ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. Tulid käsitlusele uuesti varokk, renessanss Tulid käsitlusele uuesti varokk, renessanss 4. M.RAVEL (3 punkti) Prants. Helikeelelt , värvidelt impressionistlik, 4. M.RAVEL (3 punkti) Prants. Helikeelelt , värvidelt impressionistlik, klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM
Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3. Ekspressionism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses)
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
" 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik needmine." 3) Mittefolkloorsed teosed- heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) "Sügismaastikud", "Kevadkillud", "Maarjamaa orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf
Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis-
kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus, tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10. Atonaalne muusika muusikas puudub tonaalsus ehk (nö helistiku puudumine). 11. Aleatoorika - on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. 12
vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. · Friedebert Tuglas · Villem-Grünthal Ridala 2. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfooni...
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,...
Muhu Põhikool 8. klass Soul on pärit Ameerikast, see tekkis 1950. aastatel. Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is. 1950. aastate lõpust alates on soul’i areng seotud kahe suure plaadifirma – Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja vaskpill
jäädvustavad suunad tus Austrias romantismi Prantsusmaal. Romantilisusest muljeid, muusikas- järellainetusel. Kirjutati Tähendab tõlkes loobuti. Lihtsustatud väljendatakse nt suurtele koosseisudele, muljet. harmoonia ja tundeid, puäntillism pikad teosed. Äärmuslikud orkestratsioon. tähelepanu ehk meeleolud ja inimese siseelule. punktmuusi kirglikud Märksõnadeks ka ja eneseväljendused. mass, konflikt, aleatoorika. jõetus. Konkreetne
ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud muusikat värskema ja euroopalikumaga. Eduard Tubin jätkas Heino Elleri alustatud rahvuslikku suunda, kirjutas kõrgel kunstilisel tasemel sümfoonilist ja lavamuusikat, rikastas eesti muusikat moodsama helikeelega ning uute,
selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi! Sümfoonilise poeemi keskmeks on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelased või siis mõni kirjanduslik süžee. Seda tuleb mõista kui kirjandusliku teema või poeetilis-filosoofilise idee vaba ja kunstipärast tõlgendust. 7.Mis muutused toimusid 19. sajandil romantilise sümfoonia kompositsioonis? Muutus sümfoonilise tsükli ülesehitus ja orkestratsioon. Veel hakati panema sümfooniatele programmilisi pealkirju. 8. Kes oli Hector Berlioz ja millega on ta läinud muusikaajalukku? Hector Louis Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja, keda peetakse nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks.
Kontrolltöö- 20.saj muusika 1. 20.saj. muusika- ja kunstisuunad - impressionism, hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, avangardistlikud koolkonnad 2. 4 fakti G. Gershwinist ja tema loomingust - a)Gershwin õppis muusikat omal käel, b) ühendas sümfoonilise muusika ja jazz-i ("Rhapsody in Blue"), c)kirjutas orkestri "Ameeriklane Pariisis". d)kirjutas muusikale ja filmimuusikat 3. 2 fakti "Porgy ja Bessist" a) Sellest sai alguse Ameerika rahvusooper b) teos räägib mustanahalise Porgy ja külakaunitari Bessi armastusest 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumi...
Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées teatris Skandaalne teos Uudsus seisnes... Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna. Arthur Honegger (18921955 Lapsepõlv Sveitsis Muusikaõpingud lünklikud Pariisi konservatoorium Looming Oratooriumid! "Kuningas Taavet" "Jeanne d´Arc tuleriidal" Ooperid! Lühiooper "Antigone" Orkestrimuusika! Viis sümfooniat Kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja Rugby"
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
dramaatiline legend "Fausti needmine", vaimulik triloogia "Kristuse lapsepõlv" jm. Laulud orkestri saatel: tsükkel "Le Nuits d'été" ("Suveööd" Gautier' järgi). Helikeel: - ta oli 19. sajandi muusikas üks uuendusmeelsemaid loojaid ning jäi ilmselt just seetõttu oma eluajal väärilise tunnustuseta (oli hinnatud dirigent). Kuid paljud hilisemad heliloojad on teda imetlenud ja temalt õppinud. - tähtsaim tunnus on omapärane orkestrivärv ja uudne orkestratsioon. Uuris põhjalikult pillide tämbreid ja mänguvõimalusi, tõi orkestri tavapillideks nt harfi ja inglissarve ning katsetas harjumatute pillikooslustega. Armastas suuri koosseise (+ rohkelt vask- ja löökpille). Tema orkestratsioon on mõjutanud Liszti, Wagneri, Tsaikovski, R. Straussi ja Mahleri muusikat. - oluline väljendusvahend on rütm, armastas keerukaid rütmikombinatsioone ja tihedat taktimõõdu vaheldumist
Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid
Raha teenis raamatukoguhoidjana ja muusikaajakirjanikuna. Konsertreisid Saksamaal, Venemaal ja Austrias. Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid:
asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja Ekspressionism- muusika on ülimalt intensiivne , sageli fortes(väga vali), muusikas valitseb närviline õhkkond Muusika Ameerikas, G. Gershwin- Oli Jazz muusika esiletõus, süvamuusika oli kohaliku tähtsusega. G.Gershwin
Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid
“Talvemaastik” (1944) Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis
1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika 3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri? Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et
muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'',
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4
Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon • Kas tonaalsus on enesestmõistetav? II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat?
