärel värvida pind 2x. Enne järgmist kihti lisades lasta värvil vastavalt vajadusele 2-3 või 12 tundi kuivada.
    Rulliga pinda värvides on soovitav meeles pidada, et värvi pinnale kandmist tuleb alustada aknapoolsest servast ja edasi liikuda ruumi siseneva valguse suunas- nii on võimalik paremini jälgida töö tulemust. Värv tuleb kanda pinnale pikkade risttõmmetega, korraga 3-4 rulli laiusele pinnale. Jälgida, et värvitud pindade servad üksteisega kattuksid ning et viimased rulliliigutused tehakse värvi tasandamiseks ühe pika tõmbega. Värvimisel kasutada küllaldaselt värvi- see aitab pikendad kuivamisaega ning kergendab tööd.
    Kohtadesse, kuhu sai pandud maalriteip, tuleb kohe peale värvimist eemaldada, enne kui värv jõuab kuivada. Vastasel juhul hiljem eemaldades võib teip tulla maha koos värvitükkidega.
    Kui värvi jääb üle, siis sulgeda hoolikalt purk jälgides, et kaas läheks tihedalt peale. Seejärel keerata purgipõhi hetkeks üles, et kaane servad kattuksid altpoolt värviga. Nii sulgete purgi õhukindlalt ja saate sama värvi ka järgmine kord kasutada. Vältida tuleb siiski pikaajalist säilitamist pooltühjas ja halvasti suletud taaras.
    Kui puhastate tööriistad kohe pärast töö lõpetamist, saad neid kasutada ka edaspidi. Tööpausi ajaks pakkida pintslid kilekotti või panna purki sobiva vedeldiga, et need ei jõuaks kuivada.
    Mitte valada värvitooteid ega lahusteid kanalisatsiooni ega pinnasesse. Isegi mitte siis, kui tooted on veega vedeldatavad. Värvis sisalduvad lisaained raskendavad puhastusprotsessi puhastusjaamades. Vedelad värvijäägid tuleb viia kahjulike ainete kogumispunkti või lasta kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega.
    Pärast värvi kuivamist kontrollitakse, kas pinnale pole jäänud värvimata kohti vm värvimistulemust nõrgendavaid vigu nagu valgumisjälgi, kraatreid , poore, lõhesid või kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule.
    Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust.
    2. Pigmentide liigid ja omadused
    Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber , mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte .
    Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid
    Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks.
    Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid.
    Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus , leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus , mürgisus.
    Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV-kiirte vastu, korrosioonikindlus.
  • Vasakule Paremale
    Maalritöö eksamipiletid #1 Maalritöö eksamipiletid #2 Maalritöö eksamipiletid #3 Maalritöö eksamipiletid #4 Maalritöö eksamipiletid #5 Maalritöö eksamipiletid #6 Maalritöö eksamipiletid #7 Maalritöö eksamipiletid #8 Maalritöö eksamipiletid #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 398 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AjeeSikzOlen Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Värvide liigid ja omadused
    6
    docx

    Värvide liigid ja omadused

    Iseseisev töö EV-12 Värvide liigid ja omadused Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juuni

    Maalritööd
    Eksamipiletid
    3
    docx

    Eksamipiletid

    EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte li

    Maalritööd
    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
    82
    odt

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

    Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

    Ehitus
    Lõputöö - Lastetuba
    30
    doc

    Lõputöö - Lastetuba

    Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................

    Ehitusviimistlus
    Pahtlid
    8
    pdf

    Pahtlid

    GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõned praod, kuid on siiski tasane. ·

    Ehitusviimistlus
    Maalritööde eksamipilet
    6
    odt

    Maalritööde eksamipilet

    1) Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks res

    Maalritööd
    Plaatimine
    7
    odt

    Plaatimine.

    Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised,

    Ehitusviimistlus
    Ehitusviimistluse kutseeksam
    15
    docx

    Ehitusviimistluse kutseeksam

    I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti

    Ehitusviimistlus




    Kommentaarid (2)

    stiff profiilipilt
    stiff: olemas ju ainult 5 piletit 36st
    10:48 14-04-2016
    liisu123asd profiilipilt
    liisu123asd: rahul
    09:08 29-01-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun