Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari) V. Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine VII
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt. 6) Kirjelda veresuhkru taseme regulatsiooni. · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine. · Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest. 7) Suhkruhaigus kui inimese kõhunääre ei tooda insuliini või toodab seda liiga vähe tekib diabeet. Seda leevendab: · Teadlikult planeerides toitumist. · Tablettravi. · Insuliini süstimine. 8) Millised ülesandeid täidab maks? · Aminohapete sisalduse regulatsioon
Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest(rasvu ja valke lagundades). Veresuhkru tase tõuseb ja püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Kui veresuhkru sisaldus liiga kõrge- Kõhunääre eritab insuliini(hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse
Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia kahjustub sümpatitilise või parasümpatitilise närvisüsteemi Sümptomid: Nägemishäired Vereringkonnahäired Seedetraktihäired https://www.youtube.com/watch?v=ZiUFWjV7rTE ÕENDUSPROBLEEMID Enesehoolduse difitsiit Ebapiisavad teadmised Veresuhkru normi piires hoidmine Infektsiooni tekke oht. Õendusdiagnoos 1 Ebatõhus tervisehooldus Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida selleks, et tervist säilitada. Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid:
vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. (Ilanne- Parikka jt 1999:7) Kõikidel tervetel inimestel on organismis väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikurikast toitu (nt leiba, saia, piima, suhkrut, kartulit, puuvilja või maiustusi), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999) Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. (Halling: 1994)
rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga
ning kaalulangus Ravi Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. 1. tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. 2tüüp 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja
Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus.
Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet?
* Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb 2)keha temperatuur alaneb --- südametöö aeglusub, veresooned ahenevad, tekib kananahk e. karvad tõusevad püsti Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine 3
võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse (Sotsiaalministeerium 2008). 3 1. HAIGUSE DEFINITSIOON Krooniline haigus, mille korral kõhunääre toodab küll piisavalt insuliini, kuid kudede võime selle toimele vastata on vähenenud (insuliinresistentsus) seega veresuhkru tase jääb püsivalt liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Progresseeruvalt häirub ka insuliini eritumine kõhunäärmest. Oluliselt levinum kui 1. tüüp, moodustab 80-90% diabeedijuhtudest (2.tüüpi diabeet...2011). 1.1 Riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool
energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning beetarakud eritavad piisavalt kvaliteetset insuliini, siis püsib veresuhkru tase teatud kindlates piirides. Tühja kõhu puhul on normaalne veresuhkur 3,3 - 5,5 mmol/1. Pärast sööki (1,5 - 2 tundi) tõuseb veresuhkur kuni 8 mmol/1. Diabeetikutel ei jätku piisavalt insuliini või see ei ole vajaliku kvaliteediga ning selle tõttu veresuhkur tõuseb liiga kõrgele. Veresuhkur kõrgeneb mitmetel põhjustel. Kõhunääre ei erita enam piisavas koguses heakvaliteedilist insuliini ja/või organism ei suuda insuliini õigesti kasutada
kõhunäärme siirdamisega. . ( www.diabetes.ee) Haigestumisvanus I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas. 4 II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastele, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves. II tüübi diabeeti põdevatel inimestel on teatud juhtudel võimalik viia oma veresuhkru tase normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased. Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida. . ( www.diabetes.ee) Diabeedi erinevad alatüübid
energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning beetarakud eritavad piisavalt kvaliteetset insuliini, siis püsib veresuhkru tase teatud kindlates piirides. Tühja kõhu puhul on normaalne veresuhkur 3,3 - 5,5 mmol/1. Pärast sööki (1,5 - 2 tundi) tõuseb veresuhkur kuni 8 mmol/1. Diabeetikutel ei jätku piisavalt insuliini või see ei ole vajaliku kvaliteediga ning selle tõttu veresuhkur tõuseb liiga kõrgele. Veresuhkur kõrgeneb mitmetel põhjustel. Kõhunääre ei erita enam piisavas koguses heakvaliteedilist insuliini ja/või organism ei suuda insuliini õigesti kasutada
pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Muna...
See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. Veresuhkru sisalduse vähendamine (rakkudesse energia tootmiseks). Glükagoon suurendada veresuhkru sisaldust. Maksas ja lihastes on suhkrut, mida saab võtta. Suhkrutõbi ehk diabeet insuliini ei toodeta, toodetakse liiga vähe või mitteregulaarselt. 7) Sugunäärmed hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Sugurakkude tootmine ja suguhormoonide tootmine. Mõned hormoonid hakkavad tööle alles murdeeas.
www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks.
