Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Eesti keskaeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg?
Kellele maa allus?
Kellele maa kuulus?
Kelle vahel oli see jagatud?
Kes seda juhtis?
Mis toimus ning mis olid tagajärjed?
Mis oli maapäev?
Keskaegsed linnad mis oli linn keskaja mõistes?
Mis oli Hansa Liit?

Kordamisküsimusi Eesti keskajast:

Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg ?
Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583.

Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis.
Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas.

Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed – Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu.
Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine , mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid.
Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline.
Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt.

Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale – Meinhard ja Theoderich .
Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit.

Kaupo isik. Kaupo ristimine , tema edasine tegevus.
Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega.

Piiskop Albert , tema tegevus Liivimaal
Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal.

Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal.
Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid

1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine.
Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks.

Muistne vabadusvõitlus Eestis – selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus.
Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas.
Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki.

1217 – Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed.
Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis . Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena.

1219 ning taanlaste kuningate tungimine põhja-Eestisse. Valdemar II, Tallinna linna rajamine ning Taani lippu saamislugu (Dannebrog).
Taanlased tungisid Põhja-Eestisse Valdemar II juhtimisel. Vallutati Lindanise linnus ning rajati kivilinnus, millest hiljem sai Tallinn. Varsti vallutati kogu Põhja-Eesti.

1220 ning Rootslaste ebaõnnestunud katse tungida Läänemaale.
Rootslased tahtsid tungida Läänemaale vallutades Lihula, aga nad aeti Saare- ja Läänemaa vägede poolt minema.

Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt – Tartu, viimane alistatud piirkond – Saare- ja Muhumaa.
Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi – 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine.

Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana- Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil!
Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond , Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond

Eestimaa hertsogkond – kellele maa allus ? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused.
Kuulus Taani kuningale , keda esindas Tallinna linnuses asehaldur . Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa

Liivi ordu – kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik.
Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid . Kehtis feodaalkord . Liivimaa haru juhiti Riiast , hiljem Võnnust.

Piiskopkonnad – Tartu, Kuramaa, Saare-Lääne piiskopkond ning Riia peapiiskopkond. Kellele maa allus? Riia peapiiskop kui teiste piiskopkondade juht. Mõisted diötsees, toomkapiitel .
Piiskopkonnad olid kiriklikud riigid, mis allusid kaudselt Rooma paavstile. Kõik piiskopkonnad allusid Riia peapiiskopkonnale.
Diötsees – Provints, mida juhiti kui omaette riiki. Eesotsas oli piiskop, kõige kõrgem Riia peapiiskop.
Toomkapiitel – Piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud , kes muuhulgas valisid ka piiskopid.

Suhted vana-Liivimaa riikide ning kohalike eestlaste vahel
Sakslaste ja taanlaste ülemvõim ei olnud esialgu veel kindel, toimus mitmeid ülestõuse. Suurem võim oli endiselt vanematel, kellest 10% olid eestlased. Kohalike elanikega oli palju konflikte, kuna vanemad keeldusid allumast uuele korrale.

Jüriöö ülestõus 1343-1345: millal see toimus, kus ja miks, mis toimus ning mis olid tagajärjed?
Toimus 1343-1345 Põhja- ja Lääne-Eestis sakslaste ja taanlaste vastu, eesmärgiks pealesurutud ristiusust vabanemine . Tapeti munki, põletati kloostreid.
Tagajärjed: Ülestõus suruti maha Liivi Ordu poolt ning Põhja-Eesti langeb nende kontrolli alla, kuna Taani müüs oma alad neile. Eestlased muudeti pärisorjadeks

Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted. Kelle vahel oli enim konflikte ja miks. Ordu ja piiskopkondade pingelised suhted, pingete põhjused. Kodusõjad vana-Liivimaal.
Enam konflikte oli Liivi Ordu ja peapiiskopkonna vahel, st. võitlus ilmaliku ja vaimuliku vahel. Toimusid mitmed kodusõjad.

Vana-Liivimaa riikide koostöö: maapäevad. Mis oli maapäev ?
Vana-Liivimaa maaisandate nõukogud, Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim .

Suhted vana-Liivimaa riikide ning naaberriikide vahel: Sõjad venelaste ja leedukatega, konfliktide põhjused.
Ristisõdijad tungisid edasi ja alustasid sõdu Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikidega.

Aleksander Nevski – kes ta oli, mida ta tegi. Saksa ordu tagasilöömine Aleksander Nevski poolt. Peipsi jäälahing 1242.
Novgorodi vürst , kes katkestas ristisõdijate tungi itta ja lööb aastatel 1240 ja 1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine .

Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana-vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt.
Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit.
Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit.
Tugevnes ka Skandinaavia , kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks.

Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis – sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused .
Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest.
90% elanikkonnast olid eestlased, enamasti talupojad. Kõrgemast soost eestlased enamasti saksastusid. Sakslased olid enamasti kaupmehed , käsitöölised ja aadlikud .
13. sajandil saabus Eestisse ka palju rootslasi. Lisaks elas siin soomlasi , karjalasi ja venelasi
Ühiskond oli tugevalt seisuslik.

Maa jagamine pärast vallutust – mõisad, feodaalsüsteemi kujunemine.
Maa oli feodaalsüsteemi alusel jagatud läänideks, mille keskuseks oli mõis ja seal elas lääniisand ehk mõisnik . Talle allusid talupojad, kes olid kohustatud maksma andamit ja/või tegema teotööd. Kogutud põllusaadused müüdi Lääne-Euroopa turule.

Keskaegsed linnused Eestis. Piiskopilinnused ja ordulinnused, kastell-linnused, konvendihooned, tornlinnused, kindlustatud mõisad.
Liivimaa alasid juhtisid peamiselt Saksa aadlikud, kes rajasid siia mitmeid linnuseid. Piiskopkondade võimukeskusteks olid piiskopilinnused ja Liivi Ordu võimukeskusteks ordulinnused. Kindlustatud mõisasi ja vasallilinnuseid ehitasid väike-aadlikud.
Kastell-linnus – nelinurkse ringmüüriga, kõige tüüpilisem linnusetüüp
Konvendihoone – meenutab kloostrit, nelinurkne ja keskel on sisehoov
Tornlinnused - torniga

Keskaegsed linnad: mis oli linn keskaja mõistes? Linnaõigus. Linnakodanike õigused.
Linn oli keskaja mõistes asula, millele oli maaisanda poolt omistatud linnaõigus ja - privileegid. Ruumilises mõttes kujutas linn väikest piiratud territooriumi, mis toimis oma õiguste, seaduste, korra ja vabaduse järgi linnavalitsuse järgi.
Linnakodanikuks saades pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikuraha, kõik ei saanud täieõiguslikeks kodanikeks ja olid lihtsalt elanikud.

Eesti keskaegsed linnad: oska nimetada Eesti keskaegseid linnu! Tartu, Tallinn, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu ja Narva.

Linnaga seotud mõisted: linnaõigus, raad , tsunft, gild
Linnaõigus – õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks
Raad – linna omavalitsus- ja esindusorgan , kellele allus kogu avalik elu linnas
Tsunft – Käsitööliste liit, lähtuti põhikirjast ehk skraast
Gild – Kaupmeeste ühendused, mis juhtisid kaubandust linnas

Haapsalu linn: Haapsalu linna rajamine 1279 , Haapsalu linna tähtsus ja suurus keskajal.
Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus-Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest

Keskaegne kaubandus linnades. Oska nimetada Eesti linnu, mis kuulusid keskajal Hansa Liitu! (Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu). Mis oli Hansa Liit? Olulisimad kaubad , millega keskajal kaubeldi.
Hansa liit oli kaupmeeste liit, mis ühendas Põhja-Euroopa kaubalinnu
Kaubeldi teravilja, soolaga

Vana-Liivimaa usuelu korraldus. Usueluga seotud mõisted: piiskop, peapiiskop, toomkirik , toomkapiitel, kirikukihelkond .
Piiskop – Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes
Peapiiskop – Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid
Toomkirik – Piiskopkonna peakirik
Toomkapiitel – Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid
Kirikukihelkond – Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid

Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid .
Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused
Tallinna Toomkool 13. sajand – 1939
Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool

Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid .
Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud
Dominiiklased – kerjusmungad , rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool
Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus
Tsistertslased – esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel

Keskaegne kristlus ja eestlased.
Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna jumalateenistused toimusid ladina keeles, mida eestlased ei mõistnud. 13-15. sajand on teada eestlaste vastuseisust kristluse vastu, aga aja möödudes sulandus see nende maailmapilti. Ristiusk segunes muinasusundiga, muistseid jumalaid samastati pühakutega. Tekkis külakristlus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

truuliisa Õppematerjali autor

Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti keskaja kohta

keskaeg eesti ajalugu hansa liit liivimaa muistne vabadusvõitlus ristisõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Konspekt muistse Eesti kohta

Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil

10.klassi ajalugu

docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930

Ajalugu

docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu. 12-16 saj.

rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust. Taani ja Rootsi sekkumine. Vallutajaid toetas roomakatoliku kirik. Maakondade vahel koostöö nõrk. Venelaste rüüsteretked. Vana-Liivimaa piiride kujunemine-Kui Eesti ala oli vallutatud, suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.1290. aastal andsid alla semgalid.Selelga oli Liivimaa sõda lõppenud. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega nim Liivimaaks. 2.vallutatud alade poliitiline jaotus-Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud aladest. Tartu piiskopkond-sakala,

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine

Ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid