seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid Tõnisepäev Tangudega keedetud seapea, Süüakse tavalist toitu herned (oad) sealiha või seapeaga. Rukkimaarjapäev Tangupuder, leib, keedeti Tangupuder, supid lihast, kitseliha, söödi ka sealiha ja pannkoogid pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Hingedepäev hingekakkusid (hingeleiba) Talupiim, õlu, leib, tangupuder, verikäkid,
Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja
kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!? vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguas- jaks... Ja Villu? Kukulinna lk. 81 Kurb, et Villu elu esimese sauna asemel ikkagi nii kur- on pärnade varjul väike valt/üksildaselt valge majake. Siin üksi lõppes. on nõrgameelne vagu- ne, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva kus ta rahule jääb. 3. MÕTTED, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS
põgeneda ranna poole. Samal ajal kui Ralph põgenes ranna poole, oli mereväeohvitser märganud saarel tulekahjut ja otsustas lähemalt vaatama minna, ega keegi ohus pole. Kui Ralph randa jõudis, nägi ta ohvitseri, kes pärast väikest jutuajamist poistega, päästis nad saarelt. Ainuke kord, kui raamatus tuli jutuks Kärbeste Jumalast, oli siis kui Simon oli veepuudusest viirastusi nägema hakanud ning ta arvas, et seapea, mis oli teiba otsas, rääkis temaga. Ta nimestas teda Kärbeste Jumalaks, kuna seapea oli paksult kärbseid täis. See raamat oli huvitav, aga samas ka üpris keeruline. Kogu aeg pidi olema mõttega kaasas lugemisel, sest muidu võis jääda olulisi detaile kahe silma vahele. Minu lemmiktegelane oli Põssa. Ta oli paks poiss, kes kandis prille ning tal oli astma. Minu lemmikuks osutus ta sellepärast, et ta oli väga
Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad
stepslid ning lambid, kuid need lahendused olid tehtud äärmiselt loova kujundusega. Minu jaoks oli kõige huvitavam just see kuidas tehnoloogia oli seotud kunstiga ning läbi selle oli loodud ka reaalset tootepotentsiaali omavaid eksponaate. Kuna tehnoloogia ning tootearendus on ka minule äärmiselt põnev valdkond, oli kogu näitust huvitav jälgida ning uurida kuidas kõik need lahendused olid loodud. Minule jäi silma koheselt teos „Pistikud ja lülitid“, kus pistik oli tehtud seapea kujuliselt ning notsu ninaaugud olidki pistikuks. Näitusel oli veel ühendatud järgmine eksponaat selle teosega vooluvõrku. Raske oli välja lugeda mõne kindla teose tagamõtteid, kuid ilmselt tahtis kunstnik lihtsalt luua midagi enneolematut ning silmapaistvat. See temal ka õnnestus. Ainsaks miinuseks kogu näituse juures võin tuua ainult eksponaatide vähesuse. Kokku oligi 12 teost, millest igaüks kujutab ühte vabalt valitud kuud aastas. Nimelt lõi kunstnik oma teostest
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima
· Taigna kergitamiseks kasutati pärmi ja hapupiima · Kakke ei tohtinud noaga lõigata, neid pidi murdma · Karaskid- odrajahust kakud (piima-, supi-, petikaraskid) · Saialeid · Paistekakkude järel on tulnud pannkoogid PULMATOIDUD: · Külalised võtsid ise toitu kaasa (või, kartul, kala, kohupiima) · Pulmakott · Põhitoiduks oli leib · Pulmaleib · Vana pulmatoit- klimbisupp · Saaremaal- pulmaline tõi kaasa ühe leiva, saia ja lamba · Kesk-Eestis seapea · Tähtis oli õlu · Kes pulmaõlut ei toonud, pidi raha maksma JAHUJOOGID: · Rokk, jüvä, iivä, ivä · Piimaga tehtud joogid suvel · Rokk- hea hapukas jook palaval suvepäeval · Vahel pandi jookide hulka ka leiba, et paremini hapnema läheks · Kui rokk käärima hakkas, siis see võis isegi purju teha · Suvel tekti 3 korda nädalas, talvel 1 kord. · Rokk valmistati rukkijahust
Simon oli vaikne ja ta hoidis omaette, ta ei olnud teistega niivga koos. Ta saab samuti surma. Merekarbi abil kutsutakse kik rahvas kokku, niteks koosolekule. Merekarpi puhuti sisse ja vlja tuli kva hl mida kuulsid kik. Poisid kasutasid maske siis, kui nad lhevad loomi kttima, et toitu saada. Tuli oli neile thtis, sest nad tegid tule knka otsa ja lootsid et keegi neks suitsu ja tuleks pstaks neid. Tuld tehti Pssa prillidega. See smboliseerib kurjust. Tegelikult oli krbeste jumal surnud seapea. Arvati et krbeste jumal tahab neid kiki ra tappa. Siis oli raamatus kurjust, kui Jack tahtis Ralphi ra tappa ja liidriks hakata. Kurjust saab vita siis, kui te teete kokkuleppeid ja ei murra oma lubadusi. Sa peaksid olema aus ja ara tee teistele seda mida sa ei taha et sulle keegi teeks.
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega,
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne)
Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir saslõkk Jõululaupäev Ajaloolised jõulutoidud olid õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele
Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus www.folklore.ee www.wikipedia.org www
Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja jääda. Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba. Mõnel pool oli toomapäeva toiduks seapea, sellest loodeti sigade kordaminekut. Meeste töö oli õllepruulimine. Ette tuleb nii soovitust kui keeldu, ütlus "Toomas läheb tõrde" võib olla mitmeti mõistetav. Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta- Tooma, Tahma-Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle.
Viimases jahtima Ralph lpus romaan, Roger on relvastatud "stick teritatud mlemast otsast," nitab tema kavatsusi tappes Ralph ja pakub oma pead nagu ohver "koletis". Ta esindab inimene, kes naudib haiget teistele, ja on ainult piiranud hiskonna reeglid. Simon Simon on tegelane, kes esindab rahu ja vaikust ja positiivsus. Ta on tune saarel, ja kogeb erakordne tunne, kui kuulata oma helisid. Ta armastab laadi saarel. Ta on positiivne tuleviku suhtes. Ta on ekstreemne vastumeelsus seapea, "Lord of the Flies", mis derides ja mnitab Simon on hallutsinatsioon. Prast seda kogemust Simon vljub metsa elda teistele, et "koletis", mis langes taevast on tegelikult surnud langevarjur ptud mel. Ta on julmalt tapetud poistest, kes irooniliselt viga teda ka metsaline ja ta tappa oma "tants", kus nad "ripitud ja rebis kell elajas". See thendas, et Ralph, Notsu, Sam ja Eric osalema tapmine. Viimased snad, et Lord of the Flies tles Simon hmaselt
pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalne toit- seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. TOOMAS 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon
Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuulusid pähklid ja õlu. Kasutatud materjal : http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php
Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev (21. sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest
Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Kardipäev - Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua
kalakoit; nendes vetes teati tulevat soodsaid püügivõimalusi. Peamiselt Saaremaal on olnud kombeks vana-aasta ööl õunapuid, kreegi- ja sarapuid raputada, et need saaki kannaksid. Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See uskumus on levinud rannapiirkondades. 1 Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid. Kaasaajal on kujunenud tavaks pakkuda verivorstide kõrvale pohlamoosi. Mõne perekonna menüüsse kuulub ahjus tervelt küsetatud hani ja mõnel pool pakutakse kala (kalasoomuste alalhoidmine pidi tähendama järgmiseks aastaks tahaküllust). Vanasti toodi hobustele kaeravakk ööseks tuppa söögilaua alla ning viidi see siis talli
Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
Karjavits pidi olema sirge (muidu jooksevad loomad laiali), see tuli valmistada eelmisel päeval ja oluline oli puu valik (pihlakat näiteks ei tohtinud kasutada, sest selle löök pani loomad kuivama). Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni. Kogu maal ei olnud selle päeva toiduks vaid sealiha. Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle
paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-
Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes
Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp. Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi, türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass, pirukad, liha. Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega
liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. 5 Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate
pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
tuiskama, siis paha paljas heinamaa. (Lüganuse) * Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg. (Muhu) 4. TÄHTPÄEVA TOIDUD Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba. Mõnel pool oli toomapäeva toiduks seapea, sellest loodeti sigade kordaminekut. Meeste töö oli õllepruulimine (Põhja-Eestis). Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle Toomapäeva juurde kuuluvad ka pähklid ja õlu.. 8 5. KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike
peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu. Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega. Laual olid ka kali,õlu,mesi ja õunad. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde. Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval. Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged. Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi.
