Eksamipiletid (0)

EKSAMIPILETID
Pilet 1
1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks .
Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp . Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest . Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada . Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga.
Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja , millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel , juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling .
Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga.
2. Pahtlite liigid ja omadused.
On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist.
Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. 
Täitepahtel Vetonit L

• Valget värvi polümeersideainel baseeruv
  
• Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides
  
• Betoon-, kergbetoon -, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks
  
• Kasutustemperatuur min +10o C
  
• Veekulu 8L/25 kg kott
  
• Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt
  
• Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis)
  
• Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva
  
• Kulunorm u 1,2 kg/m2
  
• Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm
  

Viimistluspahtel Vetonit KR

• Orgaanilise sideainega
  
• Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides
  
• Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla
  
• Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav
  
• Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2
  
• Veekulu 8-9L/25 kg kott
  
• Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev
  
• Kihipaksus 1-3 mm
  

Pilet 2
1. Pindade pahteldamine .
Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni.
Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas , lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks.
Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad , respiraator, vajadusel kaitseprillid.
Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes . Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel , kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil.
Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist.
Toimida tuleks nii:

• Katke pahtliga kogu pind, kuid mitte rohkem, kui jõuate enne pahtli kõvastumise algust ära töödelda.
  
• Tõmmake laia spaatliga piki pinda ettevaatlikult alt üles. Püüdke pind saada võimalikult ühtlaseks juba pahtli pealekandmise ja eemaldamisega, siis pole vaja nii palju lihvida.
  
• Seejärel lihvige pind varre otsa kinnitatud lihvimisklotsiga (-tallaga) siledaks.
  
• Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada – uuesti pahteldada ja lihvida.
  

2. Pindade krohvimine kipsmördiga.
Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit.
Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu , hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks.
Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik korralik telling, mis ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu.
Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud , tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest.
Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist.
Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes . Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga. Pinna vertikaalsust ja horisontaalsust kontrollitakse vaaderpassiga ja kolmnurkloodiga. Avakülgede kallet kontrollitakse metallnurgiku ja mõõdulindiga.