LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel
Sageli tarvitatakse ebatervislikku ja/või rasvast valmistoitu, puu- ja köögiviljade osatähtsus toidusedelis on väike. Lisaks veel inimeste kehalise aktiivsuse vähenemine kõik see tingibki diabeedi ehk suhkrutõve hoogsa leviku. Kogu maailmas on hinnanguliselt üle 350 miljoni diabeetiku, neist Eestis teadaolevalt 22 000 inimest, kuid on kindlasti palju neid, kes ei ole haigestumisest teadlikudki. Nii arvatakse et diabeeti põdevate inimeste arvu võib hinnata kahekordseks, kuna paljudel ei esine tuntavaid vaevusi. Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda ülevaade diabeedist kui varjatud ohtlikust haigusest ja anda soovitusi, kuidas vältida selle tõsise haiguse väljakujunemist või arengut. Kuidas diabeeti ära tunda ja kuidas toimida, kui haigus on juba diagnoositud. Diabeediga on võimalik elada normaalset igapäevaelu, järgides diabeedi ja selle raviga seonduvaid põhimõtteid
..........................5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. 2.DIABEEDI TÜÜBID 2.1 Esimene tüüp Esimese tüübi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet on tingitud insuliini puudusest. Esineb umbes 10% diabeetikutest. Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini tuleb iga päev juurde süstida. Tavaliselt haigestutakse kiirelt. Esineb noortematel inimestel ja lastel. Haiguse teket soodustab , umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus.
........................................ 14 4.2 Retinopaatia ravi.................................................................................................14 KOKKUVÕTE............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus.
Saaremaa Ühisgümnaasium DIABEET Referaat Koostaja: Mairi Kukk 9B Juhendaja: Linda Kuuseok Kuressaare 201 1.TÜÜPI DIABEET 1.1Diabeet lastel Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Sel puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud insuliini, mida inimene vajab oma elutegevuseks. Insuliin on hormoon, ilma milleta ei saa toidust verre liikuvat glükoosi energiaks muuta. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. 1.1.2Haigestumis põhjused I-tüüpi haigestumise põhjused on ebaselged. Räägitakse nii haigestumist vallandavatest keskkonnateguritest, geneetilisest soodumusest kui viirushaiguste tüsistustest. Täpseid põhjuseid ei tea aga keegi. Kindel on see, et I-tüübi diabeedi tekkes ei ole rolli liigsel magusasöömisel. 1.1.3Ravi
SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet Medicina raamatust ,, Tervise käsi- raamat". Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada diabeetikute tähelepaneliku
Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida
Diabeet Tänapäeva maailmas on palju haigusi, millest inimesed ei ole teadlikud. Selle olemasolu teadakse, aga mis asi see tegelikult on. Mis asi see diabeet on? Teatakse et see on olemas ja see puudutab insuliini, aga mis see ikkagi on? Kuidas diabeeti haigestuda ja samas kuidas saab seda ravida? Diabeet või siis tuntumalt suhkrutõbi on energiaainevahetushäire, mis tuleneb insuliini tootmise vähesusest või insuliini puudumine kehast või mõlemad. Diabeeti on mitmeid erinevaid ning kõik need on ravitavad alates 1921 esimesest aastast kui insuliin saadavale tuli. Suhkrutõvel on kaks põhi tüüpi- esimene ja teine aste. Esimese astme diabeeti põetakse tavaliselt varajase täiskasvanu iga või noorusajal ja algselt
1 TÜÜP Pärilikkus Mis tegelikult põhjustab 1. tüüpi diabeeti, st. mis paneb organismi immuunsüsteemi reageerima valesti, ei ole tänaseks täiesti selge. On siiski teooriaid, et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet, suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%. Esmased sümptomid Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku
Rakvere Ametikool Diabeet ehk suhkruhaigus. Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 SISUKORD Rakvere Ametikool 1. Diabeedi ajalugu. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle
määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet?
9.c klass DIABEET Uurimistöö Tallinn 2010 Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Tervel inimesel on tühja kõhu puhul veresuhkru normiks 3,3-5,6 mmol/l. Pärast sööki peaks tase jääma aga alla 7,5 mmol/l. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. I tüüpi diabeedi soodusfaktoriks on pärilikkus ja keskkonnategurid. Seda tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus. Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid:
Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv 2025. aastaks 16%. Paljud inimesed, kes on haigestunud esimese tüübi diabeeti, elasid varem väga tervislikku ja aktiivset elu. Siiski tekib haigus kindlatel põhjustel. Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused, neerukahjustused, pimedaksjäämine ja palju muudki.
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis.
