Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade (0)

Ristisõda. Dateeri  aeg ja iseloomusta:
Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud:
Kuni 10 000 ekr – jääaeg 10 000 ekr – 1208 pkr – muinasaeg : kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) – 1558 (1517) pkr – Keskaeg 1208 – 1227  - muistne vabadussõda 1558 – 1900 pkr – uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) – tänapäev - lähiajalugu.
Muistsete eestlase vabadusvõitlus:  1208 – 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid.
Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) .
Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich , Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi.
Ümera lahing: 1210 , Lätis Valmiere lähedal. Eestlaste võit. Osalesid eestlased, sakslased , latgalid , liivlased .  Eesmärgiks vallutada Võnnu.
Madisepäeva lahing:  21. september 1217 , Eestis Vanamõisa lähedal. Sakslaste võit. Osalesid eestlased ( Lembitu juhtimisel), sakslased, latgalid, liivlased.
Kes ta on, millal ja millega sai tuntuks :
Meinhard: Esimene Liivimaa piiskop, 1186, rahulik misjonitöö.
Berthold : oli Ikšķile piiskop 1196 –1198. Taotles paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et kiiremini Liivlased alistada.
Albert: Albert von Buxhövden oli Riia piiskop 1165 –1229, eesti vallutamise peaorganisaator.
Kaupo: oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo eestvedamisel ristiti liivlased ilma sõjalise vastupanuta.
Lembitu: Oli eestlase juht Madisepäeva lahingus 21. september 1217, milles ta ise ka hukkus.
Valdemar II: Taani kuningas 1202–1241. 1219 purustas Lindanise lahingus eestlaste sõjaväe (legendi järgi saabus võit selle tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla Taani lipp ). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte.. 1220 oli taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Valdemar rajas Toompeale uue linnuse.
Aleksaned Nevski :  Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst.1240. aastal võideti tema juhtimisel rootsi-soome vägesid Neeva lahingus, 1242 . aastal juhtis ta koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Lahing kaotati.
Nimeta, iseloomusta, kirjelda, dateeri jm.
Põhjused, mis soodustasid Liivimaa ristisõda ja vallutamist:
*Saksa kaupmeeste huvi uute turgude vastu. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite, kui sõjameeste huvi uute valduste vastu endale või oma poegadele . *Hamburgi-Bremeni peapiiskopi huvi taastada oma kiriku kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. *Tsisterlaste ordu munkade huvi, kes olid ideelised ristisõdijad.
Eestlaste lüüasaamine põhjused:
*Ligi 20a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke, millele eestlased vastasid samaga ja see oli kurnav. *Võideldi sakslaste, taanlaste, rootslaste ja algaastatel ka venelastega. *Ordurüütlid olid elukutselised, hea väljaõppega.
Üleminek muinasajast keskaega.
Defineeri mõiste, nimetus vm ja iseloomusta.
Feodaalkord :  Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes
Feood e lään : Maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega      Feodaal e läänimees e vasall: Rüütel , kes sai oma senjöörilt maad
Läänistamine: Maa andmine lääniks            Senjöör: Vasalli isand , lääni andja
Ministeriaal : kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed    Vakus : maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo
Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga.
Hinnus : kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis.
Foogt: orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik)
Dateeri aeg ja iseloomusta:
Saule lahing: toimus 1236 . aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel.
Stensby leping: 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga.
Jüriöö ülestõus: 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine .
Taani alad müüakse Saksa ordu Liivimaa harule: 1346 müüb Valdemar IV Atterdag Taani alad Saksa Irdu Liivimaa harule 19 000 marga eest.
Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm:   13 saj Liivimaa haldusjaotus:
Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist  13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad.
1) Taanile läks Harju-Viru. maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks.
2) Liivi orduriik – suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister , kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu).
3) Tartu piiskopkond – maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaks Tartu.
4) Saare-Lääne piiskopkond –maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare.
Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes.
13 saj Liivimaa talurahva koormised : Eesti talupoegadel olid kanda järgmised koormised:
loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid , vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent.
II leht. Vana-Liivimaa Linnad, kaubandus, hariduselu, vaimuelu
Defineeri, iseloomusta:
Toomkapiitel: Piiskopide nõuandev organ, kõrgem vaimulik kogu iseseisva vaja ja kassaga, tegutses piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik ).
Kanoonik: (e. toomhärra)  toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud .
Praost : Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid.
Dekaan : Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline ).
Sakrament : Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine , armulaud, piht , viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine)
Missa : Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa.
Vikaar : Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad.
Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile).
sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre
Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta:
M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. ( Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik).
Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse.
Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?)
Wanradt- Koelli luterlik katekismus : 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud.
Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju.
ilmus esimene eestikeelne piibel : 1739.
Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks?
Henricus Carvel : Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane).
Johann Pulck : XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse.
Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid.
Johannes Blankenfeld : XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist.
Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju.
Plettenberg : 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti.
Hans Susi: XVI saj. Teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde.
Nimeta, dateeri, iseloomusta, kirjelda jmt:
Vana-Liivimaa väikeriigid: 14. saj?  Riia peapiiskopkond e. peapiiskop riik; Kuramaa piiskopkond; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond; Saksa-Ordu riik; Taani hertsogiriik (1346 Taani loovutas oma P-Eesti ala Saksa ordule)
13 saj keskpaigast katoliku kiriku koolid: (13 saj) Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid Tallinnas (Toomkool) ja Käsknas. (1432 Oleviste kool)
13 saj keskpaigast kirikukorraldus Eesti alal: Riia peapiiskopile allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust.
Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased.
Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega.
Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: .
*Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile.
*16 saj Piiskop Kieveli eestvõttel anti välja eestikeelne katolik katekismus (usuõpetuse käsiraamat) maarahva laste ettevalmistamiseks.
Luterliku õpetuse sisu:
*Õndsaks saab usu ja Juamala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik.
*Usulise tõe allikas on üksned pühakiri Piibel.
*Kiriku 7 sakramenti e Jumala armu vahendustalitusest jättis ta alles 2 - ristimise ja armulaua.
1524-1525 Eestis toimunud pildirüüste põhjused, käik, tagajärjed: Põhjus: Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usuuuendamisesse. Ordumeister Plettenbergi manitsuskiri Tallinna raele vallandas Tallinna pildirüüsted. Käik: TLN 1524 u. 500 in rüüstas kloostri kirikuid, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. TRT 1525 M. Hoffmanni juhtimisel rüüstati toomkirkut jm kirikuid, toomhärrade maju. Tagajärg: Suur osa kloostrid lõpetas tegevuse (dominiiklaste klooster TLN); 1525a pääses linnades võimule usupuhastuse mõõdukaim suund.
Reformatsiooni tulemused Liivimaal: Vana-Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata. Liivi ordu juhtimist jätkas 1525a ordumeister Plettenberg iseseisvana, saksa ordu likvideeriti. Hakati rahvakeelsetele jutlustele rõhku panema ja anti välja tükiseid kohalikus keeles. Vähenes kloostri koolide tähtus, suurenes linna koolide tähtsus.