Soojad juustu seenesaiad ( 2 tk portsjonis ) 40 g 15 portsjonit Kurgi fenkolisalat 150 g 30 portsjonit Supp : Koorene räimesupp 250 g 45 portsjonit Pearoog : Pestorisoto 250 g 65 portsjonit Vorstipaella 250 g 55 portsjonit Magustoit : Pannkoogid moosiga ( 2 tk portsjonis ) 100/30 g 40 portsjonit Kama jogurtitatteris 50 g 20 portsjonit Neljapäev : Eelroog : Kanasalat koorekastmes 150 g 25 portsjonit Piima klimbisupp 150 g 45 portsjonit Supp : Bors 250 g 50 portsjonit Pearoog : Hautatudkapsas , keedukartuli ja kurgi salat 100/70/60 g 80 portsjonit Guljass ,ahjukartul ja väsrkekapsa salat 70/60/70 g 60 portsjonit Magustoit : Juustukook vaarikamoosiga 60 g 30 portsjonit Jäätis puuviljadega 60/20 g 25 portsjonit Reede : Eelroog : Küüslaugu räimed 50 g 30 portsjonit Kartli porgandi püreesupp 150 g 40 portsjonit
porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand, küüslauk) MULGI PUDER – kruubipuder kartulitega, praetud suitsuliha ja sibulaga(madal kuumus) PÕLDOASALAT, KILUSALAT – hapukoor ja majonees kastmeks RUKKILEIVAVAHT, AHJUÕUNAD MEEKASTMEGA, MUSIKASUPP KOHUPIIMAKLIMPIDEGA, LUMEPALLISUPP, MARJASUPP KARAMELL- LEIVAGA, KAMAVAHT www.hkhk.edu.ee
Lisandiks suppide serveerimisel võib pakkuda hapukoort, hakitud maitserohelist, küpsetatud leiva- või saiatooteid. Pidulikel puhkudel serveeritakse suppe tirinas. Kui suppi serveeritakse tirinas ja ettenähtud on antud supiliiki väljastada hapukoorega, antakse see lauale eraldi kas koorekannus või väikeses kausis, mitte ei panda tirinasse. Eestis levinuimate köögiviljasuppide nimetusi : · Värskekapsasupp · Kartuli-frikadellisupp · Kartuli-klimbisupp · Kartuli-makaronisupp · Aedviljasupp · Hakklihasupp
Eriti kuri ei olnud. Siis kui pahandusi tegin, siis õiendas küll natuke. Iga hommik tegi putru ja joonistas moosiga naerunäo peale." (lapselapse Erik Lippuse mälestused, 2009) ,,Mäletan mammat(nii me teda kutsusime) lõbusa ja tundelise inimesena. Õiendada sain tema käest ka ja siis tujutsesin ikka terve päeva. Eriti meeles on, kui viskasin kahvli natukene kõvemini lauale. See pahandas teda ja nii oligi tüli majas. Kui leib maha kukkus, pidi selle alati üles tõstma ja musi tegema. Klimbisupp oli kõige parem asi, mis temast maitsemeelele jälje jättis. Emme tahtis koguaeg selle tegemise selgeks õppida, kuid kahjuks ei jõudnud. Vahepeal kui mul teismeeaga hullud soengumoed kaasnesid, oli tema ainuke, kes neid heaks kiitis. Samuti oli ka salaja tehtud kulmuneediga. Parajalt hullumeelne vanaema. Jubedalt meeldisid tema kätekreemi lõhnad. Õhtuti enne magama minekut lõhnas ta alati fantastiliselt. Ostsin ka hiljuti endale kreemi, mille lõhn kõik mälestused ellu äratas
Praadisin kala. Keetsin aurukapis kartuleid, porgandeid jm köögivilju. Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp. Valmistatud road- pearoad: kartul ja maksastroganov; kartul ja guljass; guljass ja tatar; ühepajatoit; ahjulõhe; kartuli-singivorm; kodused kotletid tomatikoorekastme ja kartuliga; kiievikotlet koorekastme ja ahjukartuliga; mulgikapsas ja kartul; kanarisotto; värskekapsahautis ja kartul; kala
PAISTEKAKUD, HAPENDAMATA LEIVAD, KOOGID: · Leiva eelkäija · Taigna kergitamiseks kasutati pärmi ja hapupiima · Kakke ei tohtinud noaga lõigata, neid pidi murdma · Karaskid- odrajahust kakud (piima-, supi-, petikaraskid) · Saialeid · Paistekakkude järel on tulnud pannkoogid PULMATOIDUD: · Külalised võtsid ise toitu kaasa (või, kartul, kala, kohupiima) · Pulmakott · Põhitoiduks oli leib · Pulmaleib · Vana pulmatoit- klimbisupp · Saaremaal- pulmaline tõi kaasa ühe leiva, saia ja lamba · Kesk-Eestis seapea · Tähtis oli õlu · Kes pulmaõlut ei toonud, pidi raha maksma JAHUJOOGID: · Rokk, jüvä, iivä, ivä · Piimaga tehtud joogid suvel · Rokk- hea hapukas jook palaval suvepäeval · Vahel pandi jookide hulka ka leiba, et paremini hapnema läheks · Kui rokk käärima hakkas, siis see võis isegi purju teha · Suvel tekti 3 korda nädalas, talvel 1 kord. · Rokk valmistati rukkijahust
