20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on kasutusel tänaseni, nimelt oli algselt mulgi pudru, nii nagu ka nimetus ütleb kartuli-tangupuder, üheks koostisosaks tang, mitte aga kruup nagu tänapäeval mulgi puru valmistamisel kasutatakse. See muutus tuli seoses toorainepuudumisega Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja kartuli- tangupudru asemel hakati keetma kartuli-kruubiputru. Tänaseks on kartuli-kruubipuder, mulgi pudru nimeall väga laialt levinud aga huvitav on aga see, et enamjaolt retseptides kasutatakse tänini mulgi pudru koostisosana tangu, kuigi lisatakse pudrule odrakruupi. Üheks selliseks heaks näiteks on ka Puhka Eestis kodulehel EV100 tähistamiseks pakutav kartuli-tangupuder soolaseentega, kus retsepti koostisosana on märgitud tang aga pildid pudru koostisosadest ja pudru ise on keedetud on kruubiga.
verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut Tänapäeval süüakse rahvustoite enamasti vaid jõuludel. Kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült sea- või hanepraad ahjukartulid hapukapsas ja verivorst Jõulud on ainus aastaaeg, mil
Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam) Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest
kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu KAER • P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin • Sisaldab kasvu soodustavat hormooni • Kaerakört, kaeratangupuder, kaeratangu-piimasupp, kaerakile. • Terved, vigastamata terad inimtoiduks, katkised loomasöödaks • Kaeratang, kaerahelbed (herkulod), kiirkaerahelbed, kaerajahu ja
Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi
suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid: härjasilmad,munapuder,munaroog,munavõi,kartuli d munahüübes. 12. Teraviljade kasutamine. Tehti kama,rukkijahu. 13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14
Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks
Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp. Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi, türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass, pirukad, liha. Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid, rosol. 5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad
kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks
kingitusi lapsele. Traditsiooniliselt ei mindud kunagi kaks kätt taskus. Alati võeti kaasa rikkalikult toidukraami, ikka head ja paremat, et värskel emal taastuks tervis ja jätkuks rinnas piima. Esiemade ajal oligi katsikutoiduks lihtne, kuid siiski eriliselt valmistatud suupoolis: puhtast vilast leib, odraleib ja jämedamast nisujahust saialeib ehk vatsk. Kaasa võeti ka erinevat sorti putru. Jõukast perest toodi kaasa jahu-või kruubipuder, mille keskele asetatud praetud kana, mida ümbritsesid keedumunapoolikud. Võimaluse korral viidi sööki nii palju, et terve pere saaks söönuks. Toidud tuli kiiresti lahti pakkida ja maitsma hakata- siis hakkavat laps ruttu kõndima. [ 1, lk 38,43,44] Vallalistel inimestel polnud kombeks sel ajal külas käia, kuna seda peeti vastsündinu tulevikku silmas pidades koguni halvaks endeks- arvati, et siis ei saa sündinud tütarlaps mehele ja poiss jääb vanapoisiks
Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja
või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl.
sõmer 1,5 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Riis Riisipuder 30-50 min sõmer 2,1 28 2,8 tihke 3,7 45 4,5 Nisukruubid Kruubipuder 2-3 tundi sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Odratangud Odratangupuder 45-60 min sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Kaeratangud Kaeratangupuder 45-60 min
Supid Kalasupp Lihaklimbisupp Eestipärane hapukapsasupp Hernesupp Oasupp Piimasupid Külasupp või talupojasupp Põhiroad Keedetud sealiha köögiviljadega Lihapallid Mulgi kapsad Mulgi puder Sült Seapraad, hautatud hapukapsa ja ahjukartuliga Paneeritud sealiha Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid Marjakissellid Piimakissell Karamellkissell Paksud kissellid Bubert Lumepallisupp Marjavaht Kamavaht jõhvikakastmega Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu, leivavaht leivasupp Vahukoor lisanditega Hapupiima/keefiritarretis Leivakreem Marjakreem Kamakreem Lusikapannkoogid, hapupiimapannkoogid Mannapuder kisselliga Küpsetised
annaabi.ee 
