.. Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Energiapuuduse kompenseerimiseks hakatakse lagundama rasvu Insuliini vähesuse tõttu on rasvade lagundamine puudulik ning selle tulemusena moodustuvad toksilised kõrvalsaadused - ketokehad Ketokehad : atsetoon, atseetoatsetaat (pH < 7), β- hüdroksübutüraat (pH < 7) Kui ketokehade kontsentratsioon ületab organismi lagundamisvõime
Kõhukinnisus ja hüpoglükeemia 40) Milline ravimrühm antud valikutest langetab kõige rohkem triglütseriidide (TG) taset? Esetimiib /// fibraadid (fenofibraat) 41) Millised 2. tüüpi diabeedi ravimid põhjustavad antud valikutest kõige rohkem hüpoglükeemiat? Sulfonüüluurea derivaadid (glimepiriid) 42) 1.tüüpi diabeediga patsiendile on insuliini puudusest tingitud iseloomulik seisund… Ketoatsidoos 43) Milline antibakteriaalsete raviainete rühm omab antud valikutest tavaannuste juures bakteritsiidset toimet? Aminoglükosiidid 44) Lidokaiini anesteetiline toime on seotud... Na+ kanalite blokeerimisega 45) Statiinide toime on seotud sellega, et nad vähendavad… Kolesterooli sünteesi maksas 46) Vankomütsiin on oma toimemehhanismilt... Mikroobiraku seina sünteesi inhibiitor Farmakoloogia testide küsimused Moodlest
.....................................20 9. Diabeedi ravivõimalused................................................................................................................21 10. Hüpoglükeemia ja hüperglükeemia..............................................................................................22 10.1 Hüpoglükeemia (vere madal suhkrusisaldus).............................................................................22 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos....................................................23 11. Diabeedi hilistüsistused................................................................................................................24 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)..............................................................................24 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia)..............................................................................25 11
komplikatsioonide sagedust. Rasvunud patsientide magu tühjeneb sama kiiresti kui saledatel. Minimaalne preoperatiivne paastumine, süsivesikutega laadimine ja adekvaatne hüdratsioon annab hea efekti. Dehüdratatsiooni vältimine langetab perioperatiivsete komplikatsioonide sagedust ja raskust (suukuivus, nälg, segasus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, hüpovoleemia, hüpoglükeemia, elektrolüütide düsbalanss, ketoatsidoos ja diabeet). Olukord Eestis: Patsiendid nälgivad enne operatsiooni põhjendamatult kaua. Ei tarvita enda regulaarseid ravimeid, kuna “ei tohi”. Vaevlevad vedelikupuuduses, kuna “enne operatsiooni ei tohi juua”. Selged vedelikud- 2 TUNDI enne anesteesiat Vesi Ilma viljalihata mahl Gaseeritud joogid Tee Must kohv Vedelikud, läbi mille saab lugeda ajalehte NB! Alkohol ei kuulu siin kontekstis selgete vedelike hulka.
Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). · Diabeet suurendab oluliselt kardiovaskulaarhaiguste(müokardiinfarkt, arteriaalne hüpertensioon, ateroskleroos) tekke riski. Oluline ravi! Diabeetiline ketoatsidoos -eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis. Insuliini puudusel ei saa rakud vajalikul hulgal glükoosi ja hakkavad lammutama rasvasid. Organismi kuhjuvad rasvade lammutamisel jääkproduktid -ketokehad, põhjustades organismis ,,happemürgistuse". Enamasti 1. Tüübi diabeedi puhul Nõrga ketoatsidoosisümptomid: · isutus, tugev janu ja rohke urineerimine, jõuetus, nõrkus. Dehüdratatsioon, hüpotensioon tahhükardia.
Hargnenud ahelaga aminohapete (HAAH) metabolismi häired Vahtrasiirupuriini haigus – põhjuseks on HAAH katabolismi võtme-ensüümi HAAK-DH häire. See viib HAAH ja nende ketoderivaatide kuhjumisele veres ja rohkusele uriinis. Uriin on vahtrasiirupi lõhna ja maitsega. See tingib ägeda ketoatsidoosi, krambid, kehalise ja vaimse alaarengu ja kooma. Vahtrasiirupuriini haiguse kliinilised fenotüübid on: akuutne klassikaline (avaldub sünnijärgselt, vastsündinu on letargiline, ei söö, ketoatsidoos), vahepealne (hilisem algus, HAAK-DH vähem häiritud), vahelduv ja vahelduv tiamiini-tundlik. HAAK-DH on multiensüümne kompleks, mistõttu vahtrasiirupuriini haiguse vorm ja ägedus sõltub sellest, milline üksikensüümidest on defektne. 7 Muude ensüümide häired tekitavad: isovaleerilise atsideemia (juustulõhn, oksendamine, atsidoos); propionaatse atsideemia/atsiduuria (ketoatsidoos); metüülmalonaatne atsideemia/atsiduuria. 22
kutsuda (teised diabeedi liigid)? Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida. 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine. Prediabeet: Kui veresuhkru tase on pidevalt kõrgenenud, aga pole piisvalt kõrge, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti. Diabeetiline ketoatsidoos: Insuliini puudusel ei saa rakud vajalikul hulgal glükoosi ja hakkavad lammutama rasvasid. Organismi kuhjuvad rasvade lammutamisel jääkproduktid – ketokehad, põhjustades organismis „happemürgistuse“. 9. Miks on oluline hoida veresuhkru tase kontrolli all? Kuna muidu võib veresuhkru tase langeda/tõusta eluohtliku tasemeni. 10. Mida näitab glükohemoglobiin ja milliseid tüsistusi aitab vähendada hea glükoosikontroll ehk hüperglükeemia ravi?
