Nimetu

Luik, Kadri

Nimetu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega . Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote . Juba 1828a tegutses seal meeskoor , kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi.

18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel.

Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium , linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule , Jannsen - I üldlaulupidu, ajaleht ,, Perno postimees “; Jakobson - ,,Skala“(1878), isamaalised kõned- Hurt , Eesti kirjameeste selts EkmS , Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool

I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine , eesotsas Jannsen . Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud“. Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F.Paciuse nüüdne hümn), eesti lauludest 2: A. Saebelmann -Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm“ ja ,,Sind surmani“ sõnad L.Koidula. Osales 882 lauljat ja 56 pillimeest kõikjalt Eestist va Saaremaalt . Koore juhendasid Jannsen ja A.Saebelmann ning puhkpillikoori D.O Wirkhaus.

Cimze seminar . Koorilaulu ja pillimuusika arengule aitas kaasa Janis Cimse poolt juhitud koolmeistrite seminar Valgas . Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist , klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani“, ,,Mu isamaa on minu arm“. F.Saebelmann- koorilaulud , mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,, Kaunimad laulud“, ,, Ellerhein “. A. Thomson - umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,, Kannel “, ,, Laula , laula, suukene“. K.A. Hermann - väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad “ -> ,,Kungla rahvas“, ,,Mingem üles mägedele“, ,,Oh, laula ja hõiska“. Kogus rahvaviise.

Karl August Hermann( 1851 -1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor , helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad.

J. Kappel , M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda ), laulumäng ( Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat . Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud , Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng „ Julius Caesar„ looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad „ Sest Ilmaneitsi ilusast“ häälele ja orkestrile, muusikaline episood „Kalevipoeg põrgu väravas“, oratoorium „ Joonase lähetamine.“ J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu (Oleksin laululind , Õhtuõhud sõuavad sala ja Ööbik). Koorikantaat „Päikesele“. Andis välja Muusika algõpetuse ja Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele.

Miina Härma esines sageli koos meie esimese laulja Aino Tammega. Miin Härma lüürilised laulud on loodud luuletaja Anna Haava sõnadele.

R.Tobias oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng „ Julius Caesar„ looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad „ Sest Ilmaneitsi ilusast“ häälele ja orkestrile, muusikaline episood „Kalevipoeg põrgu väravas“, oratoorium „Joonase lähetamine. Tartus tegi koostööd Aleksander Lättega, valmistades ette mitme suurteose ettekandeid.

A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala , Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu.

Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909. aastat tähistab eesti muusika päev Tartus, kus orkestri kavas oli juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. 1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. Eesti esikolmik: E. Tubin , R. Tobias, A. Kapp, A. Läte, M . Lüdig,

Interpreeriv helikunst Eestis- seda helikunsti aitasid erinevad asutused aedsi arendada nagu näiteks. Eesti akadeemiline helikunstnike selts, tartu helikunsti selts, eesti helikunsti suhtkapital. Nendest asutusetest tulid ridamisi noori harituid professionaalseid interpreete. Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots . Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist.
Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull , J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm;
lauljad : Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder ; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp.

Peeter Süda loomingužanrid: oreliteosed, soololaul , koorilaul , klaveriteosed . Ainus koorilaul on „ Linakatkuja“ . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse.

M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919.
loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tšello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul „ Koit “

Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade.
Zanrid : soololaulud , orelisonaat, orkestriteosed, prelüüdid tšellole, ja orkestrile, loorilaulud, sümfooniad, oratooriumid,
Tähtsamad teosed: kantaat-“ paradiis ja Peri“, soololaul-“metsateel“, „kütkes“, „pilveel“, oreliteos:“Serenade triste“, segakoorikandaat“päikesele“, oratoosium“ hiob “
Tegevus pedagoogina: kompositsiooniklassi õpetaja tallinna kõregamas muusikakoolis . Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann.

Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti.

M.Saar- koorilaulud ( originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke ), klaveriteosed, orkestriteosed

C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia.
Rahvalauluseaded

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadri Luik Õppematerjali autor

Konspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteri

Muusika

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni �

Kategoriseerimata

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) ·

Eesti muusikaelu 20.saj algul

docx

Eesti muusika

VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine,

Muusika

doc

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selt

Muusika

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (195

Muusika

doc

Eesti rahvamuusika

Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele n

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Nimetu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Muusika arvestus

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

Eesti muusika

Muusika arvestus

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Eesti muusika

Eesti rahvamuusika

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti