2007 Kergbetoonid Referaat Koostaja: Juhendaja: Roland Allak TEK Sisukord · Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis
...................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Hea soojus- ja heliisolatsiooniga materjal, mis sobib põrandate ja seinte rajamiseks. Kergbetoon on vee- ja külmakindel. Sobib sise- ja välistöödeks. (LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon) Kergkeraamika Keraamika on traditsiooniliselt savist või savi sisaldavatest segudest põletatud toode. Kergkeraamikat kasutatakse vähekorruseliste hoonete või hoonete ülemiste korruste
· isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks.
docstxt/12315342246461.txt
Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast. Mört/ Sideaine
selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR
) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused *sette küllastumine veega *nõlva kallakuse suurenemine *veetaseme muutus Inimtegevus
muudavad antud kivi kergemaks. Keraamiline tellis Valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides. Värvus punakas. Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/1831 Mullbetoon Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kasutatud materjal: http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/Fibo_Kergkruus_est_03_08.pdf Kipsplaat Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav
renoveerimiseks. Segud võib jagada nelja gruppi: · Käsitasandussegud · Isevalguvad segud · Remontsegud · Erisegud Käsitasandussegud Käsitasandussegud erinevad teistest segudest selle poolest, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandaseguni. Lubatud kasutada järgmistel aluspindadel: betoon, kergbetoon. Toode Lubatud kihi Lubatud Veekulu Kuivamisaeg Kulu Kasutuse eesmärk paksus aluspind 1mm /kiht Vetonit3000 0-5 mm Betoon, 6,5 - 7,0 Käimiskuiv 4-6tundi; 1,5 kg/m2 Sobib nõudliku põranda katte alla
Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes, täidetena, põrandad, vaheseinad ja -laed jne Kasutatud materjalid • http://www.betoon.org/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon • http://www.semtu.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Tsement • http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi • http://et.wikipedia.org/wiki/Liiv • http://www.betoonimeister.ee/
dust ning ruumi kujundamisel pealekantavateks. Viimaseid on tuleb jälgida, et detailid, mis ei kõige lihtsam kasutada. 312 Ehitaja käsiraamat 2003/2004 Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, Hüdroisolatsioon Üldist tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad tihendatakse materjalide ning tarindite liite- kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid
selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR
Talasillused Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinuim raudbetoonsilluse, nii monteeritava- kui kai monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. 44 22 Kergbetoon talasillused Kergebetoonplokkidest seina kuni 2.5m avade sildamiseks võib kasutada ka kergebetoonist (poorbetoonist ja keramsiitbetoonist) keramsiitbetoonist) valmistatud valmissilluseid. Nendel sillustel on seinaplokkidega lälähedased omadused. Sillused on kerged ja paigaldamine ei nõua üldjuhul tõsteseadmeid. Silluste tõstmisel kraana või muu tõsteseadmega kasutada linttroppe.
Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe- enamasti kaitseks kahjuliku kiirguse vastu aatomielektrijaamades, reaktorites, kosmodroomidel jne [1, p. 206] 3 Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206]. Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt
9. Kips- 12,50 299 200 762,0 533,1 700 plaat 12,30 300 210 12,00 300 210 ~12,3 ~299,7 ~206, 7 Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4
Tagatud on suurem lõiketäpsus, mille tulemusena on plokkide mõõtmete hälbed väiksemad. Tänu saavutatud tihedusele ~ 500 kg/m3 on paranenud plokkide soojusisolatsioonivõime. Poorbetoon on kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis ja kaheksa korda parem kui tavaline raske betoon. Plokid on mõeldud 2…3 korruseliste väikemajade ehitamiseks, vaheseinteks muudel ehitustel. Autoklaavitud kergbetoonplokkidest seinad ( Aeroc, Siporex ). Autoklaavitud kergbetoon on 1920-30-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis leiutatud karastatud kergbetoon, mida valmistatakse ja kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega
KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn. Silikaadi kõrgajad Eestis on langenud nõukogude aega, mil sellest kivist ehitati üles kõikide Tallinna suurte linnaosade paneelmajad. Vabariigi taastulekuga aga hakati rohkem rajama eramaju ja au sisse tõusis kergbetoon. Käesolevaks ajaks on aga palju ehitajad pöördunud tagasi silikaatkivi poole, sest näiteks kergbetooni pole mõtet suuremate ehituste puhul kasutada. 2 Tooted Silikaattooted on hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav materjal. Reakivid täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.
konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi
LK.4 VETONIT VH VETONIT LR + VETONIT 3000 Viimistluspahtel Viimistluspahtel Põrandapahtel Aluspind: · tsementkrohv · kips- ja · betoon · tsementpahtel tsementkrohv · kergbetoon · betoon · pahtel · kipsplaat · puitlaastplaat · puitkiudplaat Segukihi paksus: · osaline tasandus · osaline tasandus · ühel katmisel 0-5 kuni 3 mm kuni 3 mm mm
Tiheduse standardhälve: 79 Poorsuse standardhälve: 3 5.3 Katsetulemuste koondtabel Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] EPS (vahtpolüstüreen) 31,5 Ekstruuderpolüstüreen 50,6 Klaasvill 84,7 Mullklaas 1 128 Mullklaas 2 132 Kivivill 168,5 TEP plaat 339 Kergkeraamika 590 Kergbetoon 623,53 Saepuru betoon 693,3 Puitlaastplaat 751 Kipsplaat 753 Mullbetoon 888 Õõnes silikaattellis 1381 Õõnes keraamiline tellis 1524 Õõnes keraamiline tellis 1618 Samott-tellis 1930 Dolomiit 2080 Keraamiline tellis 2098,5 Normaalbetoon 2393 Lehtklaas 2429 Graniit 2510
ehitamiseks. Kihipaksus on 15-100 mm. weber.floor 4655 Duro Flow: Kiiresti kivistuv, isevalguv ja isetasanduv põrandaviimistlussegu. Mõeldud betoonpõrandate tasandamiseks EPO-katte ja värvi alla. Võib jätta ka katmata. Segu on pumbatav. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 5-20 mm. weber.vetonit MD16: Spetsiaalne nakkedispersioon nakkekihi tegemiseks põrandasegude alla. Ei tekita veeaurule läbimatut kihti. Sobib järgmistele aluspindadele: betoon, kergbetoon, puit, metall, marmorplaat, klinkerplaat. Sõltuvalt aluspinnast ja segust kasutatakse MD16-t konsentraadina ja veega lahjendatult ning 1-3 kihina. Kulunorm tavaoludes 0,15 - 0,2 l/m², tugevasti imava aluspinna korral 0,3-0,5 l/m². Kokkuvõte Põrandate puhul märkame me tavaliselt ainult kõige pealmist kihti, olgu selleks siis parkett, PVC vms. Sellele, mis viimistluskihist allapoole jääb, tihtipeale tähelepanud ei pöörata.
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
Tsemendil kvartsliival ja polümeeridel põhinev viimistluskrohv. SILER-3 põhitoonid hall ja valge. Krohvitud pinnad ilmastikukindlad ja ilma mikropragudeta. Krohvipinnad on pestavad kõrgsurvepesuriga. Kasutatav käsitsi krohvimiseks ja pritskrohvina. Krohvipinnad on värvitavad fassaadivärvidega ja teiste krohvipindadele sobivate värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega
ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest
7 Puit 19,8 21,0 30,5 5,35 423 8 Keraamiline tellis 3705,6 1808,5 205 9 Mullbetoon 98,3 98,8 99,7 874,7 955 915 10 Puitlaastplaat 99,3 100 1,60 119,1 158,4 752 11 Kergbetoon 145 140 148 2118,2 3,0 700 12 Kivivill 186 135 44,1 193,6 1035,7 187 13 Kergkeraamika 153 123 65,0 802,3 1219 658 14 Polüstüreen 14,8 14,7 4,81 13,66 1046,5 13 15 Paekivi 52 51 50 329,0
keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks.
Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid
üle +10. 1.2 Vetonit L- täitepahtel Vetonit L on seinte ja lagede aluspahtel kuivadesse ruumidesse (ei sobi niisketesse ja märgadesse ruumidesse). Sideaine polümeerliim. Veega segamisel saadakse valmis viimistlussegu. Värv: valge. Vetonit L on mõeldud aluspahtelduse tegemiseks peeneteralise viimistluspahtli, samuti ka tapeedi ja struktuurvärvi alla kuivades ruumides. Aluspinnaks sobivad tsementkrohvid ning pahtlid, kipspinnad ning betoon-, kergbetoon- ja telliskonstruktsioonid. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba, puhastada naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Segamisel kasutada puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu 7l/25kg. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda esimene segamine (u. 1min.) viiakse läbi vähema veega, seejärel lastakse segul seista 15 minutit, teine kord segatakse (u. pool minutit) kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi
kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc
katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr a b h m V 1 11 saepuruplaat 100,17 98,60 16,13 120,00 159,34 753,11 2 7 Kergbetoon 145,67 145,67 433,00 2122,20 9 187,73 230,98 3 23 kergkeraamika 64,83 152,67 152,00 805,60 1 504,48 535,47 4 15 Graniit 26,45 67,83 70,17 326,00 125,91 2 589,19 5 12 klaas 0,58 10,10 10,05 148,00 30,01 4 931,02 6 15 dolomiit 99,00 99,00 98,00 2 118,00 960,50 2 205,11
2,0 49,5 13,5 4,6 18,7 Kivivill 13,6 4,5 18,7 186,9 1150,1 167,1 13,6 4,4 18,7 14,5 9,9 5,4 Ekstruuder 14,6 9,9 5,5 35,3 786,0 0,045 polüs. 14,5 9,9 5,5 14,7 15,0 15,0 Kergbetoon 14,8 15,0 15,0 2107,8 3314,4 0,636 14,8 15,0 15,0 0,6 10,6 11,4 Klaas 0,6 10,5 11,2 150,4 70,6 2128,9 0,6 10,5 11,5 8,7 11,9 25,0 Silikaatkivi 8,7 11,9 25,0 4800,6 2595,9 1849,3 8,7 11,9 25,0 Tabel 2
Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees
jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon -), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt kausja kujuga, kuhu paigaldatakse armatuur ning hiljem valatakse täis. Kui spetsiaalseid plokke pole nt. telliste puhul, siis on võimalik panna ava kohale telliste alla spetsiaalsed nurkrauad, mis hakkavad koormusi vastu võtma.
tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. (Silikaat AS) 1.2. Mört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee-
Toote kirjeldus Silikaat müürisegu M10 on põletatud tellistest, silikaattellistest, keramsiit- ja betoonplokkidest müüride ladumiseks sobiv kuivsegu millele lisatakse vaid vesi.Tarnitakse 25 kg ja 1000 kg pakendites Kasutusvaldkonnad Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks Aluspind Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest.
W/(mK) Soojatakistus Kih paksus cm m2K/W Betoonid: 2400 2,10 15 0,07 raskebetoon 1000 0,49 30 0,60 kergbetoon 500 0,16 30 1,90 Müüritised: paekivist 2600 2,00 70 0,35 silikaattellistes 2000 1,10 38 0,35 25 0,23 punastest tellistest 1800 0,81 38 0,47
tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik Pesuruumide põrandad ja seinad kaetakse suuremas osas keraamiliste plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse
Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad);
ei leidu. Poorsetest tehismaterjalidest kõige enamkasutatav on kergkruus, mida on kirjeldatud keraamiliste materjalide peatükis. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, tihedus ja soojajuhtivus. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid
selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega
tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga,
5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega 6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi -looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja ~Hooned ja nende liigitus~ kahekorruselistele hoonetele välisseina materjalina) .... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks
III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne) IV lõpuks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve, mis peab näitama, kas vastava äriplaani olemasolul on võimalik või tasub ühe või teise taseme renoveerimist ette võtta. Uurija peab kindlaks tegema - objekti vanuse; - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);
Betoonplokid (vt RT 35- 10844) Betoonplokid tehakse tavalist looduslikku täitematerjali sisaldavast betoonisegust. Plokkide suurus sõltub ploki tootjast. Tüübid Kärgplokid, soojustusega plokid ja õõnesplokid. Kergbetoonplokid (vt RT 35-10834, RT 35-10835) Kergbetoon on kergkruus- ja poorbetoontoodete üldnimetus. Soomes nimetatakse kerg- betoonplokkideks poorbetoonplokke, mis tehakse tsemendist, peentäitematerjalist ja poo- re tekitavast alumiiniumpulbrist. Tooted on karastatud ning pärast karastamist on neisse saetud, freesitud ja hööveldatud sooned ja tapid. Lisaks plokkidele valmistatakse kergbe-
II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega III faas - uurimused laboris pisteliste proovide alusel (puurkärnid jne) IV lõpuks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve, mis peab näitama, kas vastava äriplaani olemasolul on võimalik või tasub ühe või teise taseme renoveerimist ette võtta. Uurija peab kindlaks tegema - objekti vanuse; - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);
Kui akna heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + Ctr 45 dB, siis on see rangem nõue kui R'w 45 dB. Kui seina heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + C50-5000 55 dB, on see rangem nõue kui R'w 55 dB. Spektrilähendajate rakendamine ei mõjuta oluliselt heliisolatsiooniindeksite arvulisi väärtusi tavaliste raskete ehitusmaterjalide korral (betoon, kivi), kuid kergete materjalide kasutamisel (puitkonstruktsioonid, kergbetoon) võib märkimisväärselt vähendada piirdetarindi õhumüra isolatsiooniindeksi arvulisi väärtusi või suurendada löögimürataseme indeksit. Kuigi heliisolatsiooni spektrilähendajate rakendamine on soovituslik, tuleks kergkonstruktsioonide kasutamisel neid parandustegureid arvestada. See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone, kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon
umbes 1 ruutmeetrilise võrgu peale. 22.Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus Kergkruus ehk keramsiit: TOOTMINE: saadakse savi paisutamisel 1150 kraadi juures pöörlevas toruahjus, kus savi kuulikesed paisuvad mahult 2- 3 korda. .kergkruusa on mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2-4, keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja tasandamine, pinnase isoleerimiseks. 23.Lubisideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad lubisideained: õhklubi on peamine lubisideaine ja sp seda nimetatakse lubjaks. TOORAINE: lubjakivi, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldav kivim. Tooraines ei tohi olla savi rohkem kui 6%. TOOTMISE ETAPID: 1) lubja põletamine- toimub vertikaalsetes sahtahjudes 1000-1200 kraadi juures.
võtma paneelide kõrgenenud niiskusesisaldust ning sellest tingitud suurenenud soojusjuhtivust. 60 30 Pööratud katus Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks. Katuse kalded antakse hüdroisolatsiooni alla tehtavate kalletega (betoon, kergbetoon, keramsiitkruus). Hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus ja selle peale filterkangas. Soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist kattega, kivipuistega või haljastusega. 61 Pööratud katus Pööratud katus on tehniliselt hea lahendus: hüdroisolatsioon, on kaitstud vä
tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi normaal(tava)betoon _ = 2000...2600 kg/m3 kergbetoon 800 kg/m3 < _ < 2000 kg/m3 raskbetoon _ > 2600 kg/m3 - kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. - kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, isolatsioonibetoon, dekoratiivbetoon; 6. Betooni peamised tugevusnäitajad (p 1.3.1). Betooni survetugevus fc (kuubikuline-peamine, silindriline) ja betooni tõmbetugevus f ct ; 7. Betooni tugevuse muutumine ajas. Seda mõjutavad tegurid (p 1.3.2).
annaabi.ee 
