Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg?
  • Kellele maa allus?
  • Kellele maa kuulus?
  • Kelle vahel oli see jagatud?
  • Kes seda juhtis?
  • Kellele maa allus?
  • Mis toimus ning mis olid tagajärjed?
  • Mis oli maapäev?
  • Keskaegsed linnad mis oli linn keskaja mõistes?
  • Mis oli Hansa Liit?

Lõik failist


Kordamisküsimusi Eesti keskajast:
  • Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg ?
    Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583.
  • Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis.
    Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas.
  • Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed – Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu.
    Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine , mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid.
    Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline.
    Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt.
  • Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale – Meinhard ja Theoderich .
    Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit.
  • Kaupo isik. Kaupo ristimine , tema edasine tegevus.
    Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega.
  • Piiskop Albert , tema tegevus Liivimaal
    Albertist sai
  • Vasakule Paremale
    Eesti keskaeg #1 Eesti keskaeg #2 Eesti keskaeg #3 Eesti keskaeg #4 Eesti keskaeg #5 Eesti keskaeg #6 Eesti keskaeg #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor truuliisa Õppematerjali autor
    Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti keskaja kohta

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    docx

    Konspekt muistse Eesti kohta

    Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

    Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr ­ jääaeg 10 000 ekr ­ 1208 pkr ­ muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) ­ 1558 (1517) pkr ­ Keskaeg 1208 ­ 1227 - muistne vabadussõda 1558 ­ 1900 pkr ­ uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) ­ tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 ­ 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Vana- Liivimaa

    Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 ­ Peipsi järvel Jäälahing ­ ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    rtf

    Eesti keskaeg kokkuvõte

    Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) ­ 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

    Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti ajalugu. 12-16 saj.

    rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust. Taani ja Rootsi sekkumine. Vallutajaid toetas roomakatoliku kirik. Maakondade vahel koostöö nõrk. Venelaste rüüsteretked. Vana-Liivimaa piiride kujunemine-Kui Eesti ala oli vallutatud, suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.1290. aastal andsid alla semgalid.Selelga oli Liivimaa sõda lõppenud. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega nim Liivimaaks. 2.vallutatud alade poliitiline jaotus-Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud aladest. Tartu piiskopkond-sakala,

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Eesti keskaeg

    eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    rtf

    Eesti ajalugu. Keskaeg

    Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun