Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid
Kordamisküsimused: polümeerid 1. Selgitada mõisted : polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest el...
Miks liimid liimivad? Vanasti kasutati liimimiseks orgaanilise päritoluga aineid, näiteks munavalget, tärklist või siis tselluloosi, mis koosneb peamiselt taimsetest rakukestadest. Esimesed liimid tehti looduslikust vaigust või teiste taimede vaigust. Arvati, et esimesena kasutasid sumeri rahvad liimi, kuni avastati, et madalmaades tehti liimi juba 50 000 aastat kasetohust. Liimid valmistatakse spetsiaalsete lahustena fenoolformaldehüüd-, räniorgaanilistest, epoksü- ja teistest sünteetilistest vaikudest ning ühenditest. Miks liimid liimivad? Lihtsamalt seletades, liimid liimivad, sest molekulide vahel tekivad liimidel kokkupuutes teiste ainetega paremini tõmbejõud. Teatavasti molekulidel on tõmbe ja tõukejõud. Tegu ei ole mitte rohkem keemiaga vaid kvantfüüsikaga. On olemas tugevad ja nõrgad vastastikmõjud, kui aatomid on omavahel kaugel, siis nad ei püüa, ei ole võimelised püüdma end üksteise...
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulamei...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse asbesti ja vaigu segudest. Tänapäeval asbesti kasutamine ei ole lubatud. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Epoksüplast (EP) kahekomponentne, kõvendi abil saadakse näit. heade omadustega liim. Tabel 1.2 Põhiliste termoreaktiivide omadused Plast Omadused Tihedus Rm A AU kg/m3 N/mm2 % J/m2 Epoksü-plast (EP) 1850 60 4 8...10 Klaasplast (EP+klaas-kiud) 1900..
koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega. Kasutatakse nii lennukite kui ka igasuguse muu tehnika peal. Klaaskiud komposiidis (60% kiudu) tõmbetugevus 360-450Mpa) ja paindetugevus 550-690 Mpa. 1 TL Armeering võib olla pidevarmeeritud, diskreetselt ehk ,et kiu suund on
PP on ka sageli autoosade valmistamiseks kasutatav materjal. Polüepoksiid (Epoksü) 1939 I.G. Farben Tööstus Saksamaal patendeeris nn polüepoksiidi. Tegemist on plastikute rühmaga, mis omandavad tugevuse pärast töötlemist erinevate kemikaalidega. Inglise keeles kasutatakse terminit thermoset, mis viitab asjaolule, et epoksiidid omandavad kuumutades oma püsiva kuju. Pärast II maailmasõda leidsid epoksiidid laia kasutust kattematerjalide ning liimina. Epoksül põhinevad komposiitmaterjalid on näiteks kiudklaas (fiberglass ingl. k.), millele annab struktuuri klaaskiud, ning süsiniku fiibrist epoksükomposiit, mida kasutatakse järjest enam lennunduses (kergekaalulised, tugevad ning kuumakindlad). Polüvinüülkloriid (PVC) Nagu lugematud teised plastikud avastatid ka PVC kogemata ning seda koguni kahel korral 19-nda sajandi jooksul. 1935-ndal aastal henri Victor Regnault' ning 1872-ndal aastal Eugen Baumanni poolt
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
süsiniku ja vesiniku aatomidest olenevate nende omavahelistest paiknevustest jaotatakse lineaarsedeks ja ruumilisteks. Termoplastid on polümeerid millised võimaldavad korduvalt ümber sulatamist ja lahustuvad keemilisel toimel. Termoreaktiivsed plastid ei võimalda ümber sulatamist korduvalt ja peale tardumist ei ole lahustuvad. 36.Kuidas kasutatakse looduslikke ja sünteetilisi vaike elektrotehnikas? Epoksüvaigud on sünteetiliselt väikese molekulmassiga (300 ...3500 tuuma- massiühikut) polümeerid (oligomeerid), mis sisaldavad molekulis nn. epoksü- rühma. Olemuselt on nad puhtalt termoplastilised ja mürgised. Lisades epoksüvaikudele kõvendit, mis on samuti mürgine, saame termoreaktiivsed epoksüplastid, mis pole mürgised. Neid käsutatakse elektri-, soojus- ja heliisolatsioonina, hermetiseeriva täitematerjalina, põrandate ja teekatete valamiseks jne
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
Perspektiivsed on ka orgaanilised polümeerid, mis sisaldavad ahelas makromolekule, aromaatseid tsükleid ja räni, lämmastiku, väävli, fosfori, boori aatomeid. Heaks lahenduseks polümeeride füüsikas oli molekulipealsete struktuuride ehitamine. See on kõigepealt polümeeride modifitseerimine viies kunstlikult nende koostisse kristalli tekitajaid, pind aktiivseid aineid ja termotöötlus ainete valik. Laialt kasutatakse armeerimist eeterlike ja epoksüvaikude baasil. Saadavad polümeerid omavad 1000- 1200 0 C juures talutavaid tehnilisi omadusi. Komposiitmaterjalid on tänapäeva lennu konstruktsioonides laialt kasutusel. Kasutusel on kahte tüüpi materjalid: 1. Kolmekordsed konstruktsioonid alumiiniumist kärgtäidisega, mis on liimitud kattega. 2. Klaasplastikkonstruktsioonid, mis on liimitud metall konstruktsioonile. 57. Protekteerimise võtted alumiiniumisulamite kaitsmisel.
Võrreldes pöörduvate liimidega saame kõvemad ja tugevamad ühendused, kuumutamisel ei muutu voolavaks ning sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Elastse ühenduse saab kummiliimidega, kuid elastsus saavutatakse kui valitakse elastne põhipolümeer või lisatakse liimile plastifikaatorit(mittelenduv vedelik, nt mineraalõlid), mida rohkem, seda pehmem ja plastilisem liimiühendus. Liimi kõvenemisel ruumala ei muutu. Epoksüliimi kasutatakse laialt majapidamises. Kõvendina kasutatakse polüamiinid, polüanhüdriidid, polüfunktsionaalsed happed. Fenol-formaldehüüd liimid on resoolvaikude lahused atsetoonis või etanoolis. Katalüsaatoriga kõvenduvad toatemperatuuril, ilma kat-ta kuumutamisel 140-150 °C. (PLP, vineer jne.). Polüvinüülatsetaalidega plastifitseeritud (al 1945 a) metallide, metalli ja kummi liimimine. Si(OEt)4-ga modifitseeritud, BC-10T, töötemp. kuni 300 °C
võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised
polüstüreen tolueenis). Pöördumatud liimid kõvenemine on keemiline protsess, tekivad põiksidemed, ruumilise struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid. Tselluloosi tootmine (üldkirjeldus, põhietapid) Peamiseks tooraineks on puit(väärtuslikuim okaspuud), vähesel määral keedetakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
polümeermaterjalide kasuks), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. odavus, b) konstruktsioonplastideks need on polükarbo- - hea töödeldavus, naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), - korrosioonikindlus, epoksüplast (EP) jt. - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. - 40 - Plastid Enamik plastide töötlemise protsesse koos- Termoplastid neb järgnevatest operatsioonidest: · Polüetüleen (PE) - soojendamine pehmenemiseni,
a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. b)Termoreaktiivid [epoksüvaik (EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt]. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastide liigitus; tõmbekõver, esindajad Lõppomaduste (tõmbekõvera) ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a)tarbepalstideks [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoolformaaldehüüdvaik (PF) jt]
annaabi.ee 
