Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge. Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all.
Ankur : Vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3.
Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest
Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse. Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega, kuid plastus ning veehoidvus on tal halb. Lubimört- koosneb lubjast, liivast ja veest, on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. Savimört- leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel
rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab
pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega. Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. (Silikaat AS) 1.2. Mört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes
kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga. Suurepärased kohad sellise saepuru leidmiseks on saeveskid ja mootorsae puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab, aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaalse tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement. Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks. Konstruktsioonist/ Puuriithooned Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses)
Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine. Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega. Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv. Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada.
Krohvitud välisseintele ja krohvitud siseseintele on samad nõuded väljaarvatud, et välisseinte puhul nõutakse ka deformatsioonivuuke. Krohvitud lagede puhul nõutakse, et krohv peaks vastu niiskusele ja pinnaviimistlus mõjudele. Kui krohvida võib arvestada ka sellega, et kui õigesti ei krohvita tekivad krohvi vead. Krohvivigade vältimine on lihtne, kui jälgida juhendit õigesti. Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles on järelikult krohv kantud märjale pinnale selle vältimiseks tuleb alati märjad pinna enne krohvimist ära kuivatada. Pragude võrk tekib alati kas puit- või tellispinnale mööda vuuke või krohvipeerge
sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, Silikaattellis mõõtmetega 250x120x88mm Müüritööde ajanorm on 1 m2 tunnis. Müüritöödeks kuluv aeg on st enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse Müürisegust Weber M100/600 planeeritavalt 1000 tundi ehk 20,8 tööpäeva koos 6 oskustöölisega. täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille Seotis armatuur läbimõõduga 6 mm, pikkus 200mm.
Vahekaugused – pikad – lühikesed Tarindi kõrgus – tellingute vajadus – vahelduv – ühtlane MATERJALIDE KULU tk/müüri-m² mört, mört Materjali ülekulu kg/plokk kg/müüri-m² Tellised 4…8% kergkruus- ja be- Mört 5…10% toonplokid ühe soonega 8,33 3,6 30
Tehnilised näitajad Fraktsioon 0...10 mm Min. kihi paksus 30 mm Survetugevus 20 N/mm2 Kloriidide sisaldus klass Cl 0,2 Tulekindlus A1 Külmakindlus 50 tsüklit Tihedus 2100-2300 kg/m3 Müürimört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasikandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Sobivaks mördiks on meil valmistatavad müürimördid M5 ja M 10 (survetugevusega vastavalt 5 ja 10 N/mm2). Kandeseintes leitakse vajalik mark tugevus-arvutustega. Kui vuugid armeeritakse, siis tuleb tagada nake mördi ja armatuuri ning mördi ja tellise vahel. Toote kirjeldus Silikaat müürisegu M10 on põletatud tellistest, silikaattellistest, keramsiit- ja betoonplokkidest müüride
Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed
kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). JOONIS 9.2.1. Mördi plastsuse määramine Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest.
Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3.
kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele. Mördi üleskuhjamist tuleb alustada 5...6cm enne varempaigaldatud tellist. Vuugist väljapressitud mört lõigatakse pärast kahe pikikivi või nelja põikikivi paigaldamist kelluga ära. Kelluladumine koosneb neljast operatsioonist : 1) hoides tellist veidi kaldu, kuhjatakse kellu abil osa seinale laotud mördist püstvuugi moodustamiseks kokku; 2) üleskuhjatud mört surutakse kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele
Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid.
· (Viimistlustöö - välisseinapaneelide vormimisel) · Veehoidvus - mördi Toodete kivistamine: omadus hoida endas teatud hulgal vett; vajalik, et mört transportimisel ja seismisel ei kihistuks; Betooni kivistumist kiirendatakse aurutamise teel. veehoidvus suureneb, mida rohkem on sideainet ja Toimub normaalrõhu juures, temp. 80-90 C peenlisandeid Aurutamise kestvus sõltub tsemendi liigist ja aurutamise · Tugevus - tugevusklassid M1-M15; proovikuupide
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt...
Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid kasutatakse põhiliselt siseruumide krohvimiseks, mis ei ole niiskuse mõju all. Selle valmistamisel lisatakse hästi läbisegatud lubimördile 0.1- 0.5 mahuosa kipsi. Lubi- ja kipsmörti valmistatakse niipaljju, et seda oleks võimalik ära kasutada 4-5 minuti jooksul. Tsementmört - Tsementmördid on mitteelastsed ja neil on kõrge aurutakistus. Sobivas
40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html “Leiutised ja avastused keemias” Hergi Karik
Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ...
TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva. - talvinemört peab olema nii poorne, et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse
.........................................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid................................................................
on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur
Eelnevalt tuleb ahju kindlasti niisutada veega. Mördi paremaks hoidmiseks võiks ahju ka võrguga katta. Torkreet krohv Krohvikihi paksus on 1-3cm, kandes ööpäevaste vahedega peale mitu 0,8-1 kihti. Torkreetimisel täidetakse kõik konstruktsioonide nurgad ja ühendused kumeralt, vältides teravaid nurki ja murdekohti. Töötamisel haardalade kauoa, tuleb serv lõigata 45 kraadise nurga alla ja kraapida värske mört terasharjaga üle. Enne töö jätkamist tuleb jätk uuesti niisutada. Krohvi tuleb niisutada veega 10 päeva jooksul mitu korda päevas, vältides vähimatki kuivamist. Kasutatakse veetihedust nõudvate tarindite kaitsmisel (keldrid, hoidlad jne.)
*Kiilutakse avakülgede vahele laud ja tõmmise keskmesse lüüakse nael. *Aluspind puhastatakse ja karestatakse. *Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu. *Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel sablooni abil *Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist Krohvi vead ja nende vältimine *Lööve - mullikeste ilmumine krohvi pinnale. Iga mulli keskel on valge või kollakas täpp. Mullid tekivad sellest, et mört on valmistatud laagerdamata lubjast, s.t. et lubjas on väikesi kustumata osi. Kollased plekid tekivad seetõttu, et koos liivaga on mörti sattunud väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta. *Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile.
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulp...
Õõnetevaheline sein: tihe materjal õõne vahel. Ristlõikepindala: elemendi ristlõike brutopindala. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Tõsteava: ava müürikivi küljel, mis võimaldab paremat haaramist kas käsitsi või masinaga. Uure (lohk): müürikivi valmistamisel kivipinnale tehtud vagu (lohk). Mört Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Ehitusplatsimört: segu, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade kekmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm.
- fasaadile kleebitud soojaisolatsiooniplaatidest -armeeringust -viimistluskihist Kattekrohvi mõisted Harjakrohv -harjaga silutud või laotatud ning silutud krohvipind. Pinnakaredus sõltub mördist ja harja jäikusest. Mördi tera läbimõõt on maksimaalselt 3-4 mm Hõõrdkrohv puithõõrukiga tasandatud krohvipind Jäme pritskrohv mördi pumba või krohvimis kopaga käsitsi tehtud kare krohvipind. Mört sisaldab 20-30% jämedat kivipuru Kammimine Krohvi pinna kujundamine kammiga Kivikrohv - värvilist kivipuru või muud anorgaanilist puru sisaldav krohvipind. Kus kivipuru on esile toodud vee või happega pestes, liivaga pritsides või värskele mördile kivipuru heites Kraapkrohv siledaks höörutud ja kraaprauaga karestatud krohvipind Peenkrohv siseruumidesse mõeldud peeneteralisest mördist kattekrohv
Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) . Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust seletatakse sademevete abil toimuva vesinikkarbonaadi vahendatud kaltsiidi ümberpaigutumisega pragudesse. Seda tõestavad ka mikrofotod . Selline mört on kokkuvõttes ka väga erosioonikindel. Kaasaegsed normid järgivad oluliselt suuremat liiva osakaalu. DIN 18550, osa 2, 1985, näeb ette lubja ja liiva vahekorra 1:8 . Kaasaegse lubja suurema puhtuse tõttu on põhjendatud kunagisest mõnevõrra väiksema lubjasisaldusega mördi kasutamine . Mördi valmistamisel on soovitatud kasutada ka kustutamata lupja, kasutades eralduvat soojust kivistumisprotsessi kiirendamiseks. Selline segu olevat ka plastsem ja lubavat lupja kokku hoida
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üh...
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. ...
Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uu...
MONTAAZ TÖÖD ... hoone ehitamine monteeritavatest elementidest. Et maja kokku monteerida on vaja monteeritavaid elemente (blokid, paneelid jne...) mehanisme (kraanad jne...), tööriistu (kellu, labidas jne.. ), materjale (valud, mört jne..) ja töölisi. Ohu montaaz töödel. 1. Allakukkumised (kiirer, vöö jne..) 2. Muljumised (jääd kahe asjavahele kinni) 3. Pealekukkumised 4. Korrasseadmed peavad olema. Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana 5.Õhkpatjadel kraana 6.Portaalkraana 7.Terikkraana 2.Tõstukid 1.Sahttõstuk 2.Masttõstuk 3.Talid 1.Elektri tali 2
Koormused kanduvad alusele ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. · Mis puhul kasutatakse postvundamente? Kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. · Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid. (kannvundament - ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit.) (Kannvundamendi puhul valatakse mört või betoon rõngasavasse posti.) · Mis puhul kasutatakse vai vundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. · Postvaia töö põhimõte. postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel.
ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Visata krohvikiht käsitsi sisse, kattes poolkatvalt ehk 75 % aluspinnast. Kuivamisaeg enne järgnevaid töid: arvestada vähemalt 3 päeva silmaga nähtavale kuivamisele lisaks. Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast. Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C
Juhendas: Heiki Mürk 11.09.09 Suuremõisa 2009 Sissejuhatus Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk Pühalepa kirik on vanim tänaseni säilinud ehitis Hiiumaal. Kirik on ida lääne suunaline. See kirik on ehitatud gooti stiilis. Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on vihma ja lume kahjustusi. Lõunapoolsel seinal tugevad krohvi kahjustused. Lõunapool ühe hoone väljaulatuv sokkel näha mis on ehitatud graniidist ja paekivist. Põrand ehitatud paekivist
väärtustasid rohkem sõjaretki, muutusidki Kreeka mõjud üldisteks. Roomlased tõid vallutatud Kreeka aladelt oma kodude kaunistamiseks skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakkasid kreeklased ise neile koopiaid valmistama. Tänu sellele on tänapäevani säilinudki palju Kreeka kunsti. Rooma algupärast kunsti on väga vähe ja enamasti ei anna seda Kreeka omaga võrrelda. Arhitektuur Rooma arhitektuuri põhiliseks uuenduseks olid tellised, kivide sidumiseks kasutatav mört ja võlvid. Kujundusliku poole pealt võeti Kreekast üle ka sambad. Ehitati suurejoonelisi teatreid, kuulsaim neis on COLOSSEUM. Iseloomulik ja tuntud on ka nn. Pont du Gardi veejuhe Lõuna Prantsusmaal. 2.saj ehitati Rooma linna PANTEON, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. Selle ehitise juures paistab silma hiiglaslik kuppel, mille läbimõõt on 43,5 meetrit. Rooma linnaväljakuid ehtisid ka triumfikaared, mis olid monumendid valitsejate võidukatele sõjakäikudele
püstvuuki. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast Müüritise purunemine survel Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi.
vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente.Tsemen.korrosioon-tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni. Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape). Tse.terad kattuvad hüdrofoobse kilega&kaotab oma hüdroskoopsuse>tse.säilib kauem,isegi niisk.keskkonnas.Hüd.tse
kivid ja krohv veel enam-vähem korras on ei tulekski neid ehk välja vahetada. Kui ei ole siis vanad kivid ära võtta, lahtine krohv eemaldada, puhastada mustusest ja uue sarnase seguga uued kivid asemele panna. Ja siis kindlasti mitte plekki unustada ja paigaldada see sinna seda viisi, et ta seal püsiks ja seina kaitseks. Kohad kus vihmaveetoru oli hävitanud vundamenti: Vundamendi pehme osa eemaldada ja puhastada ning siis sinna tsement mört sisse valada ja välja mõni maakivi lisada, et asi näiks puutumatu. Ja kindlasti vihmaveetorud ja vihmavee hoonest eemale juhtimine garanteerida.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon".Ehitis on hoone, kus saab sees olla ja ringi vaadata, aga monument tehakse kellegi auks ja iluduseks. Triumfikaar võidukaar. Vabalt seisev monumentaalne väravakaar, mille püstitamisega tähistati Antiik-Roomas väejuhtide sõjalisi võite. Triumfikaared on ühe või mitme väravaavaga, enamasti kaunistatud reljeefide, kujude, raidkirjadega. Tuntuimad näited Roomas on Tituse, Septimus Severuse ja Constantinuse triumfikaared.
Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada sama tüüpi mörti, nagu on kasutatud ümbritseval pinnal. Vastasel juhul võivad tekkida pinnas pingeerinevused ja krohvilapp võib aluspinnast lahti lüüa. Parandused tuleb teha aegsasti, siis jõuab paranduseks kasutatud mört korralikult kuivada. Värvimise juurde saab asuda alles pärast seda, kui paranduskohas on mört lõplikult kuivanud (nt lubitsementkrohv saavutab lõpliku tugevuse umbes ühe- kahe kuuga). Seinte värvimine Seinavärvid on suurema sideaine sisaldusega kui laevärvid, kergemini puhastatavad ja puhastusjäljed ei jää pinnalt paistma. Kuivades ruumides kasutamiseks mõeldud seinavärvid on matt või poolmatt. Niiseketes ruumides tuleb kasutada
Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles-annet täita. Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt puhastada ning võimalikult sirgeks ajada. Mõistagi lähevad kõigepealt paika nurgaplokid ja siis jätkatakse nagu tavalise tellismüüri ladumist. Kui esimene rida paigas ning mört kivistunud, tuleb plokirea pealmine pind ideaalselt sirgeks hööveldada (selleks kõlbab tavaline höövel) ning puhtaks pühkida. Alates teisest reast saab juba kasutada mördikelku, mis oskaja mehe käes jätab endast esimese plokirea peale stabiilse paksusega mördikihi. Paljud müürsepad eelistavad siiski vana head müürikellut. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks on mõistlik kasutada kummihaamrit, sest metallhaamer võib plokki vigastada. Kasutatud materjal · http://www.epl
abil. Silikaat mörtide peale kandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaljumsilikaat aluspinnaga ning õhus sisaldava h O ja moodustub seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei saa kanda siledale pinnale. Silikoon-viimistluskrohv: krohvi sideaineks on silikoon vaigu vesi dispersjoon. See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