mart tuli viljaõnne pärast! Mardisandid olid oodatud külalised. Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi. Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid, kas perel on kõik sügistööd tehtud. Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette. Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita. Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi. Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine. "Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne." Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad
Kupatatud ja keedetud tooraine peenestatakse hunis 2…3 mm-ni ning kuterdatakse ühtlase massi tekkimiseni Kuterdamisel lisatakse tooraine keetmisel tekkinud puljong, maitseained jt. lisandid vastavalt retseptile. Järgnevalt toimub peenpeenestatud massi kuumtöötlemine 20…30 minuti jooksul kateldes temperatuuril 80..85 ˚C juures. Kuumtöödelud pasteet pritsitakse vormidesse ja jahutatakse temperatuurini +6 ˚C. Verivorstid Verivorstid valmistatakse keedetud lihast ja subproduktidest (seapea, saba jne), millele lisatakse 50% verd ja kruupe. Esimeseks etapiks on tooraine ettevalmistamine ehk keetmine kuni tooraine pehmenemiseni, jahutamine ja tükeldamine. Tooraine keedetakse enamasti lahtistes kateldes. Tooraine peenestamine toimub hundis, peenestusastmeni 2…3 mm. Järgnevalt toimub peenestatud koostiskomponentide, kruubi ja maitse- ning lisaainete segamine segistis või kutris. Edasi suunatakse vorstimass pritsimisele. Pritsitud verivorstid
vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõuluorikas) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui
Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4. Nimeta vähemalt 3 tüüpilist toitu esitlustes käsitletud kultuuridest. Kirjelda nende maade toidukultuuri paari lausega. · Seto toidukultuur Setu köögi toidud annavad mõista Venemaa lähedusest. Alati leidus majapidamises seeni, puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju. Kuivatati
talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid, vastlaputru ( tangupuder liha tükkidega), söödi ka seasaba või pead, lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval söödi odrakaraskit, odrajahukooke ja
osa peost peeti pruudi kodus, teine peigmehe omas. Kogu talus tehti selleks tarbeks suurpuhastus. Kuna üks talu kogu see aeg ei oleks suutnud kõiki külalisi toita ja joota, võtsid külalised ka ise söögi- ja joogipoolist kaasa. Üldiselt võeti kaasa leiba olenevalt perekonna suurusest saia ja ühe lamba, väiksema pere puhul lambareie. Lambalihaga keedeti klimbisuppi. Mulgimaal võeti aga pulma kaasa sealiha, Kesk-Eestis pidi pulmalaual olema keedetud või koldel küpsetatud seapea. Peale selle võidi kaasa võtta kartulit ja võid, rannaaladel kala. Kõige tähtsam jook pulmas oli õlu, millel oli hariliku janukustutamise ning ohvrijoogi otstarve. Kõik külalised pidid õlut tooma pool vaati või vaadi, kui mitte, siis raha annetama. Pulmaeelsel päeval sõitsid peiupoisid ka pruudi koju, et seal naela seina lüüa järgmine päev oli siis, kuhu riided üles riputada. Pulmapäeva hommikul tegid seda sama pruudipoolsed noormehed, ainult et peigmehe kodus.
Harry küsis, mida Dumbledore vastab, kui keegi küsib, kuhu ta läheb ja Dumbledore vastas, et ta ütleb, et ta läheb Seapeasse. Harry küsis veel, et kas nad lähevad ilmumisega ja Dumbledore ütles jah ja küsis, kas Harry oskab ilmuda. Harry ütles, et osklab, aga tal pole selleks luba. Dumbledore ütles, et ta juhatab Harryt jälle. Siganurmes nägid nad madam Rosmertat, kes küsis, misk Dumbledore liiga hilja õues on ja Dumbledore vastas, et ta läheb Seapeasse. Nad läksidki Seapea juurde ja Seapea oli tühi. Dumbledore palus Harryl enda käest kinni hoida ja kadus koos Harryga. Nad ilmusid ühes mereäärses kohas, kus oli kalju. Nad ronisid kaljust üles ja läksid seejärel mööda maad edasi, siis pidid nad ujuma, kuni jõudsid ühe koopa avauseni. Nad läksid sinna koopasse ja Dumbledore pidi seinale verd andma, et ühest uksest sisse saada. Lõpuks jõudsid nad ühte suurde koopasaali, kus oli suur järv. Dumbledore aervas, et Horcrux on
Jõululeib Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5 jala pikkusest seakujulisest jõuluorikast, millel olid nina, sõõrmed ja silmad. Seljal oli 45 jutti, nende vahel harjaseid meenutavad kühmukesed. Hiiumaal on jõuluorikale sõrmega tehtud keskele ka maagiline märk viiskand, selle ümber veel sõrmeotsaga kirjad (Astel, 1992). Teine peamine jõululeib oli ümara kujuga
Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. 30 Rituaalsed toidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Mardihani Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Hane on
saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magatiPidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), erilise kaitsva jõuga jõululeib ja jõuluvorstid (enamasti valged vorstid, mis tehti vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Kuna jõulude ajal olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Nii Eestis kui Ameerikas tähistatakse uue aasta tulekut pidudega ja ilutulestikuga. Uue aasta vastuvõtt on igal pool rõõmus sündmus
lihast, seakamarast, subproduktidest. Maitsestatakse sibula, küüslaugu, porgandiga. Maitseainetest kasutatakse soola, suhkrut, pipart, vürtsi, koriandrit, kaneeli ja nelki. Liha värvuse säilitamiseks lisatakse mõnedele sültvorstidele naatriumnitritit. Sültvorstide kvaliteedihäireks loetakse lima või hallitust pealispinnal, pehmenenud täidist, esineb hallikasrohelisi plekke ning on ebameeldiva hapu või roiskunud liha lõhnaga. 6. Sült valmistatakse seapea- või loomapealihast, jalgade lihast, mullikalihast ja liimainet sisaldavatest subproduktidest. Lisatakse sibulat, porgandit, sellerit, peterselli, soola, vürtse jm. Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe. Muljumisel ei tohi sült lõheneda ega jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse
suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist. Ka lühiaegne päikesepaiste (traditsiooniline ütlemine „Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga jõuab. (1995 puusea aasta) PAAVLIPÄEV – 25. jaanuar. Paavlipäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal, kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea, seakõrvad ja hapukapsad. Ka paavlipäev oli seotud ilmaennustusega. Helmes ennustati, et kui paavlipäev on selge, siis on head tõuvilja loota. Mustjalas aga öeldi, et kui paavlipäeval sajab siis tuleb viljarikas aasta. (1995 puusea aasta) 2. Veebruar – küünla-, vastla-, helme-, rado-, tormi-, tuisu-, heitlik-, hundi- ja vanaisakuu Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda. KÜÜNLAPÄEV – 2. veebruar.
Teel lahingusse ehmusid sõjamehed kurge nähes, sest muiste uskumuse kohaselt olid kured õnnetusetoojad, sest need kured, kes polnud enne inimesed olnud, olid halvad. Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus. Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist. Hobune; hobuse jumalanna Epona. Sõnnid.
Kurttumm. Tuuakse välja. Täiesti lumivalge. Kett jala küljes. Pannakse tööle. Samal ajal alustatakse koosolekut. NIKOLAI Pange raadio mängima. Olge head. Minge eemale. Kurat, te võiksite mõnikord end pesta ka. KUUL Vot sellega ongi nii, et keegi sauna ei kutsu. Vett meile ei anta ja üldse on kord käest ära. NIKOLAI Väga tore. Paneme kohe kokku nimekirja LUMI Musta või? NIKOLAI Ei, valge. Ei, punase. SOLK Kuulsid, sm Lumi, punase. LUMI Punane lumi on ilus. Värske lume peal tapetud seapea. Minu lapsepõlve helgeim mälestus. Tead, see serv oli nii ilus punane ja siga justkui magas lumehanges. NIKOLAI Nii, hävituspataljoni, hävituspataljoni, hävituspataljoni. Hästi kõlab mulle meeldib see. Hävituspataljon, nagu Chopini prelüüd. Kuulake kui kenasti see kõlab – HHHHÄÄÄÄÄVVVVVIIIITUUUUSPAAAATALLJOOOONNNNNNNNNNN. Nali naljaks, aga nüüd asja juurde. Juuuuurde. Asjaaaa juuurde. Kurat, see kõlab ka hästi. Mis ma olen mõni Wagner või? KUUL Ma nägin Wagnerit Riias
Seegi jagati kariloomadele kas kolmekuningapäeval, kui jõuluaeg möödas, või kunagi hiljem vastlapäeval, või alles kevadel esimesel karja väljalaskmise päeval. Maaperedes on kestnud kohati tänapäevani komme loomadele leivatükke jagada juba jõuluööl või esimese jõulupüha hommikul. Perelauale jäeti toit kogu ööks. Tähtis oli, et künni- ja külvimees sööks kas või kümme korda. Usuti, et siis jätkub ka järgmisel aastal toitu kogu perele. Põhja-Eestis küpsetati seapea. Kogu maal peeti oluliseks jõulutoiduks tanguvorste. Hiljem õpiti teiste rahvaste eeskujul ka verivorste valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa
Kord, kui välguheitja Zeus oli troojalaste päästmiseks mässinud mõlemad malevad uttu, palus Aias jumalat hajutada udu: «...las hukkume päikese valgel!» («liias», XVII, 645--647.) Lk. 399 ... oleks võinud seda pidada kas roomlaste kolmnurgaks 512 Ecnomuse lahingus, Aleksander Suure «seapeaks» või Gustav Adolfi kuulsaks kiiluks. -- Roomlased kasutasid Ecnomuse (neem Lõuna-Sitsiilias) merelahingus 250 a. e. m. a. kartaagolaste vastu kolmnurkset rivistust. «Seapea» ja «kiil» on samuti kolmnurga kujul korraldatud lahingurivistused. Lk. 400 Richelieu -- Armand Jean du Plessis, Richelieu hertsog ning kardinal (1585--1642) -- Prantsuse absolutismi teostaja. 3 0 4 Lk. 409 Lectoure -- tugev loss Edela-Prantsusmaal Gers'i departemangus, mida Louis XI 1473. aastal tagajärjetult piiras. Hagia Sophia (kreeka k. püha tarkus) kirik Konstantinoopolis -- bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus, ehitatud 532--537; kui türklased linna
annaabi.ee 
