Diabeet ja toitumine kroonilise neerupuudulikkuse korral Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule Diabeet, neerupuudulikkus ja toitumine Mida üks neerupuudulikkusega diabeetik võiks ja peaks sööma on üsna komplitseeritud kuna diabeetiku menüü ja neerupuudulikkusega patsiendi menüü on kohati vastandlikud. Ühest küljest peaks vältima liigset süsivesikute tarbimist,et hoida head veresuhkru taset samas vältimaks neerupuudulikkuse süvenemist soovitatakse madala proteiinisialdusega ja rohkem energiarikast menüüd. Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule * Loobuda maiustustest või tarbida neid piiratud koguses ( suhkur, mesi, šokolaad, küpsised, kompvekid, gaseeritud magusad joogid)
Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas ligikaudu 230 miljonit inimest
ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja kogusele ning kasutatavale soola kogusele (Joassoone ja Täht 2003). 2. DIABEETIKU TOITUMINE Diabeedi tüüp Toitumis- ja elureziim I tüüp ehk insuliinipuudus diabeet 6-8 söögikorda, kindlatel kellaegadel (noorusdiabeet) konstantne kalorite hulk toidukorral aktiivne liikumine magus kombineerida rasvade ja valkudega toiduvalmistamisviis mõjutab glükoosi taseme tõusu
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks)
tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi pärast söömist ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem ning kui veresuhkur on juba üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. 2000. aastal oli maailmas üle 170 miljoni diabeetiku, mis moodustad 2,8% kogu elanikkonnast. Neist 44 miljonit arenenud turumajanduslikes riikides ning 46 tuhat Eestis (4,4 % elanikkonnast). Kõige kõrgem on haigestumus Soomes, kus on umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Jaapanis, Koreas ja Hiinas on haigestumus aga kõigest 0,5-2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Eestis on vastav näitaja 10-11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Tunnused Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel, kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel.
avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Diabeedi ravi RAVI EESMÄRK: 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: - alandada vererõhku - vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka - loobuda suitsetamisest Dekompenseerunud diabeet, südamepuudulikus, põlveliigeste anküloos, tüsistunud markantsete troofiliste haavanditega, gigantse ödeemiga. Kokkuvõte
sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid. Energia saamine tuleb viia tarbimisega
naelu, liiva, kivikesi või teisi potentsiaalseid ärritajaid. Kui jalgade tundlikkus on langenud ei pruugi te neid tunda. · Mitte käia paljajalu, ei toas ega õues. Ei tohi soojendada oma jalgu soojenduskotiga ega tule paistel. Kuna jalgade verevarustus on halb, on kõik hädad jalgadel väga visad paranema. Kõik kahjustused ja vigastused on suured probleemid- jalahaavandid on üks peamisi põhjuseid miks diabeetikud haiglasse satuvad. Selle tõttu peab diabeetiku jalgade hooldus olema eriti hoolikas ja veretu. DIABEETIKU TOITUMINE. Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada sobivat toidu kogust ja süsivesikute sisaldust. Toidusoovitused: · Toituda regulaarselt, 4-6 toitukorda päevas · Valida väherasvased lihatooteid ja kala · Tarvitada väherasvaseid piimatooteid · Eelistada täisteratooteid: sepik, täisteraleib, pudrud, müslid jne. · Tarvitada palju köögivilju, puuvilju, marju
Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopas üle 25 miljoni inimese ning maailmas
liikumisest ,tõusnud Tagada patsiendi naha hooldus(Mustajoki veresuhkrust(Herdman 2001) 2012: 436) 8 4. ÕENDUSPEDAGOOGIKA Diabeet on haigus, mis mõjutab inimese organismi tervikuna ja seetõttu võib diabeetikust patsient sattuda haiglasse erinevate terviseprobleemidega. Diabeetiku hoolduse juures on kõige olulisem jälgida tema õiget väljakujunenud elustiili. See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit. Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad
maailmas kasvab kiiresti. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisimuutustega inimesed söövad rohkem, kui normaalseks elutegevuseks vajalik. Sageli tarvitatakse ebatervislikku ja/või rasvast valmistoitu, puu- ja köögiviljade osatähtsus toidusedelis on väike. Lisaks veel inimeste kehalise aktiivsuse vähenemine kõik see tingibki diabeedi ehk suhkrutõve hoogsa leviku. Kogu maailmas on hinnanguliselt üle 350 miljoni diabeetiku, neist Eestis teadaolevalt 22 000 inimest, kuid on kindlasti palju neid, kes ei ole haigestumisest teadlikudki. Nii arvatakse et diabeeti põdevate inimeste arvu võib hinnata kahekordseks, kuna paljudel ei esine tuntavaid vaevusi. Käesoleva infolehe eesmärgiks on anda ülevaade diabeedist kui varjatud ohtlikust haigusest ja anda soovitusi, kuidas vältida selle tõsise haiguse väljakujunemist või arengut. Kuidas diabeeti ära tunda ja kuidas toimida, kui haigus on juba diagnoositud.
valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult
Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2
Kehakaalu vähendamine ja piisav pähklid ja mandlid. Allergiat võivad 6. Söö vähem rasva ja küllastunud põhjustada ka puuviljad (virsikud, rasvhappeid kehaline koormus aitavad kiivid, õunad jt) ja köögiviljad leevendada haiguse kulgu. (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Diabeetiku dieet sobib igale 7. Söö vähem suhkrut Täiskasvanutel põhjustavad tihti tervisliku eluviisi harrastajale, allergiat pähklid ja mandlid ning 8. Söö vähem soola piirama peab kergesti maitseained (pipar, köömned, kaneel,
Diabeet ehk suhkruhaigus Tänapäeval tuntakse mitut diabeeditüüpi Noortel esineb peamiselt 1. tüüpi. diabeet . Inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need Insuliin on hormoon ,mis toodab glükoosist energiat Diabeeti põdevad lapsed peaksid osa võtma kõigist sportlikest tegevustest , kuna see alandab veresuhkurt. Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu kartul, valge riis ja pastatooted, tarbimist Toidukordade arv sõltub haiguse raskusastmest ja raviskeemist
Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet Medicina raamatust ,, Tervise käsi- raamat". Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada diabeetikute tähelepaneliku jalgadehoolduse vajalikkusest ning kust nägin ka pilte diabeetilisest jalast. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 1. DIABEET JA SELLE TÜÜBID
tarbima ka pagaritooteid teatud kindlatest nõuetest lähtuvalt. Järgnevatelt lehekülgedelt leiate mõnede eritoitumist nõudvate haiguste lühitutvustused, mille juures antakse infot ka vastavate dieetide ning nendega sobivate pagaritoodete kohta. · Diabeet · Tsöliaakia ja teravilja-allergia · Piimaallergia · Laktoositalumatus · Südamesõbralikud tooted · Taimetoitlastele · Tooted salenejatele · Tooted allergikutele · DIABEET Leib diabeetiku menüüs Leib ja teraviljatooted, eriti täisterajahust valmistatud, on diabeetikute menüü nurgakivi. Need täidavad kõhtu, kuid annavad vähe energiat. Leib ja teraviljatooted on ka kehakaalu langetava diabeetiku tähtsaim toiduaine. Teraviljatoodete kasutamissoovitused diabeetikutele on samasugused kui tavatarbijale -- päevas 6-9 viilu leiba ja lisaks iga päev putru, riisi või pastat. · TSÖLIAAKIA JA TERAVILJA-ALLERGIA
Kas see on põhjus omasooihara eemale tõrjumiseks? Sarnaselt välditakse ka pedofiile. Meditsiiniliselt on pedofiilia haigus nagu ka diabeet, hemofiilia ja amneesia. Haigeid ei tohi diskrimineerida, hoolimata haigusest. Eestis taheti koostada pedofiilide avalik nimekiri, et inimesi hoiatada. Ilmselt oleks see list hävitanud selle haiguse all kannatavate elu ühiskondlikus mõttes. Muidugi pole lasteahistamine normaalne nagu seda on diabeetiku regulaarne insuliini süstimine, kuid kas kindlasti tuleb tõmmata nii tugev piir haiguste vahele? Inimesed jäävad tagant järgi vaatama liigpakse, sosistades kaaslasele kõrva: ,,Issand jumal, kui paks ta on!" Kas tagaselja näitamine tähendab sallivust? Ei. Mitte ainult paksud pole pilkealused, vaid on ka kõik teised, kes ei kuulu standarditesse liiga karvased, inimesed ebakonditsionaalse näolapiga, puuduvate
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid:
on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest Selgita tervisliku eluviisi põhimõted, toitumise põhimõtted Motiveeri suitsetamisest maha jätta Selgita vajalikust diabeetiku jalgade hooldusest Hinnang: Patsiendil sümptomid vähenenud või kadaunud Patsient peab oma toitumiskavast Õendusdiagnoos 2. Vähesed teadmised Definitsioon Tunnetusliku teabe puudumine või vähesus spetsiifilisel teemal Seonduvad tegurid Teabe kättesaamatus Meenutuste puudumine Võhiklikkus infoallikate alal Õendusdiagnoos 2 Eesmärgid: Patsient teadlik vajadusest veresuhkru taset pidevalt jälgida ja hoiab selle normis.
Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik? Suhkrust räägivad suhkruhaiged sageli. Suhkur on seotud hirmudega. Tihti ei taheta kuuldagi vabamasy suhkrukasutusest ja siis otsustatakse seda pigem mitte kunagi süüa. Tegelikult on see otsus positiivne. Kuid seisukohad muutuvad ja ikkagi lubatakse suhkurt enda toidulauale. Suhkur on valge surm, kuigi see on õigestes kogustes väga kasulik. Umbes 10 a tagasi tõdeti, et diabeetiku toiduvalikus võib olla väikestes kogustes ka tavalist suhkrut. Toidusoovituses öeldakse, et spetsiaalseid diabeeditooteid ei ole vaja. Ka suhkru asendamisel teiste magusainetega nagu fruktoos, sorbitool või maltiool, ei saavutata eriti midagi. Tähelepanu tuleks pöörata kõikidele süsivesikutele. Tavaline suhkur on üks süsivesikutest, millele tuleb tähelepanu pöörata sama palju kui kõigile teistele süsivesikutele.Tavalisel suhkrul ei
mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Insuliinist sõltumatut diabeeti esineb 85 95 % diabeedi juhtudest. See võib olla geneetiline haigus, kuid taustast teatakse vähem. Tavaliselt kujuneb seda liiki diabeet välja kesk- või vanemas eas. Selle käigus haigete organism toodab liigselt insuliini ning
lõpetada. 2.1.1 RAVI I-tüüpi diabeetik peab insuliini süstima naha alla 5-6 korda päevas. Nad peavad jälgima oma toitumist, kuid mõistlikus koguses magusad asjad pole keelatud. Hea ravi korral on tema igapäevane elu nagu tervetelgi inimestel. 2.1.2 RISKIFAKTORID On oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Esmalt tarvitab veres leiduvat glükoosi närvisüsteem. Seetõttu saab seda diabeetiku ebaloomulikust käitumisest aru saada, et kõik ei pruugi korras olla. Teadvusel oleku puhul sobib esmaabiks midagi magusat. Teadvusetuse puhul tuleb kohe kutsuda arst. Esmase abina ei tohiks süstida insuliini, sest see oleks diabeetikule eluohtlik.3 3http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Rajasalu, T
Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja ei mäletatagi, kuidas end tervena tunti. Paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Ravimata ja ka halvasti ravitud 2. tüübi diabeet võib aga mõjuda salakavalt kogu organismile ja põhjustada diabeedi hilistüsistusi (silma, neeru, südame-veresoonkonna ja närvikahjustusi). 2. tüübi diabeedi ravi eesmärgiks on haigussümptomite likvideerimine ja veresuhkru taseme hoidmine normis. Diabeetiku enesekontrollil on väga tähtis roll suhkruhaige eluviisis. Rakvere Ametikool 6. I tüübi diabeet. I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit naha alla süstima.