viirushaigustesse. MENÜÜ TUTVUSTUS 5 SUUPISTED/EELROAD Küüslaugu leivad Pelmeenid kastmega (praetud) Friikartulid ketsupiga Juustukangid Marineeritud kurk Omlett singiga Pannkook kanaga Pannkook krevettidega SALATID Kodujuustu-lõhe salat Singi pastasalat Kanasalat Caesari saalt kanaga Caesari salat lõhega Krevetisalat Värske salat SUPID Kana-klimbisupp Juurviljasupp Lõhesupp Sampinjoni-kreemsupp Spargli-kreemsupp PRAED 6 Kõrtsipraad (praeliha, muna, praesibul, küüslaugu kartul, salat) Praetud haugifilee valge veini kastmes Koorene lõhefilee Koorene veisefilee Sealiha ananassi ja sinihallitusjuustuga Sea sisefilee majoneesi-brändikastmes Täidetud sealihatasku küüslaugu-juustu täidisega Siga teki all (seakaelakarbonaad, tomat, seened, sibul, juust, majonees)
26) Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti rahvusroad Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28) Mis on kama? Kasutamine Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljadest. Kama iseloomulikuks
Selge oli, et ühel talul polnud võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad kaasas või viisid nad hulga peale ankru õlut. Varasemal ajal oli leib pulmakoti põhitoiduks, mille suurus sõltus sellest, kui palju inimesi ühest perest pulma läks. Pulmasöögid erinedi samuti paikkonniti. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast, seetõttu oli lambaliha kindlasti ka pulmalistel endil kaasas. Näiteks Mulgimaal peeti aga lambaliha pulma viimist alandavaks. Seal oli pidusöögina esikohal sealiha. Peale leiva ja liha viidi pulma ka võid, kartuleid, rannaaladel ka kala. Jookidest oli pulmas kõige tähtsam õlu. Kes pulma õlut kaasa ei toonud, pidi raha annetama. Esimene öö mehe ja naisena veetis noorpaar tihti hoopis lambalaudas. See pidi tagama head karjaõnne
mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 27.Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha- klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28.Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljadest. Kama iseloomulikuks koostisosaks on hernejahu
Küpsetamise ajal võid kartuleid veel sulavõiga määrida. Serveeri kuumalt võiga, soolasilguga, murulaugu- või sibulakastmega, hapupiimaga. 7 ). Oasupp Valmistusained 2,5 l vett 200 g põldube 300 g suitsuliha 200 g kartuleid 1 sibul soola 3 spl hapukoort Valmistusviis Pese ja leota oad (u. 3-5h). Pane keema koos leotusveega. Lisa suitsuliha kamar, hakitud sibul ja sool. Keeda kolmveerandpehmeks ning lisa siis suitsuliha ja tükeldatud kartulid. Serveeri hapukoorega. 8 ). Piima-klimbisupp Vanasti tehti õhtusöögiks tihti lihtsat piimasuppi, mille kõrvale söödi võisaia. Valmistusained 4 portsjonile : 0.5 l Vesi 0.5 l Piim Sool Suhkur KLIMBITAINAS 1 tk Muna 0.25 klaasi Vesi 0.75 klaasi Jahu sool 50 g Või Valmistusviis : Hõõruda või pehmeks, lisada muna, jahu ja vähehaaval külm vesi. Segada ühtlaseks klimbitainaks ning maitsestada soolaga. Segu peab tulema paksu pannkoogitaina paksune. Edasi kuumutada vesi keemiseni, valada hulka piim. Kui vedelik taas keema
emakeel varsakabi konnasilm lõvilõug linnulaul lapsepõlv sõiduauto pildiraamat kommikarp karjakoer, toakoer, tõukoer taskukell, seinakell, tornikell septembrihommik, juunikuu talvehommik, reedehommik klimbisupp, seapraad KOKKU Tekib uus ähendus või mõiste pikkpoiss ( hakklihatoit) teedrajav (edumeelne) ülepea ( üldse) omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht
seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aru, millised nägid üldplaanis välja vanade eestlaste pulmad. Pulmadest ei puudunud tants ja laul nagu ka tänapäeval, kuid samas leidis aset
pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule. 6 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 11. 8 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda.7 7 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 13. 9 KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on tegelikkuses ikka väga palju, kuid siiski sain ma aimu, millised nägid üldplaanis välja vanade
kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe osaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema.
rahvamajanduse arenemisega talupoegade hulgas, hiljem seda seostati rohkem pulmanaljadega, näiteks pulmaoksjon. Enamus inimesi jäid pulmamajja ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon või väljalunastamine muul moel. Algselt läks kogutud raha pulmapeo jätkamiseks, hiljem aga pulmapeo katteks. Edasine pulm jätkuski lõbutsemisega. Lõpuks keedeti traditsiooniline lõputoit kapsasupp, klimbisupp, koorega kartulid või muud. Pulmakombed muutusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul silmnähtavalt. Abiellumisele eelnes järjest sagedamini noorte isiklik tutvus, üha suuremat rolli etendas vastastikune meeldivus. Ka tänapäeval on erinevaid pulmakombeid. Pulmaisad on nüüdisajal tellitud mitte enam suguvõsast värvatud mees. Ka on tänapäeval aina vähemaks jäänud kogu pulma kombetalitus.
suitsutatud ja marineeritud), kilusalat munaga, kiluvõi, kartulisalat, lihalõiked (seapraad), hapukurk, vähesoola kurk, kõrvitsasalat, marineeritud paradiisiõunad, marineeritud seened, soolatud seened, sõir, vasikarulaad, keel tarrendis, täidetud munad. Eesti supid:Hernesupp suitsulihaga, Hapukapsasupp pekise sealihaga, Aedviljasupp, Külasupp (lihasupp kruupidega), aedvilja-piimasupp, Peedisupp (riivitud peedi ja frikadellidega), Klimbisupp (lihaleeme või piimaga), Kalasupp köögiviljadega, õllesupp, Parak (sibul, porgand, vorstikesed ja loomaliha), Piima-kruubisupp. TOIT MEIE METSAS Hakkasin uurima, et mis taimi Eesti looduses saab süüa ning selgus, et Eesti ligi 1500 teada olevast looduslikust taimeliigist vaid 20 on mürgised ning tinglikult ülejäänud ca 1480 liiki võib söödavaks nimetada. Arutame lahti siis need taimed ja vaatame kuidas vanad eestlased neid tarvitasid ja säilitasid.
Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, pruudi vallalised sõbrannad, ning pruudivend. Viimane oli juhtiv tegelane pulmamängudes ning tema peale jäi ka pruudi varastamine, kui peiupoisid valvsuse peaksid kaotama. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe otsaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema.
Õhtuks midagi lahjemat, näiteks suppi, et magu õhtul puhata saaks. Palju kasutati maaperedes soolaräime. Räimest oli võimalik teha räimesousti, kus räimed praeti ära ja lisati juurde hapukoort. Räimest tehti ka räimevormi: keedetud kartuli, või ja muna- piima seguga. Küpsetati ahjus. Talvel küpsetati ahjus sageli kaalikaid, see oli tavaliselt õhtusöögiks. Nagu tänapäevalgi, olid ka tol ajal välja kujunenud lemmikroad. Nendeks olid enamasti klimbisupp, aga ka odrakäkid, mida söödi kas piima või jahuse keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas. Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu
tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias
Leib Suupisted Supid Põhiroad Magustoidud Küpsetise Joogid d Hapendatud Munavõi Kalasupp Keedetud Värsked Odrakaras Kali rukkileib sealiha marjad k köögi- viljadega Magushapu Täidetud Liha- Lihapallid Marja- ja Korbid Hapupiim rukkileib munad klimbisupp puuvilja- kompotid Räim Eestipärane Mulgi Magusad Hapupiima Kama 289 heledas hapu- kapsad klimbid -koogid marinaa- kapsasupp dis Kuivatatud Hernesupp Mulgi Marjasupid Munakoog Piim kalad puder id
annaabi.ee 
