EESTI KULTUUR (0)

Kultuurilugu
Eesti köök
www.eestitoit.ee
Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane )
TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA
Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast .
Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud . Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha.
Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad , kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirkonnad – Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud  Skandinaavia  mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) säilisid mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem. Kogu eesti rahvakultuuri seisukohast olulisemate ja püsivamate ühiste elementidena võib nimetada regilaulu, rehielamut, rukkileiba, rukkilill, pulma- jajõulukombeid ning sügisest hingedeaega.
Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.
Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivatenatsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine , eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist . Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor  Jakob Hurt , Mihkel Veske , kirjanik  Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseeposKalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees " (väljaandja Johann Voldemar Jannsen ). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati kogumarahvaluulet ning ainelist vanavara , mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.–19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ningrahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna , laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse.
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts " Vanemuine " pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).
Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega.
Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud  venestamine .
Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon.
Eesti köök kitsamas mõttes on Esti rahvustoidu, nende valm. ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva  argi - ja peoroogasid.
Eesti toidu eripära

• Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus , veekogud, metsad , neli aastaaega )
  
• Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud)
  

Maaharimistehnoloogia
Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa)
Vanaaja toit
Toit oli väga ühekülgne ja kasin.
19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök
Põhitooraineks teravili ( oder , rukis , kaer , tatar ja kaunviljad, herned , läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem)
Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks.
Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu.
Juurviljadest põhilised naeris , kaalikas , kapsas , porgand , sibul , rõigas, redis , petersell , kurk .
19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal
Peet , kõrvits, 20saj. algul ka tomat .
Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat
Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult , kuivatatult, suitsutatult
Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult
Omal kohal oli ulukiliha .
Piimatooted tulid karjakasvatusega
Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett , kohupiima, valmistati sõira
Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad
19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu
Metsaannid : marjad, pähklid, seened
Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile :
Magustoidud ja küpsetised.
Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga)
Lumepallisupp – ujuvad saared
Magus supp kuivatatud puuviljadest
Mustikasupp
Rukkijahuvaht, odrajahuvaht
Mannavaht
Pannkoogid ( tatrajahu , tangupudru)
Kohupiimakook
Marjavaht e marjalumi
Õunakook
Mahlatarretised
Kaneelirullid
Leivasupp (marjadega, puuviljadega)
Karask
Leib
Seenepirukas
Rabarbarikook
Värsked puuviljad , piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad
Sepik , pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp

• Leib
  

Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane .
Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib
Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit

• Salatid, suupisted
  

Kartulisalat, põldoasalat, kilusalat, rosolje , seenesalat, klopitud kurgisalat
Sült , keel tarrendis, maksapasteet , kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või
Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir

• Supid , pudrud
  

Hapukapsasupp , kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka)
Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder , poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega

• Liha toidud, kala
  

Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad , ühepajatoit, praetud liha, soolaliha , verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha , küpsetatud seapea , hakklihakaste, maks
Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala

• Köögiviljatoidud
  

Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul , hautatud kaalikas, magus- hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss , hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes
Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste

• Hoidised
  

Kuivat. õunad , marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk

• Joogid
  

Hapupiim , kamajook, koduõlu, kali, taar - jahust hapendatud jook, kasemahl , puuviljamahlad, kohv, tee
Teadma peab :
LEIB
KARASK
HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA -KLIMBISUPP (kanakoib keema - nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand, küüslauk )
MULGI PUDER – kruubipuder kartulitega, praetud suitsuliha ja sibulaga(madal kuumus)
PÕLDOASALAT, KILUSALAT – hapukoor ja majonees kastmeks
RUKKILEIVAVAHT, AHJUÕUNAD MEEKASTMEGA, MUSIKASUPP KOHUPIIMAKLIMPIDEGA, LUMEPALLISUPP, MARJASUPP KARAMELL -LEIVAGA, KAMAVAHT
www. hkhk .edu.ee
Leib – rukkijahu, vesi, juuretis, maitseained , lisandid
Karask – odrajahu , nisujahu , kohupiim + piim/keefir/pett, kergituseks sooda või küpsetuspulber
Pärmitaignast küpsetised –nisujahu, pärm , piim/vesi, maitseained, rasvaine , Kohupiimakorp, kaneelirullid
Rabarberikook bidkviidikattega
Kaerahelbeküpsised
Põldoasalat
Kilusalat
Maksapasteet – maks praetakse ära, lisatakse sibul, porgand, praetatakse ja hautatakse vees läbi, püreestatakse, segatakse juurde sulavõi
Hapukapsasupp – kõik koos keema, lisa suure tükina, 2h suurel kuumusel, võtan liha välja ja tükeldan, hapukapsas , kruubid , liha, vesi.
Kana-klimbisupp – kanakoib tervel, eemalda nahk ja nähtav rasv
Läätsesupp – kõik korraga keema
Hernesupp – peab olema leotatud
Seapraad , hapukapsad, ahjuköögiviljad
Räimepihvid, kodujuustukaste
Mulgi puder
Mulgi kapsas – hapukapsas, kruubid, pekine sealiha , vesi
Tervislik – õunamahl
Valge vein, õlu , pardikoib
KAMA – rukkijahu, odrajahu, hernejahu