jalga. Kui esiplaanil on närvide kahjustus, võivad jalgadel tekkida tundlikkuse häired. Jalad on tuimad või siis hoopis ülitundlikud puudutusele. Kui jalad on muutunud tundetuks, võivad märkamata jääda vigastused ( hõõrumised, haudumised jne). Kui nahk on vigastatud, võib kergelt lisanduda põletik, ning põletikulised diabeetilised haavandid on jalatüsistuste üks põhiprobleeme. Sellepärast peab olema diabeetiku jalahooldus olema eriti hoolikas ning veretu. Diabeedi põhjustatud jalaveresoonte ahenemine tekitab jalgadel verevarustuse häireid. Jalad muutuvad jahedaks ja võivad valutada. Sageli tekib valulikkus käimisel, kuid see võib esineda ka puhkeolekus. Jalaveresoonte kahjustuse kõige tõsisem tagajärg on pehmete kudede kärbumine ehk gangreen. Õigeaegselt alustatud ravi on 6
insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks.
süstevahendid; süstekohad; süstimine; süsteskeemid, diabeedi avaldumine, diabeedi diagnoosimine, diabeedi ravivõimalused, hüpoglükeemia, hüperglükeemia ja ketoatsidoos, diabeedi hilistüsistused, toitumine, sport ja diabeet ja kokkuvõte küsimustikest. Uurimistöös kasutasin allikatena raamatuid ja lendlehti, mida olen saanud diabeediga seonduvatel üritustel. Ka oli suureks abiks Internetis olev materjal ja minu enda teadmised selle haiguse kohta. Maailmas on üle 135 miljoni diabeetiku ja patsientide arv on pideva kasvutendentsiga. Eestis on Eesti Diabeediliidu kodulehekülje andmeil 38 000 diabeetikut ja umbes 10 000 sellist inimest, kelle suhkrutõbi on diagnoosimata. Selle uurimistöö koostamisel aitasid mind eelkõige küsimustiku täitjad ja ka juhendaja õpetaja. 3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?
Valulike liigeste ümber on hea panna soojad riided. Kirjelda I ja II tüübi diabeeti. I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (u 15% diabeetikutest)võivad põdeda igas vanuses inimesed, kõige sagedamini diagnoositakse lastel ja noortel. Ravi kestab kogu elu. Autoimmuunne haigus, kus keha võtab insuliini tootvaid rakke võõrkehadena ja hävitab need. 1. tüübi puhul tehakse insuliinravi, süstitakse naha alla. Dooside määratlemine ja katsetamine eeldab head koostööd diabeetiku,arsti ja diabeediõe vahel. II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (u 85% diabeetikutest)diagnoositakse peale 40. eluaastat. 2. tüübi diabeedi korral on insuliini tootvad rakud kahjustunud, kuid mitte päris hävinud. On vähenenud insuliini tootmine või insuliini mõju. Tegurid nis seda võivad mõjutada on üleakaal, mõningad ravimid, vere kõrge rasvasisaldus, südame ja veresoonkonnahaigused, rasedus. 2. tüübi puhul vajavad patsiendid veresuhkrut alandavaid ravimeid
vähemalt üks kord aastas neid kontrollida. Viivitamatult tuleb pöörduda arsti poole ka tagasihoidlikena tunduvate jalavigastuste korral. 8 Hoolitsege, et teie vere rasvasisaldust jälgitaks regulaarselt. Enne kui alustate suurt füüsilist koormust nõudva tegevusega, laske oma südant uurida. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult
pidevat täiuslikku kontrolli veresuhkru näitude üle, mis ikka kipuvad kõikuma. Nagu näeme, esitab diabeet perele piisavalt kõrgeid nõudmisi ja väljakutseid, tuues välja pere tugevused ja nõrkused. Tubli kolmandik peresid vajaks lapse haigusega paremaks toimetulekuks psühholoogilist nõustamist. Hästi toimiv ja terve perekond on parimaks abiks, et tagada diabeeti põdevate laste normaalne sotsiaalne areng. 2. Lapse east sõltuvad probleemid. Diabeetiku edasine sotsiaalne areng on sõltuv lapse vanusest haigestumise ajal. Samuti on ettetulevad probleemid east sõltuvad. Kasvades muutuvad lapsed füüsiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt ning võtted, mis aitavad diabeeti kontrollida kuue aasta vanuselt, ei aita enamasti kuueteistkümneaastaselt. Seepärast peavadki vanemad arvestama laste kasvu- ja arengumuutusi, normaalseid käitumisiseärasusi teatud perioodidel ja kuidas see kõik mõjutab diabeeti. 2