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 9.c klass DIABEET Uurimistöö Tallinn 2010 Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Tervel inimesel on tühja kõhu puhul veresuhkru normiks 3,3-5,6 mmol/l. Pärast sööki peaks tase jääma aga alla 7,5 mmol/l. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. I tüüpi diabeedi soodusfaktoriks on pärilikkus ja keskkonnategurid. Seda tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus
küllaldaselt insuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. 5 3. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: 1) 1. tüüpi diabeet 2) 2. tüüpi diabeet 3) sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) 4) rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 1. tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes
Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja
12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi haigustekitajate (antigeenide) eest. Antigeen- haigustekitaja Insuliin- hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Põhifunktsiooniks on reguleerida suhkru taset veres. Glükagoon- hormoon, mis tõstab veresuhkru taset. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Diabeet- suhkruhaigus, põhjuseks kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkus. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju). Struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine, mida põhjustab joodipuudus organismis. Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr
Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel
südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral))
See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur kõrgem kui normaalsel inimesel.1 1 http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=1748 Tiit Halling, T. Mis on suhkruhaigus e. diabeet Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka: ·tugev janu, inimene joob palju ·sagenenud urineerimine ja uriini hulga tõus ·väsimus ·nõrkus ·unisus ·naha sügelemine
tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Veresuhkur Veresuhkur peale Diagnoosimine söömata sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT) Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l · Veresuhkru taseme jälgimiseks peaks igal diabeetikul olema oma isiklik veresuhkrumõõtja ehk glükomeeter. Nii lihtne see ongi - torkad sõrmeotsa tillukese augu, pigistad veretilga välja ja torkad glükomeetrisse pistetud vastava testriba veretilka ning paari sekundi pärast ilmub aparaadi ekraanile sinu hetke veresuhkru näit.
Seedetraktiga seotud: düspepsia, gaasid, kõhukinnisus. 7. Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri- miseks? Rasvase ja kolesteroolirikka toidu vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine 8. Mis on diabeet? Millised on peamised erinevused 1. ja 2. tüüpi diabeedi vahel? Võrdle. Millised põhjused võivad veel (pikema aja jooksul) kõrgenenud veresuhkru taset esile kutsuda (teised diabeedi liigid)? Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida. 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine. Prediabeet: Kui veresuhkru tase on pidevalt kõrgenenud, aga pole piisvalt kõrge, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti.
Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Lisaks Insuliin on üks Suhkrutõve Tekkepõhjuseks Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Haigusnähud ilmnevad alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid 10-20%. Kasutatud allikad: 1. http://www.inimene.ee 2. http://www.endocrineweb.com/pancreas.html 3. http://www
Puu- ja köögiviljad sisaldavad vähivastaseid fütotoitaineid. Nad sisaldavad piltlikult öeldes vähivastast kokteili. Vähi tekkimine võib olla nende ebapiisavas koguses tarbimise tagajärg. Õigustamatult vähe tarbitakse kaunvilju (herned, oad, läätsed). Võrreldes teraviljaga annavad oad niisama palju kaloreid, kuid sisaldavad 2-4 korda rohkem valku ning on rikkamad lahustumatute kiudainete poolest, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Oad säilitavad oma tervislikkuse ka konserveerituna, olles niimoodi mugavad toiduks kasutada. Valge jahu, valge saia ja valge riisi asemel tuleks eelistada täisteraleiba, muid täisterajahust tooteid ja pruuni või täisterariisi. Need on kasulikumad, kuna sisaldavad rohkem toitaineid eeskätt liitsüsivesikuid, kiudaineid, magneesiumi ja teisi mineraale ning B-vitamiine. Täisteraviljarikas toit aitab nii ravida kui ka ära hoida diabeeti, südamehaigusi ja vähki.
Kontrolltööks kordamine 1. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle k...
täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2.tüüpi diabeeti harva. Lastel ja noortel esineb peamiselt 1. tüüpi suhkurdiabeet, mis on krooniline autoimmuunne haigus. See tähendab, et inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Insuliin on hormoon, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks, sest insuliini kaasabil toimub kehas glükoosist energiatootmine ja insuliini abil hoiab organism veresuhkru taseme normis. Kuna diabeedi puhul kõhunääre insuliini ei tooda, siis ainevahetuse normaalseks toimimiseks vajab ta igapäevast insuliinasendusravi kas insuliini süstimisega või insuliinipumba abil. Et lapse diabeet oleks kontrolli all, tuleb lisaks insuliini süstimisele mõõta päeva jooksul korduvalt veresuhkru taset, toituda tervislikult ja teha sporti. Veresuhkru tase peaks jääma lapsel kogu ööpäeva jooksul 4,5 ja 10 mmol/l vahele
vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana. Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära kasutatakse ja osa lagundatakse. Võimaldades glükoosi transporti rakku, väheneb kaasuvalt ka vere suhkrutase.
*Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide spetsiifilisuse tagamises *Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid
- Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides.
Rasvad annavad energiat, mida meie kliimavöötmes kulub ainuüksi kehasoojuse säilitamiseks palju enam kui lõunamaades. Suurt osa mängivad rasvad meie igapäevase toidu juures, rõhutades selle maitseid ja tugevdades lõhnu. MÜÜDID Rasv teeb paksuks. Sarnaselt õhtul söömisele, ei tee sind paksuks ka rasvade tarbimine. Kokkuvõttes loeb ikkagi kogu päevane toidust saadud kalorite hulk. Süües toitu, mis sisaldab piisavas koguses rasvu, hoiad sa oma veresuhkru taseme stabiilsena, kõht püsib pikemat aega täis ja enesetunne hea. Juurde võtad sa ikkagi süües liiga palju. Muna ei tohi süüa, sest sisaldab palju kolesterooli. Juhul, kui sa ei söö neid sadade kaupa päevas, on see kartus asjatu. Muna täidab hästi kõhtu, sisaldab rikkalikult vitamiine ja munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Üks kord päevas söömine on kaalulangetamisel ainuõige. Niimoodi toimides aeglustub sinu ainevahetus ja keha hakkab kõike söödavat talletama
lastest. Lapsed on tegelikkuses palju mõistvamad kui esmapilgul tunduda võib ning teinekord vaat, et küpsemadki kui mõned täiskasvanud. Seega ei leia mina, et diabeedihaige olemasolu rühmas muudaks kuidagi emotsionaalselt teiste aste hoiakuid. Tuleb lihtsalt osata antud infot hästi rühmas suunata ning korraldada. Lasteaia õpetajal on väga suur ja vastutuse rohke roll kui rühmas on diabeediga laps. Ta peab lapse veresuhkru taset mõõtma enne igat söögikorda ning enne õue minekut. Lisaks kindlasti ka siis, kui on kahtlus, et veresuhkru tase on langenud ohtlikule tasemele. Insuliini tuleb süstida või doseerida pumba kaudu enne igat söögikorda. Väga tähtis on jälgida, et laps sööks alati oma toidu ära ning kui ta keeldub söömast, pakkuda talle mingit alternatiivi. Samuti tuleb jälgida lapse kehalist aktiivsust ning anda väike oode enne õue minekut, et vältida
Täiskõhutunne tekib kõige paremini siis, kui süüa toitu aeglaselt ja korralikult mäludes. See on ülioluline ka toiduainete lõhustumisel ja seedimisel. Hommikusöögiga peaks saama 20-25% kogu päevasest energiast. Tervislik hommikusöök sisaldab täisteratooteid, leiba ning värsket puuvilja või puuviljamahla. Parimaks valikuks võiksid olla täisterast pudrud, täisterast hommikuhelbed. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega (GK) süsivesikuid ja mõju veresuhkru muutustele on väike. Lõunasöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Lõunaks võib süüa ühe toitva supi, suure taldrikutäie salatit ja täisteraleiba. Kaunviljaroad (nt.oasupp) on eriti head neile, kellel on probleeme diabeedi ja veresuhkruga. Kaunviljad aitavad reguleerida veresuhkru taset, on toitvad ja madala kalorsusega. Prae söömisel on oluline jälgida, et pool söödavast kogusest oleks köögiviljad/aedviljad/kaunviljad.
RAVIVÕIMALUSED Vajalik on eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. o Diabeetik vajab põhi ehk fooninsuliini, mis katab vajaduse insuliini järele öösel ja söögikordade vahel. o Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Vajalik täpselt järgida dieeti. o Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin. PROGNOOS Sõltub veresoonte kahjustuse tekkimise kiirusest ning raskusest.
hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump?
kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: · 1. tüüpi diabeet · 2. tüüpi diabeet · sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) · rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 4 1. tüüpi diabeet Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel
insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 700 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat. 1. Diabeet paneb perekonna proovile. Lapse haigestumine toob pere ellu kaasa lisaks diabeedi kompensatsiooniga kaasnevale
ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja
Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
