Beethoveni Portree Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti ,,Beehoveni portree". Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng "Coriolan", klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end
Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire, aeglane, tantsuline, kiire), kus esimene osa on sonaadivormis.
ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt hinnatud läti päritoluga tsellist Josif Feigelson on nautinud oma soolokarjääri üle kolmkümne aasta. Teda peetakse oma aja üheks silmapaistvamaks tsellistiks. Ülistatud on tema suurepärast laulvat tooni, pingevaba tehnikat ja siirast loomulikku interpretatsiooni. Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op. 17 Sonaat tsellole ja klaverile op. 45 Sonaat tsellole ja klaverile op. 58 Sõnadeta laul op. 109 Sama kavaga esineti 2009
Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk Georg Gurjev Mehed tänaval Rene Alas Arvo Kukka
Lord Boxington, jõukas aadlik- Olev Kriisa Leedi Boxington, tema naine- Ülle Tundla Lilleneiu- Maris Liloson Kordnik- Paul-Johannes Purga Charles, Mrs Higginsi autjuht- Kaarel Kolk Ülemteener Transilvaania saatkonnas- Jaan Vaidla Toatüdruk Msr Higginsi juures- Anne Lassmann Transilvaania kuninganna- Maie Sommer Tema printsist abikaasa- Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures- Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk Georg Gurjev Mehed tänaval- Ants Kollo
Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks. Mikk Murdvee arvab, et hea dirigent on muutumisvõimeline ning esitatav peab sobima kokku ta enda elukogemustega. Nagu alguses mainitud, peab Mikk ka kirjanikuametit. Tema kirjanikunimi on Mikk Bravat. Teoste hulka kuuluvad luulekogu "Kõverpeegelpilte" (1999), luule- ja lühiproosakogu "Järgmine" (2000)
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumilPariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997),Balti Assambleekunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. 18. Eesti muusikaasutused : · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rävala pst. 16, 10148 Tallinn (Rektor: Peep Lassmann ) · Tallinna Ülikool Narva mnt. 25, 10120 Tallinn (Rektor: Rein Raud ) · Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Posti 1, 71004 Viljandi (Rektor:Anzori Barkalaja ) · Tallinna Muusikakeskkool Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor: Timo Steiner ) · Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool
Konservatooriumi üliõpilaste arv kasvas tunduvalt. [5] 1989. aastal, vahetult enne kooli 70. aastapäeva, saadi tagasi endine nimetus Tallinna Konservatoorium, kuid juba 1993. a, seoses kasvanud välissuhtlusega, asendati see nimetusega 8 Eesti Muusikaakadeemia (Euroopas tähistab nimetus "konservatoorium" enamasti keskastme muusikaõppeasutust). [5] 1992. aastal valiti rektoriks Peep Lassmann. Sel ajal käivitus ulatuslik õppetööreform õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4- aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika) 1997
keelpillikvartetti, kolm sonaati viiulile ja klaverile, 6 sonatiini sooloviiulile, 16 prelüüdi klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi), samuti on tema teosed kõlanud Chilingiriani Keelpillikvarteti (Inglismaa), Kerem Kvareti ning mitmete tunnustatud interpreetide esituses, sh Mikk Murdvee, Sten Lassmann ja Silver Ainomäe. Mihkel Kerem on olnud resideeruv helilooja Schleswig Holsteini Muusikafestivalil Saksamaal (2001) ning Aurora Kammermuusika Festivalil Rootsis (2009). 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Kerem 11 Mihkel Kerem on lõpetanud 1999. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Mirjam Keremi viiuli- ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklassis. Õpingud jätkusid mõlemal erialal Eesti
235 Nagu eespool mainitud, oli V. Sapožnin lõpetanud konservatooriumi viiuldajana. Klassikaline muusika oli tema kirg elu lõpuni, kuigi kuulsuse tõttu meelelahutajana ei võetud teda selles vallas tõsiselt. Ometi oli ta esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