muretseda: need on apteekides müügil koos testiribadega ja verevõtmiseks vajalike vahenditega. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta. Diabeetikule on veresuhkru taseme pidev mõõtmine vajalik, sest enesetunne hakkab muutuma veresuhkru taseme kõrgenemisel üle 11 mmol/l ning alanemisel alla 2,5 mmol/l. Diabeetikud käivad regulaarselt endokrinoloogi vastuvõtul, kes vajadusel korrigeerib raviskeemi ja süstitava insuliini kogust. Seetõttu on diabeetikutel vaja pidada diabeetiku päevikut, kuhu tuleb märkida raviskeem ja teostatud enesekontrolli tulemused, et neid kohtumisel endokrinoloogiga arutada ja analüüsida. Diabeedi ravi eesmärk ongi hea enesetunde ja normaalse veresuhkru taseme hoidmine ning haigusega seotud tüsistuste vältimine. Koondunud ühingusse Meie maakonnas koondab diabeetikuid mittetulundusühing Jõgevamaa Diabeetikute Selts. Praeguseks kuulub seltsi liikmeskonda 79 diabeetikut ja toetajat. Seltsi
veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, et ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet ja järjepidev täiendava insuliini manustamine. Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia on seisund, kus veresuhkru tase langeb liiga madalale. Põhjuseks võib olla ebaõige insuliiniannus, väike söögikogus, söömise hilinemine või ülemäärane kehaline koormus. Ilmnevad kesknärvisüsteemi häired diabeetiku veider käitumine, segasus, uimasus, kõne- ja koordinatsioonihäired ning teadvus kadu, väiksematel lastel võib teadvuse kaoutus tekkida ilma eelnevate hoiatavate sümptomiteta. Kui inimene on teadvuse, antakse talle esmaabiks magusat sööki või jooki. Teadvusetuse korral ei tohi seda aga teha, vaid tulen koheselt kutsuda kiirabi. Kuni arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale määrida mett või suhkrusiirupit.
tunni. - 12% vastajatest olid professionaalsed juhid, kes läbisid tervisekontrolli perearsti juures, kuigi oleksid pidanud läbima selle meditsiinilises komisjonis. - 2% vastajatest kontrolliti nägemisvälja ulatust, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a määrusega nr 257 (RT I 2005, 53, 426), jõustunud 16.10.2005. - Mitte ühelgi 35-st küsitletud diabeetikust ei kontrollitud arstliku komisjoni poolt diabeetiku päeviku täitmist. - Mitte ühelgi vastajatest ei kontrollitud psüühilist võimekust, nägemistaju, tähelepanu erinevaid aspekte, pingetaluvust, keskendumisvõimet ega reageerimisaega. Küsitlusega püüti selgitada üldist olukorda elukutseliste juhtide tervisekontrolli toimumisel. Seejuures ei uuritud juhtide unisusega seonduvat, millele pööratakse Euroopa liiklusohutuse tagamisel järjest enam tähelepanu. 4
S-HAREV- skeemi järgne anamnees ei ole pealtnägijate puudumise ja patsiendi unise seisundi tõttu võimalik. Veresuhkru mõõtmine annab tulemuseks 1,5 mmol/l. Paigaldate perifeerse veenikanüüli ja ühendate järele 10% glükoosi infusiooni. Patsient muutub üha ärksamaks ja reageerib teie kõnetamisele. Mõne minuti pärast suudab ta öelda oma nime. S-HAREV-skeemi järgne anamnees annab tulemuseks peavalu sümptomi, insuliini tarvitava 1. tüübi diabeetiku, muid eelnevaid haigusi ei ole, allergiaid ei ole, ravimitest kasutab insuliini. Vahetult enne enne kokkukukkumist 326 tegi patsient pikema jalutuskäigu. Viimane söögikord oli 5 tundi tagasi söödud kerge hommikusöök. Pärast täiendavat läbivaatust tunnistab kiirabi patsiendi seisundi stabiilseks. Patsient transporditakse jälgimisele lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Letargiline – unine ja psüühiliselt aeglastee reaktsioonidega Diabeedi tüübid
annaabi.ee 
