Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnades olid asjad suhteliselt hästi korraldatud. Oli paigas transport, hooned ja ka haigete eest hoolitseti. Eestlastel oli linnades ülekaal, kuigi neid nimetati mittesakslasteks. Katk hävitas enamik linna inimesi, aga selle korvasid mõisnike juurest ära põgenenud talupojad. Raad kaitses vastavalt linnaõigusele igat linna elanikku, kui inimene oli linnas viibinud ühe aasta ja ühe päeva. Kui talupoeg oli sellega hakkama saanud, oli ta linnakodanik.
Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha
H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused Horisontaalis 1. ladu 2. ülestõus 3. ladina 4. Henrik 5. kirik 6. linnaõhk 7. gild 8. Jäälahing 2 9. raudrüü 10. mõõgavend 11. epideemia 12. klooster 13. Viljandi 14. Riia Vertikaalis 15. Hansa 16. mõis 17. Liivimaa 18. tsunft 19. raekoda 20. ristisõda 3
8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta? Hansa liit oli kaubalinnade liit; idast läände viidi karusnahku, mett ja vaha; läänest itta viidi luksuskaubad, Flandria tekstiilitooted ja sool. 11. Kas linnaõhk tegi vabaks? Põhjendage vastust vähemalt 3 näitega Arvan, et linnaõhk tegi vabaks, sest kui talupoeg oli linnas elanud vähemalt aasta, sai ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL Õpik " Inimene,ühiskond, kultuur keskaeg" lk 180-187 1. Mis oli järgmiste koolide õpetuse eesmärk: 1) Kloostrikool 2) Põhikool
Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö n...
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht
· Lihasvalu · Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2.ttu.ee · http://ael.physic.ut.ee
ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond| Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Peale Hansa Liidu tegeleti ka transiit kaubandusega, mida peeti jõuka linna aluseks. Impodis oli esikohal sool ning ekspordis lina, kanep, karusnahad, pigi, tõrv ja puit, kuid ka kohalik teravili. Tulutoov kaubavahetus käis läbi Riia, Tallinna ja Tartu. Peale selle võis ka linnaõhk talupoja vabaks teha, kui too oli suutnud ennast peita aasta ja üks päev aadlike eest. Linnad andsid võimaluse talupoegadel ennast peita ning seda seepärast, et linnade loomulik iive oli negatiivne. Keskaja jooksul tekkis laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku. Alevikud sarnanesid paljugi linnadega elanike poolt. Linnade olemus ja keskused on jäänud siiani siiski samadeks, kuigi natukene on nimed muutunud ning ka linnu on rohkesti juurde tulnud.
trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega
6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees. Põhiline ülesanne oli koormiste kandmine maaisanda ees. Pidi tegema kõike, mida mõisnik käskis. Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida toodi Venemaalt? Läänest Venemaale: kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse.
probleeme. Sellest tinigtuna levis linnas palju haigused ja katke. 2)Linnas ei saanud kasvatada endale ise näiteks kartult, kapsast ja teisi toiduaeined , sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada. 3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud . Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest. 4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni. 5)Lihtrahvas ei saanud liituda gildidega , ega tsunftidega , sest liht rahval polnud oskusi , mida gildides ja tsunftides vaja oli , aga lihtrahvale ei antud isegi mitte võimalust proovida.
Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonn...
riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa-Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda
Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka riigimakse. See tulenes sellest, et Karl XI võimuletulekuga oli riigikassa tühi ning seetõttu oli vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud. Järgmiseks halvaks jooneks oli Rootsi aja pidevad sõjad, millega kaasnesid talupoegadele nälg, haigused ja katk. Talupoegadel kadus ka võimalus saada vabaks linna põgenedes, mida enne kutsuti ,,Linnaõhk teeb vabaks". Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. See tulenes reduktsioonist, mille tõttu sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal toimusid hariduses suured edusammud. Esiteks 1632 rajati Tartu ülikool ning aastate jooksul anti välja kaks grammatikaõpikut. Rootsi aja lõpuks oli väga suur osa eestlastest lugemisoskusega. Rootsi ajal tekkis ka ajakirjandus ning 1675. Aastal hakkas Tallinnas ilmuma nädalaleht
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid
talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus Linnavalitsus raad
Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2 . Mikrobioloogilistel protsessidel tekib õhku H2S. Kõdunemisel ja lagunemisel moodustuvad CO, CO2, NH3 9. Loetle eluruumides esinevaid saastealikaid. Ehitus ja põrandakattematerjalid, mööbel jm. Päikesekiirgus lagunab plaste jt. Polümeermaterjale. Soojuse, valguse ja õhuhapniku mõjul kõrgmolekulaarsed ained vananevad ning ümbritsevasse keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt
pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, karjamaa, heinamaa kasutusõigus
4. Talupojad ja mõisamajandus: keskaja ühiskond kui agraarühiskond, suhtumine talupoega. Keskajaühiskond kui agraarühiskond- Ühiskond kus elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel
maast lahus. Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus. Linnaõigus- Õigusnormide kogumik.Valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja normid. Määratleti linna omavalitsus, territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle. Esimesene sai õiguse Tallinn ehk Lübecki linnaõiguse 1248. a. ,,Linnaõhk teeb vabaks"- Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. raad- Juhtis linna elu. Rae suurus olenes linna suurusest. raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit.
kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained (gaasilised, tahked) põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku õhureostust. Linnastumine Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma,mis on tervisele kahjulik. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Jäätmete probleem Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille
21. Kes olid maaisandad, kellel kuulus maa? Milliseks kujunesid linnade suhted maaisandatega? Nt. kuningad, feodaalid. Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad jäid senjööri kindla võimu ja kaitse alla, kuna ei saanud oma turvalisust tagada. 22. Mida kujutas endast linnaõigus? Missugune linnaõigus kehtis keskaegses Tallinnas? Õigusnormid. Tallinnas levis Lübecki õigus. 23. Mida tähendas ,,linnaõhk teeb vabaks"? Miks soosis linnavõim talupoegade linna pagemist? Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26
· Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks" · Eelisseisundis oli linnakodanikud, kelle seast tõusid esile patritsiaadid. · Linnakodanikuks said, kui: o Pidi pärinema seaduslikust abielust o Tuli aasta linnamüüride vahel elada o Kehtis öine liikumiskeeld Elu linnas · Perekonnad linnas väiksemad kui maal · Abielu said sõlmida vaid jõukamast või nimekamast perekonnast isikud.
ja imetleda lume alla mattunud loodust, mis tihti peale näeb välja hingematvalt kaunis. Meie loodus on küll võrreldes mõne muu riigiga väga tagasihoidlik ja tavaline, kuid just selles peitubki selle võlu. Siin ei ole küll suuri mägesid ega sügavaid orge, kuid kõik on siin väga südamelähedane. Igalpool tekib tunne, et ma olen kodus. Loodus on ka suhteliselt puutumata, puhas ja pole ülerahvastatud ning seega on lihtne leida endale rahulikku elukohta. Ka linnaõhk on meil üsna puhas, kuna puudub selline liiklus, nagu mõnes Ameerika suurlinnas. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks elama riigis, kus pidevalt toimuvad erinevad looduskatastroofid. Mõtlen tihti, et kuidas inimesed sealsete oludega hakkama saavad. Õnneks Eestis sellised asjad puuduvad ja meie tormid on võrreldavadki nende tormidega, mis mujal maailmas toimub. Siin ei ole ka palju mürgiseid loomi ega suuri kiskjaid ning seetõttu saab
23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad Keskaegse linna juhtija ; gild Kaupmeeste rühmitus ; tsunft Käsitööliste rühmitus ; 24. bürgermeister Keskaegse linna juhtija. ; linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. © Siimo Lopsik 2011 25. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) ; von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister.Juhtis sõda Venemaaga 150103. ; indulgents - patulunastuskiri ; 1517 - reformatsiooni ehk usupuhastuse algus ; 1535 Esimene
Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad. (Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el. Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku) Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola,
Linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, mida nad ise ei kasvaeta, ja sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid. Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkenm tolmu ja tahma. Linnas elavate loomade ning lindude kopsud on sageli tahmast mustad. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Telliskivi, betoon ja asfalt, samuti saastunud õhk peegeldavad suure osa päikesekiirgusest- seda erinevalt mullast ja taimedest, mis seda neelavad. Klaas ja metall peegeld.avad valgust
Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. must surm - katk teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda raad Keskaegse linna juhtija gild Kaupmeeste rühmitus tsunft Käsitööliste rühmitus bürgermeister Keskaegse linna juhtija. linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister. Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. indulgents - patulunastuskiri ; 1517 - reformatsiooni ehk usupuhastuse algus ; 1535 Esimene eestikeelneraamat ;
Venemaale Kaupmehed moodustasid GILDI Tallinnas SUURGILD- abielumehed, MUSTPEADE VENNASKOND- vallalised kaupmehed Käsitöölised olid koondunud erialade kaupa TSUNFTIDESSE, võidi moodustada ka gilde, nt KANUTI GILD Eestlastest käsitöömeistreid olid vähe, neid ei võetud ühendustesse, reeglina oldi vähem hinnatud aladel, nt voori-ja paadimehed Talupoegade halva elu lahendus- linna põgenemine 'Linnaõhk teeb vabaks' 1aasta, 1päev Vanemad hooned romaani, uuemad gooti stiilis 16.-17.saj oli klassikalises gooti stiilis OLEVISTE KIRIK Aasta tähtsamaks meelekahutussündmuseks oli MAIKRAHVI VALIMINE (papagoi laskmine). Taaselustatud Tallinna Vanalinnapäevade raames.
neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja
Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua,kelle rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha
Maavabad olid arvatavasti kuningiste ülikute järeltulijad. Keskaja lõpul ilmusid ka vabatalupojad, kes olid end kõigist koormistest lahti ostnud. Külaühiskonna alumises osas olid vabadikud, kes elatusid eelkõige palgatööst ning sulased ja teenijad, kes müüsid lepinguga oma tööjõudu. 17. -Kes olid üksjalad? 1p Uustalude rajajatel olid väiksemad maksukoormised , neid kutsuti üksjaladeks 18. -Mida tähendab ,,Linnaõhk teeb vabaks"? 1p Linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes said vabadeks inimesteks. 19. -Millised nõudmised olid raehärraks saamiseks? 3p - Olema sündinud seaduslikust abielust - Omama linna piires kinnisvara - Kuuluma kaupmeeste hulka 20. Mida pidi õpipoiss tegema, et saada tsunfti liikmeks? 3p Pärast tööoskuste omandamist, tuli oma võimet näidata, valmistada meistritöö, maksta käsiraha ja teistele tsunfti meistritele joodud. 21
Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000. Sakslaste ja eestlaste kõrval kohtas elanike seas venelasi (eriti Narvas ja Tartus). Oma elanikkonda püüdsid linnad suurendada talupoegade abiga. Valitses põhimõte "Stadtluft macht Frei" (Linnaõhk teeb vabaks) ehk talupoeg, kes oli ühe aasta ja ühe päeva (mõnel juhul ka 1 aasta, 1 kuu ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. KESKAEGNE TALLINN Esimesed kirjalikud andmed on al-Idrisi poolt kirjutatud 1154.aastal. seal nimetas ta tallinnat Koluvan-iks. Järgmine allikas mis tallinnast räägib on Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Räägib sellest et 1219 tulid tallinnasse taanlased ja siin toimus otsustav lahing.
seda jõukam oli linnakogukond Linn oli samas külale üsna sarnane Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad Linn kui elukeskond Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid tänavate ja väljakute sillutist, tungisid elamutesse ja nende sõnnik vedeles tänavatel Tänavatele visati ka muud rämpsu ning see tõttu oli linnaõhk tihti lämmatav Hiliskeskajal olukord paranes kui ilmusid elamutesse tualettruumid, hakati rajama linnadesse avalikke käimlaid ning ehitati kinnised reovee äravoolusüsteemid Ühed suurimad probleemid keskaja linnas olidki joogi- ja heitveega Et joogiveega varustatud olla, lasi raad ehitada avalikud kaevud Suureks probleemiks olid ka tulekahjud, mis levisid tihedas puitmajade rägastikus kiiresti Tuleohu vähendamiseks hakati ehitama kivimaju
kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elutase. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenjate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka,
ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Tänu põhimõttele linnaõhk teeb vabaks said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnade valitsemine-linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vana inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Et linna juhtimise eest tasu ei makstud, täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse.
Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg
kodukariõigus mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupoegi oli 4 tüüpi: adratalupojad üksjalad uue maa saajad. vabatalupojad maavabad Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku). Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse). Peamine linnaelanikonna kasv tuli maalt kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks aasta ja 1 päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased
Keda nimetai linnas bürgeriks? Kuidas selleks sai? Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Miks olid linnad ka põliselanike jaoks keskajal atraktiivsed? Tõesta. Kuna linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust (ettevõtlusvabadus ja sellega seotud õigus astuda organisatsioonide liikmeks), teenida elatist kaubanduse ja käsitööga. Linnaõhk teeb vabaks. KAUBANDUS. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Eriti soodne oli olukord selles osas hansalinnadel: Tallinn,Tartu , Pärnu ja Viljandi . Otsi hansalinnade kaart.Viita allikale. VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png
3. linnal on maksustamisõigus oma territooriumil 4. omavalitsus raad 5. oma kohtusüsteem 6. oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed. Liikmete arv olenes linna suurusest. Komplekt. Ennast ise. Seal tegutses ka maahärra esindaja. Linnas oli iive negatiivne, haigused, linn oli huvitatuv uutest elanikest, töötajatest. Kujunes väja põhimõte, et linnaõhk teeb vabaks. Kui talupoeeg sai linnas varajta mingi aeg, siis linn ednisele omanikule teda tagasi ei andnud. Linnaelanik ei võrdu linnakodanik. Vaata ka üle essee ,,linnaõhk teeb vabaks" 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast läro lagunemist ühendas see läeurp. Inimesi. Levimisteed: 1. valitseja võtab usu üle 2. toimus misjonitöö, nad levitasid usku 3
teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse. Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed. Seek – keskaegsetes linnades hospital. Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata. Keskajal oli levinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks sellepärast, et talupojad põgenesid keskajal kurjade mõisnike eest linna kaitsva tiiva alla. Keskajal koondus võib kaupmeeste kätte, sest oli merkantilism e. arusaam, et rikkus luuakse just kaubanduses (lad k merkantalis- kaubandus). See andiski kaupmeestele suure sõnaõiguse. Üldlevinud arusaama järgi olid ju nemad linna rikkuse loojad. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust
· Linnakodanike eesõigused: võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, kasutada linnamaad, olid vabastatud tollimaksust · Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse · Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud
käsitööga tegeleda, pidi linn sõlmima maaisandaga kokkuleppe, mille alusel kinnitas senjöör linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai linnaõiguse andmise eest vastutasuks tollimaksudelt tuleneva tulu ning olid ka muud maksud. Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta aega, ilma, et maaisand talupoja üles leiab , saab ta vabaks. ,, Linnaõhk teeb vabaks". 18. Kaubandus linnades peamised kaubanduspiirkonnad. Veneetsia ja Vahemerekaubandus, olulisemad väljaveetavad ja sisseveetavad kaubad Vahemerel. Hansa liit ja kaubandus Põhja- ja Läänemerel, olulisemad kaubad. Olulisimad keskused olid Itaalias Veneetsia ja Genova, mis vahendasid luksuskaupu Euroopa ja idamaade vahel. Ka Euroopa kaubad olid hinnatud eriti Belgia kangad, Inglismaa kalev ja Prantsuse vaibad, mis olid hinnatud Araabiamaades.
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit
Ristiusu ja kristlike tavade visa juurdumine. Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid. Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud. Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas Riia õigus Tartus, UusPärnus, Viljandis, Paides ja Haapsalus VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine
annaabi.ee 