...................................8 5UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA......................................................9 6KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................10 2 2 SISSEJUHATUS. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS ,,Kogu maailmas elab hinnanguliselt 246 miljonit täiskasvanut, kes põevad suhkrutõbe ehk diabeeti. I tüübi diabeedihaigete arv tõuseb murettekitava kiirusega kolm protsenti aastas. Samal ajal on II tüüpi diabeet muutumas niivõrd levinuks, et mõnedes kogukondades kannatab selle all pool üle 35aastastest täiskasvanutest. Igal aastal tekib suhkrutõbi seitsmel miljonil inimesel ning hinnangute kohaselt põeb aastal 2025 seda haigust koguni 380 miljonit inimest." (Brewer 2009: 6). Tervisedenduse seisukohalt seisneb uurimistöö olulisus inimestele diabeedi kahjulike
KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Maailmas on 143 miljonit suhkruhaiget. IDF prognoosib agaaastaks 2025 diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljoni inimeseni. See on tingitud valdavalt rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest. Arenenud maades prognoositakse diabeedi haigestunute kasvu kõige rohkem just majanduslikult produktiivses eas (vanuses 20...44 ja 45...64 eluaastat). Isegi, kui me ise ei haigestu diabeeti, on väga oluline tunda selle sümptomeid, eriti veel meil, kes me õpime kosmeetikuteks ja teeme klientidele pediküüri.
nõrgenemisest või neist mõlemast. Kuna insuliin ei saa tööga korralikult hakkama või ei ole seda piisavalt, ei saa rakud suhkrut kasutada ja seetõttu koguneb seda liiga palju verre. Diabeedi diagnoosimine põhineb sümptomitel ( suurenenud uriinieritus, janu , kehakaalu langus, korduvad põletikud) ja vere suhkursisalduse määramisel sõrmeotsa- või veeniverest Eristatakese : 1)I. tüüpi e. insuliinsõltuvat 2)II tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. 3)Muust põhjusest tingitud diabeet : - kõhunäärmepõletik - muud hormoonisüsteemihäired - MODY ( ingl. K. Maturity Onset Diabetes of the Young noores eas algav insuliinisõltumatu diabeet ) - Muud pärilikud diabeeti põhjustavad kõrvalekalded - Muud põhjused 4) Rasedusaegne diabeet I tüübi diabeedi puhul on inimesel välja kujunenud insuliinipuudus. Sellesse tõppe haigestutakse enamasti enne 20-30 eluaastat
hilistumine, lihastoonuse eripärad , mis tingivad liigutuskontrolli puudulikkuse, raskendatud tasakaalu ja koordinatsiooni nõudvad tegevused, raskused tegevuste planeerimisel, keha tunnetuse puudulik areng ja sensoorne defitsiit. Mida kujutab endast täpsemalt diabeet? Diabeet Tänapäeval tuntakse diabeedi erinevaid tüüpe. Kogu maailmas levinuim on 2. tüüpi diabeet, mis esineb täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2.tüüpi diabeeti harva. Lastel ja noortel esineb peamiselt 1. tüüpi suhkurdiabeet, mis on krooniline autoimmuunne haigus. See tähendab, et inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Insuliin on hormoon, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks, sest insuliini kaasabil toimub kehas glükoosist energiatootmine ja insuliini abil hoiab organism veresuhkru taseme normis.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole
Tulemused: Mehed: 1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 27,8 kg/m2, vööümbermõõt 99,1 cm 2007-2008 aastatel vastavalt 28,5 kg/m2 ja 100,8 cm. Naised: 1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 28,2 kg/m2, vööümbermõõt 92,2 cm 2007-2008 aastatel 28,6 kg/m2, vööümbermõõt 94,9 cm. Kokkuvõtteks: 1999 aastast kuni 2008 aastani on ameerikla täiskasvanud elanike seas rasvumine ja kõhupiirkonna rasvumine tõusnud. Kas suhkur ja maiustused põhjustavad II tüüpi diabeeti? Üsna levinud on väide, et liigne magusasöömine (seal hulgas suhktu liigtarbimine) tekitab diabeeti. Tõsi on see, et haigus esineb ülekaalulistel 3-5 korda sagedamini kui normaalkaalulistel ja 80 % suhkruhaigetest on rasvunud, kuid haigus ise on tingitud insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedik peab jälgima mitte üksnes suhkru, vaid ka teiste süsivesikute sisaldust toidus. II
suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi. Oma uurimisöös tahan anda ülevaate diabeedist ehk suhkruhaigusest ning diabeetikute probleemidest. Selle teema valisin sellepärast, et olen juhtumisi ka ise diabeetik ning kuna mul on selles vallas juba kogemusi, siis arvan, et see teema on minu jaoks üsna tuttav. Ka loodan selle uurimistöö kaudu teada saada midagi uut diabeedi ja diabeeti põdevate inimeste kohta. Uurimistöös on kajastatud diabeedi olemus, diabeedi vormid, tekkimise peamised põhjused, diabeedi esinemissagedus, lapseea diabeet Eestis, I tüüpi suhkrudiabeedi põhjused, insuliin- tüübid; süstevahendid; süstekohad; süstimine; süsteskeemid, diabeedi avaldumine, diabeedi diagnoosimine, diabeedi ravivõimalused, hüpoglükeemia, hüperglükeemia ja ketoatsidoos, diabeedi hilistüsistused, toitumine, sport ja diabeet ja kokkuvõte küsimustikest.
Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest. Eestis põeb diabeeti 70 000 inimese ringis. MTO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv 2025. aastaks 16%. Paljud inimesed, kes on haigestunud esimese tüübi diabeeti, elasid varem väga tervislikku ja aktiivset elu. Siiski tekib haigus kindlatel põhjustel. Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused, neerukahjustused, pimedaksjäämine ja palju muudki.
Mitmeid tüüpe diabeete Tunnused Pidev janu ja suukuivus Sage urineerimine Väsimus/jõuetus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
Diabeet · Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. · Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. · Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Veresuhkur Veresuhkur peale Diagnoosimine söömata sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT)
Töö eesmärgiks on kirjeldada diabeet 2 tüübi, määratleda õendusprobleeme koos põhjendusega, millest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärgi vastavalt igale probleemile. Kesksed mõisted: Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti (Eesti Diabeediliit 2005:4). Õendusprobleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. See on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule (Uiga 2002:22). Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu (Roper jt 1999:278). Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks.
kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Insuliinist sõltumatut diabeeti esineb 85 95 % diabeedi juhtudest. See võib olla geneetiline haigus, kuid taustast teatakse vähem. Tavaliselt kujuneb seda liiki diabeet välja kesk- või vanemas eas. Selle käigus haigete organism toodab liigselt insuliini ning organismis tõuseb glükoosi tase.
DIABEET Mis see on? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Jagunemine I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) rasedusaegne diabeet I tüübi diabeet ... ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või
vibratsiooni väljaselgitamisel joone helilainete võnkumise kohta. · Bell arvas, et on võimalik luua elektrivool, vastavalt helilainete võnkumisele. · Aastal 1874 leiutas ta esimese telefoni. · Bell hakkas tegelema telefonidega · Belli on kutsutud ka kurtide isaks. · Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. · Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. · Aastal 1922 suri Bell Diabeeti. · Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni. · Mõelge, tänu sellele mehele, saate ka teie praegu kasutada telefoni ja kõigile helistada üle maailma, kui vaja. · Tänud tähelepanu eest
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse.
Diabeet ehk suhkruhaigus Tänapäeval tuntakse mitut diabeeditüüpi Noortel esineb peamiselt 1. tüüpi. diabeet . Inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need Insuliin on hormoon ,mis toodab glükoosist energiat Diabeeti põdevad lapsed peaksid osa võtma kõigist sportlikest tegevustest , kuna see alandab veresuhkurt. Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu kartul, valge riis ja
Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk diabeeti Diabeediga ei saa organismi rakud glükoosi kätte ja glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb
.....................................................................10 2 Diabetes mellitus Eesti keeles diabeet ehk suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß-rakud. Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. II tüüpi diabeedi puhul on insuliini tase normis, aga vähenenud on organismi insuliinitundlikkus. Toidust saadud süsivesikud lagundatakse glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini
kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid organismis käituvad nad halbade, küllastatute rasvhapetena. Kuigi margariin on kolesteroolivaba, suurendavad need vere halva kolesterooli sisaldust ja viivad head kolesterooli välja, kasvatades südamehaiguste riski. Transrasvhapete usin tarbimine võib põhjustada ka diabeeti. Kokkuvõttes, ei saa öelda, kumb on tervisele vähem kahjulikum, või või margariin. Mõlemas neist leidub kahjulike aineid, kuid samas on mõlemal neist omad head küljed. See kumba inimene tarbib on tema enda valik, kuigi mina isiklikult eelistaksin võid. Andry Nõgols 9c Kasutatud kirjandus http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=26483 http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/17/margariin-versus-voi/ http://www
sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis kiirgavad nendega samas faasis, ja tekib laserikiirgus Mida peab teadma enne protseduuri ? · 2 nädalat enne laserprotseduuri tuleb kindlasti vältida päevitamist ja isepruunistavate kreemide kasutamist. · Protseduurid ei ole soovitavad rasedatele ja imetavatele naistele, rasket diabeeti, ägedaid ekseeme ja dermatiiti põdevatele inimestele. · Tuleb kindlasti vältida fototundlikkust tekitavate medikamentide ja toiduainete manustamist. · Kui sa oled teinud näo keemilist koorimist või kirurgilisi protseduure, peaks olema möödunud 3 kuud enne Matrix lasernoorendusega alustamist. · Protseduurile peab tulema puhta nahaga, kasutamata kreeme, parfüümi või meik. · Olenevalt laserravi protseduuri ulatusest võtab see aega 15 min- 1 tund
maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni uuringus leiti, et risk haigestuda vanuselisse diabeeti on snusi kasutajate seas olematu, kuigi see risk on suitsetajate seas suur. Rootsis läbi viidud riski analüüs näitas, et eelistades snusi suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%. Mokatubaka ajalugu Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid.Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas "Uue Maailma " 1492. aastal ja tõi endaga kaasa snuffi.Sel ajal kasutati tubakat juba laialdaselt kogu Põhja.Ameerikas.Haitil hakati esimest
Siiski on viimasel ajal ilmunud töid, mis kinnitavad, et rohke transrasva tarvitamise toimel võib suureneda südamehaiguste ja infarkti risk. Transrasvhapped, sarnaselt küllastunud rasvhapetega, tõstavad LDL ehk halva kolesterooli taset, kuid erinevalt küllastunud rasvhapetest alandavad transrasvhapped ka HDL ehk hea kolesterooli taset. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna krooniline, pikaajaline negatiivne mõju on olemas isegi suhteliselt väiksel transrasva kogusel. Tänapäeva toiduainetööstus kasutab massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu kuna need on odavamad, kui looduslikult tahked rasvad. Rasva koostis ja osakaal aga määrab suuresti toidu kvaliteedi. Ühelt poolt läheksid
lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Diagnoos põhineb vere suhkrusisalduse määramisel kapillaar ( sõrmeotsa ) või veeniverest. Diabeeti on võimalik diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest >6,7 mg/dl (mmol/l ) või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mg/dl. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. Diabeedi hilistüsistused (veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus) võivad tekkida aastatepikkuse haiguse järel. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhutõbi ning ülekaalulisus.
jätab lõppsaadusesse alles mitmed erilised maitse- ja lõhnaühendid. · Karamellisuhkur - Pruuni jume ja lisa-maitseomadused saab toorsuhkur nõrgal kuumutamisel, mil algab karamellistumine. Karamellsuhkur võib uhkeldada iseäranis suurte kristallidega, sest kristalliseerumisprotsess on suhteliselt aeglane. Suhkur on paljude haiguste põhjustaja ja ka taandarengu tingimuste tekitaja, Suhkru tarbimine võib kergesti põhjustada diabeeti ja see on ka üks tagurlikumaid tegureid, mis tööstuslikus läänes on levinud lausa epideemiana. Kuna suhkur on "toitainevaba", siis peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised sünergistilised toitained oma kudedest. Suhkru liigtarbimine Uuringud on näidanud, et lastel on kaasasündinud eelistus magusa suhtes. Paljude jaoks jääb see eelistus kestma kogu elu jooksul. Varasematel aegadel kasutati magusa maitse saamiseks
Sellest valmistatud leiva söömine on põhjustanud massilist haigestumist ja surma. 4. SEENED VÕIVAD OLLA INIMESTELE KASULIKUD Toiduna: Seeni kasutatakse toiduks, nad on head vitamiinide ja mineraalainete allikad. Seeni kasutatakse palju toitainte tööstuses, (hallitusjuust). Meditsiinis: Seentest toodetud ainete abil on võimalik ravida näiteks bakterihaigusi, viirushaigusi, südameveresoonkonnahaigusi, erinevaid parasiiidinakkusi, põletikku, vähki ja diabeeti. Teaduse mudelorganismidena: kuna seend kasvavd ja paljunevad kiiresti, on nad head mudelorganismid laborikatsetes. Keskkonna puhastamiseks: Seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementdeks. Lisaks tööstuskemikaalide ja ensüümide tootmiseks ja kahjutitõrjes. LISA šoti bioloog Alexander Fleming 1928. a penitsiliini. Australlane Howard Florey töötas välja meetodi selle puhastamiseks ja
Valge suhkur. Rafineeritud sahharoosil, mida peensuhkur tegelikult on, puudub igasugune toiteväärtus, sest lugematu puhastamise käigus on eemaldatud vitamiinid, mineraal-, kiud- ja muud organismile vajalikud ained, mis suhkruroo ja -peedi mahlas olemas. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on just see suhkur kõige levinum, ka ülekaalulisi ja rasvumise all kannatajaid on seal kõige rohkem. Kanada arst, Nobeli preemia laureaat Sir F. G. Banting, kes 1922. a esmakordselt insuliini sai, märkas diabeeti uurides, et Panama suhkrurookasvanduste omanikud, kes tarvitasid rafineeritud suhkrut, põdesid diabeeti sageli, samas kui töötegijail, kes pidid leppima suhkruroo närimisega, tõbe polnud. Sahhariidide tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal
Seguinsuliini kasutamine nõuab patsiendilt kindlat päevakava, kus on kindlad söögiajad ja vahepalad. Tavaliselt süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki. Insuliinipumbas on ainult kiiretoimeline insuliin (novorapid, humalog või apidra) Insuliini kõrvaltoimed: · Paikne sügelus, paistetus, punetuss üstimiskohaseriti ravi alguses. · Lipodüstroofia. Vahetada süstekohti! · Hüpoglükeemia Biguaniidid/Metformiin Ravitakse 2. Tüübi diabeeti. Põhitoime on seotud maksas langenud glükoosi produktsiooni langusega. Soodustab glükoosi tarvet lihastes ja rasvkoes. Vähendab Hba1c konsentratsiooni 1-2 %. Eelised: pikaajaline kogemus, langetab kaalu/neutraalne kaalule, ei põhjusta hüpoglükeemiat, kardioprotektiivne, soodne hind Kõrvaltoimed: · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhulahtisus, kõhuvalu, puhitus, metallimaitse). · Vitamiin B12 defitsiit probleem pigem nendel, kellel juba on defitsiit.
Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa
areneda ajurakkudeks. Kuidas uuriti? Enamik praegu tehtud katseid on läbi viidud hiirte peal ja need annavad lootust rakendada sama meetodi ka inimestel. Näiteks terve hiire neuraalsed tüvirakud aitasid leevendada haiguse sümptomeid hiirel, kel oli geenimanipulatsiooniga esile kutsutud inimese sclerosis multiplex`i sarnane haigus. Milliseid haigusi veel peetakse võimalikuks ravida sellise rakuteraapia abil? Tõsisemalt peetakse silmas näiteks parkinsonismi, insulti, südamehaigusi, diabeeti, lihasdüstroofiat, osteoartriiti ja reumatoidartriiti. Seetõttu on tüvirakkude uurimise ja rakendamisega seotud panused väga kõrged. Mis on selles positiivset? Nimelt võimaldab meetod kasutada patsiendi enda rakke. Langeb ära vajadus hankida tüvirakke doonorilt (milleks võib olla ka embrüonaalne kude), millega kaasneks alati terve rida täiendavaid probleeme: doonori leidmine, kudede immunoloogiline sobivus, siirdatavate rakkudega võimalik viiruste ülekandmine.
Energiavajadus - Toiduga saab energiat, mis on vajalik inimese igapäevaseks eluks. Süsivesikud - Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osadest Kiudained - Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Rasvad - Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Valgud - Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel.
Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6) C6H12O6 Glükoos (viinamarjasuhkur) Organismide peamine energiaallikas Taimedes tekib fotosünteesil Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Tselluloosi ja taime rakukesta olulisemaid komponente. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11
Näiteks Aafrikas kasutatakse mett peamiselt meeõlle pruulimisel. MEE KASUTAMISE PLUSSID + tugevdab organismi immuunsüsteemi soodustab kudede kasvu suurendab vastupanuvõimet haigustele mõjub rahustavalt parandab toiduainete omastamist mõjub neutraliseeruvalt toidumürgituse korral mõjub hästi ka liigestele ja lihastele. MEE KASUTAMISE MIINUSED - mees ja puuviljades olev glükoos on kahjulik tervisele, soodustab diabeeti (seda ainult liigtarbimise korral) SUHKRUASENDAJAD Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Suhkruasendajad annavad võimalu-se nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. VERE SUHKRUSISALDUST TÕSTVAD JA MITTETÕSTVAD MAGUSTUSAINED Toitvad magustajad, mis organismis lõhustudes annavad kaloreid, on man- nitool, ksülitool, sorbitool, isomaltoos, aspartaam, taumatiin jt.
Miks on sportimine oluline? Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus
annaabi.ee 