1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis. Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad: * tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik) * üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik * harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal * äärmiselt värvikas orkestratsioon, kiire pillide vaheldumine, arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904). * kasutab lühikesi karakteerseid teemasid: "Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur * hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus, vorm, ideaaliks Mozart. Richard Straussi teosed: Sümfoonilised poeemid
jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. Samal aastal valmis ka ülimenukas muusikal "Lady Be Good". Oma Euroopa-reisi ajal 1928 peatus Gershwin pikemalt Pariisis. Sellest sündis tema viimane
•Mõiste " Soul “ (inglise keeles ,,hing’’) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V).
Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli helilooming...
Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70
tema sümfoonilisest jazzust pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. 20. sajandi heliloojaid - Debussy - Stockhausen - Ravel - John Cage
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli
heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus,
Impressionism- miste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstinitus, Monet, Deglas, Pissarro, olid omaaaegse kunsti mistega vastuollu linud. Monet maal "Impressioon. Tusev pike". Muusikas thelepanud instrumentidel ja orkestri klavrvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. S...
Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N
1. Mis on mõjutanud soul muusikat? ● Ameerika afroameeriklaste muusikast ● soul, tähendab inglise keeles hing, võeti kasutusele 1961 ● kiriku gospel muusika Millised stiilid on koondunud funk-muusikas? ● gospel ● blues ● rhythm and blues 2. Keda peetakse souli ja funky rajajateks? ● Ray Charles ● Aretha Franklin 3. Soul muusika oli seotud mitme plaadifirmaga Tamla Motown -suund oli tantsumuusika -sünkopeeritud rütmiga bassikäigud -keerukas orkestratsioon -keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. -saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill.
,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", tetraloogia ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Tegelased: hukkuvad, sunnitud hülgama inimeste maailma, vastukaaluks kunst, ennastohverdav armastus. Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid. Stiiliperioodid: õnneliku lõpuga opéra comique'st realismi lävele, andis insp. Verismi heliloojatele. ,,Carmeni" sümfoonilisus avaldub saatuse teema kasutuses, see kasvab, areneb, kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta"
(üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes
veetis helilooja üha enam aega võõrsil. Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline,
tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema "kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on
Liszt- ungari Verdi- Itaalia Wagner- Saksamaa (leipzig) Tsaikovski- venemaa Sibelius- Soome Grieg- Norra 10. Mõisted: Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos. Tsaikovski, Sibelius Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile. Chopin, Liszt MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS: Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus) Orkestratsioon Programmiliste pealkirjade panemine Programmilisus Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala väikevormid klaverile - (musitseerimise kasvavast populaarsusest tingitud) lihtsam, harrastus muusikutele jõukohane repertuaar. Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul. (Tekkis 19.saj
soololaulud . Eduard Oja helilooja. Tegutses ka muusikaõpetajana koolides, koorijuhina ja muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud. Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog. Muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika Eduard Tubin helilooja,dirigent, üks eesti suurimaid sümfoniste. Teosed eelkõige instrumentaalsed. Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud, ooperid. Reekviem langenud sõduritele. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine,
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis:...
Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy ,,Fauni pärastlõuna" Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 20. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse.
Richard Wagner 1813-1883 ELULUGU Wagner oli muusikaajaloo üks keerukamaid isiksusi tema tegevusvaldkonnad haarasid peaaegu kõike. Sünnikohaks Leipzig. 2 aastaselt hakkab kasutama võõrasisa, kes töötas Dresdenis näitlejana ja hakkas poissi kaasa võtma prooviderle,, etendustele. Sellest ajast saab alguse süvendatud huvi lavastuse ja kirjanduse vastu. Olles 15-aastane, kuuleb esmakordselt Beethoveni muusikat ja eriliselt sügava mulje jätsid 9. sümfoonia ja Avamäng Egmont. Noores mehes küpseb otsus kirjutada ka midagi ise. Wagneri haridustee kulgeb konarlikuks ja ebajärjekindlaks. Osa ssüüüd ioli kindlasti Wagneri raskel iseloomul, mis oli küllaltki konfliktne ja väga iseteadlik. Enesehinnang oli ülimalt kõrge. Tööülesanded viivad Wagnerit paljudesse suurlinnadesse. 1833. aastal töötab ta kappelmeistri, helilooja ja dirigendina Magdeburgis, Könisburgis, Kalingradis, Riias. Riiast põgeneb ta öövarjus Lääne-Euroopasse...
Just selle teose orkstratsioonis avaldub Debussy isikupärane stiil, mille tunnusjooned kandusid edasi ka järgmistesse orkestriteostesse. Sümfooniline triptühhon ,,Nokturnid" kuulub samuti tema sümfooniliste palade hulka ning üks eredamaid näiteid tema orkestrimuusikas. Pala koosneb kolmest osast: ,,Pilved", ,,Pidustused" ning ,,Sireenid". Esimene osa on kirjutatud kolmeosalises vormis, kus muusikalise arenduse jooksul muutuvad nii tämber, dünaamika kui ka orkestratsioon. Teine osa on samuti kolmeosaline, kuid energilisema rütmifiguuriga. Kolmas osa sarnaneb esimesega, mõlemad keskenduvad koloriitsetele nüanssidele. Sümfooniliste teoste hulka kuulub ka sümfooniline eskiis ,,Meri", mis on samuti kolmeosaline: ,,Meri koidust keskpäevani", ,,Lainete mäng" ja ,,Tuule ja mere kahekõne". Esimesed kaks osa on poeetilised ning maalilised, kolmandas osas väljenduvad juba ka tormise mere puhangud.
Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga. Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
