Ühend Mõju inimesele Mõju keskkonnale Miks lisan/ ei lisa enda tootele? Naatriumfluoor Ei lase tekkida hambakatul Suures koguses mürgine Hambakatu vaba Sorbitol sorbiit Langetab vere kollesterooli, Väga mürgine ja keskonda Ei, sest vale kogus võib suures koguses tekitab saastav aine muuta terve hambapasta kõhulahtisust väga mürgiseks Aqua vesi Täiendab inimese Annab elu Jah, muudab vedelaks
tekkinud sisepingete tõttu habras. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiriAc1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks, kus vastavalt esinevad noolutusmartensiit,- stroostiid ja- sorbiit. Tabelid: Terase karastamine: Kõvadu Terase s mark, lähteole Karastu Kuumutu Katsekehade arv Nõutav Saavutatud C- -kus s-temp s-kestus karastuskeskkon kõvadu kõvadus sisaldus HRC C0 min na kohta s HRC HRC 1) 0,07 Õhk: Õli: 0 900 2m 30s Vesi: 1 25 13
ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga C5 H 6 (OH )5 - CHO + H 2 C5 H 6 (OH )5 - CH 2OH (glükoos + vesinik sorbiit) DISAHHARIIDID Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel
ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga C5 H 6 (OH )5 - CHO + H 2 C5 H 6 (OH )5 - CH 2OH (glükoos + vesinik sorbiit) DISAHHARIIDID Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel
valgendunud pinnakiht. Valgendunud pinnakiht tekib mõnikord ka muldvormidesse valatud valanditel, kui ahju täite arvutamisel tehti viga ja malmi ränisisaldus on liiga väike või kui valand löödi vormist väga vara välja (punase hõõgumise ajal) ja jahtus õhus. Niisuguste valandite suur kõvadus on tingitud sellest, et nende struktuuris on vähe grafiiti ja palju tsementiiti ja ka sellest, et tekkis liiga dispersne ferriit-tsementiitne segu, s.t. struktuuris on perliidi asemel sorbiit. Hallmalmist valandite kõvaduse vähendemiseks ja töödeldavuse parendamiseks tehtav 1õõmutamine koosneb valande kuumutamisest temperatuurini 850-950° ja selle temperatuuri hoidmisest 1-2 tunni vältel. Pärast lõõmutamist jahutatakse enamasti õhus. Vaatamata sellele kõvadus väheneb tunduvalt. Mida kõrgem on lõõmutustemperatuur, seda intensiivsemalt kulgeb graffitiseerimisprotsess. Väikseid lihtsa kujuga valandeid võib kuumutada 1050-1150-ni kuumutatud soolavannides.
Kui veresuhkru sisaldus on normis, siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu 1 kilogrammikohta. Täiskasvanud diabeetiukutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, süklamaati ja asesulfaami. Suhkruasendajad , mis suurendavad veresuhkru sisaldust on fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Suhkruasendajad, mis ei suurenda veresuhkru sisaldust on aspartaam(canderel), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam (Joassoone ja Täht 2003). 5. ALKOHOLI TARBIMINE Diabeetikud peavad tähelepanu pöörama alkohoolsete jookide tarvitamisele, sest alkohol sisaldab samuti süsivesikuid ja on põledes kaloriallikas (k.a õlu). See on probleem eelkõige II tüüpi diabeedi puhul. Diabeetikutele on keelatud magusad veinid(lubatud on kuivad veinid) ja liköörid
4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil karboksüül rühm, ning frutkoos ei anna aldehüüdi reaktsioone, fruktoosi leidub kõikides marjades ja puuviljades. 6.Glükoosi redutseerumisel vesinukuga katalüsaatori manulusel redutseerub aldehüüd rühm ja moodustub kuuealuseline alkohol sorbiit, mida kasutatakse magusainena suhkrutõve puhul. piimhappebakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaan). 7.Tähtsamad suhkrutaimed on suhkrupeet, suhkruroog. 8.Suhkru tootmisel esinevad etappid on Page 21 9.Tärklis leidub looduses väga levinult, eriti rikkalikult leidub seda seemnetes (rukis, nisu, riis, mais) ja mugulates (kartul) 10.Tselluloos on looduses levinuim polosahariid
Perliitmuutus saab toimuda tasakaalukorras: >650˚C, mida tagab aegane jahutamine (<1˚C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st
Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada kogu päeva toidust saadud süsivesikute arvestuse hulka. 8. Diabeetik ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast. Kui veresuhkur ja kehakaal on normaalne, siis võib natuke süüa ka magusat. 9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam
orgaanilisi happeid, samuti nii vees lahustuvaid kiudaineid (pektiinid) kui ka nende vees lahustumatuid kaaslasi (tselluloosid). Ehkki viljade 79-protsendine suhkrusisaldus on täiesti arvestatav, varjutavad orgaanilised happed (23%) ja parkaineid (1,52%) selle peaaegu täielikult. 4.4. Pihlakas (Sorbus). Pihlakas on kahe biokeemilise ühendi, sorbitooli ja sorbiinhappe kaudne ristivanem. Sorbitool, vanemas kirjanduses ka sorbiit, on vees hästi lahustuv magusamaitseline suhkuralkohol, mis puhtal kujul isoleeriti 1914. aastal. Tegu on omalaadse taimse varuainega, mida leidub veel ka kirssides, ploomides, pirnides, õuntes jne. Tänapäeval on sorbitool (E420) suhteliselt laialt kasutatav suhkruasendaja, näiteks suhkruvabades kompvekkides ja närimiskummides. 12 Võrreldes tavalise suhkruga on sorbitooli magusus ligikaudu poole väiksem. Samuti on
keskkonnas. Kui jahutamise kiirus 200kraadi/s, siis ei jõua tsementiit tekkida, saadakse üleküllastunud tahke lahus ehk martensiit- struktuur ebatasane, paljude sisepingetega, suure kõvadusega. Jahutamise kiirus 100kraadi/s, jõuab tsementiit tekkida, kuid feriidi ja tsementiidi kristallide seguna troostiit plastsem, kuid väiksema kõvadusega. Jahutamise kiirus 50kraadi/s, ka ferriidi ja tsementiidi segu, kuid suurtemate kristallidega sorbiit sitke, plastne, väiksema kõvadusega kui troostiit, kuid suurema kui ferriit. Karastatavus sõltub terase süsinikusisaldusest, alles 0,4-0,5% Csisaldusega hakkab karastamisel terase kõvadus oluliselt kasvama. Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. Lagul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Noolutades kuni 250 kraadini sisepinged
jahutatakse õhus. Kõrgnoolutusega püütakse konstruktsiooniteraste korral suurendada sitkust ja tugevust. Kui karastamisele järgneb kõrgnoolutus, siis nimetatakse seda parendamiseks. Saadakse feriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Terase mehaanilised omadused (kõvadus, sitkus, tugevus, plastsus) muutuvad noolutustemperatuuri tõusuga, väheneb terase tõmbetugevus ja voolavuspiir, samal ajal aga tõusevad terase plastsusnäitajad. Parendatud sorbiit struktuuriga voolavuspiir, väsimustugevus ja plastsus on tunduvalt kõrgemad sama kõvadusega ferriitperliitstruktuuriga teraste vastavatest omadustest. Parendatavate teraste c sisaldus on 0.3-0.5% piires. Parendatud terased ei kaldu haprale purunemisele tavalistel töötemperatuuridel. Parendatavad detailid peavad olema suhteliselt väikesed. Isenoolutusega karastus ehk noolutuskarastus Isenoolutuskarastuseks nim protsessi, kui karastatav detail võetakse jahutuskeskkonnast välja
annaabi.ee 