..6,9 häire 2h peale <7,8 koormust Tolerantsi häire Paastuveri <7,0 <6,1 <6,1 2h peale 7,8 ...11,0 6,7 ja 10,0 7,8 ja 11,1 koormust Diabetes Paastuveri 7,0 6,1 6,1 mellitus 2h peale 11,1 10,0 11,1 koormust Diabeet Ketoatsidoos- ketoühendite kuhjumine organismis ja pH nihkumine happelises suunas Kaasneb DM I-ga Ketoühendid -hüdroksübutüraat Atsetoatsetaat Atsetoon Diabeet Ketoainete teke Sünteesitakse maksarakkude mitokondrites Rasvhapete lõhustumine intensiivistub ja Atsetüül-CoA teke suureneb Ketoühendite teket põhjustab atsetüül-CoA raskendatud lülitumine TKT-sse, mis omakorda tingitud energia defitsiidist
Väsimus ja energiapuudus ning sagedased nakkushaigused. (Täht:1999) Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvuse häired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis. (Rajasalu 2003) PANE TÄHELE! Kui I tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta nii kõrgele, et tekib potentsiaalselt eluohtlik seisund ehk ketoatsidoos, mis väljendub isutuses, iivelduses, oksendamises, rohkes urineerimises ja kõhuvalus, üldises nõrkuses ning isegi teadvuse häiretes. (Brewer 2008:14-15) I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada! ( Täht 1999 ) Suurem osa inimesi, kes haigestusid esimest tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti. (Täht: 1999) Insuliinravi põhimõtted ja eesmärgid:
Liikumine, tablettravi, kõige viimane variant süstimine. Diabeedi hilistüsistused - veresoonte kahjustused, südame isheemiatõbi, koos infarkti tekkega, isheemiline ajuinfarkt. ! Diabeetiline retinopaatia. Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi. Diabeetiline ketoatsidoos - kehasse on kogunenud liiga palju ketokehasid, veresuhkur on liiga kõrge ja veri muutub liiga happeliseks (atsetooni lõhn). Esmaabi: insuliinisüst. Diabeetiline hüpoglükeemia peale insuliini manustamist langeb veresuhkur liiga madalale. Esmaabi: ruttu manustada midagi magusat, suure glükoosisisaldusega. Insuliini liiga palju nt peale süstimist ei söönud. NÄRVISÜSTEEM koosneb kesknärvisüsteemist ning piirde e. perifeersest närvisüsteemist.
diabeediga Kuidas diabeeti kontrolli all hoida? I tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, insuliin II tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, tablettravi Millised on diabeedi hilistüsistused? Südame ja neeruhaigused, silmad. Silmades tekib kõrge vererõhk, nägemine jääb nõrgemaks ning võib üldse kaduda. Silma kapilaarid lõhkevad. Suur rõhk trombi tekkeks. Mis on diabeetiline ketoatsidoos? Milline on esmaabi? Kõrge veresuhkur, insuliin jäi süstimata. Esmaabiks on insuliini süstimine, na cl lahus Mis on diabeetiline hüpoglükeemia? Milline on esmaabi? Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus. Esmaabiks: teadvusel haigele 3-4 tükki suhkurt, 200 ml piima, mett, leiba, kartulit.
3. TOIDUAINETE MÕJU Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju veresuhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine. Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist. Kuid valesti toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist, mille tagajärjel tekib ketoatsidoos ( I tüüpi diabeetikutel) ja mille lõpptulemuseks võib olla koomaseisund. II tüüpi diabeetikutel on oma insuliinieritus alles, seega neil ketoatsidoosi ei teki. Kuid suure veresuhkru sisalduse (20-30 mmol/l) korral võib tagajärjeks olla tõsine vedelikutasakaalu häire ja teadvuse kadu(mitteketootiline kooma) (Joassoone ja Täht 2003). Suured veresuhkru sisalduse kõikumised võivad põhjustada pikaajalises perspektiivis tõsiseid kroonilisi tüsistusi
Normaalselt peaksid valgud katma päevasest energiavajadusest 10...15%. LIPIIDIDEST Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest
- Ketokehade produktsioon ületab pidevalt lõhustumise ja see viib ketokehade kuhjumisele veres (ketoneemia), ja ketokehad ilmuvad uriinis (ketonuuria) - Ketokehade liigsus veres põhjustab metaboolse atsideemia (iga atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni tõuseb prootonite hulk veres vere pH langeb kujuneb tõsine metaboolne atsidoos kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel) - Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool
Arusaamatud häälitsused 2 Hääleline reaktsioon Hääleline reaktsioon (mõmisemine, oiglemine) (mõmisemine, oiglemine) Vastus puudub 1 Vastus puudub Vastus puudub Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011).
Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud 9 toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise lipiidide vähesusega ka organismi energiadefitsiit. Rasvade ületarbimisega kaasnevad samuti ohud. Rasvumisega korreleeruvad mitmed teada-tuntud tõved nagu südame- ja veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, ateroskleroos, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk.
lihastoonust, või on hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus. Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata väliste vigastuste olemasolule (ajutrauma, suur verekaotus) kehatemperatuurile (infektsioon, hüpotermia) hingamistüübile ja hingeõhu lõhnale (diabeetiline ketoatsidoos, ureemia, alkoholimürgistus) hemodünaamika seisundile (šokis patsient, rütmihäirete esinemine, väga kõrge vererõhu puhul aju vaskulaarsete patoloogiate (intratserebraalne hemorraagia, SAH) võimalus, aga ka tõusnud intrakraniaalse rõhu märgiks (ajuturse) koos bradükardiaga) naha seisundile (hüpoglükeemia, šokk, lööve) hapnikuga varustatusele (SpO2) neuroloogilisele koldeleiule (pupillid, halvatus, meningeaalärritusnähud, patoloogilised refleksid). 14.Toitmine
ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise lipiidide vähesusega ka organismi energiadefitsiit. Rasvade ületarbimisega kaasnevad samuti ohud. Rasvumisega korreleeruvad mitmed teada-tuntud tõved nagu südame- ja veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, ateroskleroos, jämesoole-, rinna- ja eesnäärmevähk.
metaboolse atsidoosi ajal Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Alkaloos stim. bikarbonaadi eritamist ja atsidoos supresseerib. 7.5. Atsidoosi ja alkaloosi respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Metaboolse atsidoos * bikarbonaadi tagasiimendumine prox torus on häiritud * krooniline neerupuudulikkus – happeid eritatakse vähem (nt neeru armistumine) * mürgistused * kõhulahtisus – suurenenud bikarbonaadi eritamine * valgurikas toit, SV vaene toit - ketoatsidoos Metaboolne alkaloos * oksendamine – vesinikioonide kadu maost * bikarbonaadi suurenenud eritamine (kloriidi puudusel nt) Kui kehas on Cl- puudus, siis see hulk Cl- , mis viiakse kogumisjuhasse muutub nii madalaks, et bikarbonaadi eritamine on halvenenud, sest pole piisavalt Cl - valendikus, et vahetada see rakusisese HCO 3- vastu (Cl-/HCO3- vahetaja). Vähenenud bikarbonaadi eritamine annab panuse metaboolse alkaloosi
Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-
Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-
Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-
2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist), tekib füüsilise pingutuse korral, mürgitus (salitsülaadid). Alkaloos – kopsude hüperventilatsioon (CO2 eemaldatakse organismist normist /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma.
2. Liigsöömine (palju süsivesikuid ja rasvu). 3. Vähene füüsiline koorinus. 4. Eriolukorrad - haigused, stress, mure, hirm, menstruatsioonitsüklihäired, emotsionaalne labiilsus. Tagajärjed: 1. Veresuhkru märgatav tõus. 2. Organismi näiline nälgimine - insuliinipuudusel ei pääse glükoos rakkudesse ning organism hakkab kasutama elutegevuseks rasvu. 3. Organismis tekivad kahjulikud happelised jääkained - ketoained rasvade mittetäielikust kasutamisest. 4. Happemürgistus ehk ketoatsidoos Tunnused (nagu diabeeti haigestumise alguses): o tugev janu o sage urineerimine (eriti öösiti) ja uriinihulga tõus o väsimus ja nõrkus o kehakaalu langus o nägemishäired o nahakuivus ja -punetus o valu ja tuimus jalgades o ketoainete esinemisel isupuudus, iiveldus, oksendamine ja väljahingatavas õhus atsetooni lõhn Hüperglükeemia esmaabi ja ravi: 1. Insuliini süstimine 3-4 korda päevas või insuliini manustamine insuliinipumbaga. 2
Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav
(mehhaaniline soolesulgus) Laboratoorsed uuringud vastavalt vajadusele (hemogramm, CRV, lipaas jne) Radioloogilised ja instrumentaalsed uuringud ultraheli, röntgen, KT, EKG Invasiivsed uuringud endoskoopia, kõhuõõne punktsioon, diagnostiline laparoskoopia Diferentsiaaldiagnostika: Ülakõhuvalu müokardiinfarkt, alasagara pneumoonia, pneumothorax, kopsuinfarkt, pleuriit Difuusne ja migreeruv kõhuvalu diabeetiline ketoatsidoos, äge reumaatiline palavik, nodoosne polüarteriit ja teised vaskuliidi vormid, äge intermiteeriv porfüüria, äge leukeemia Küljevalu püelonefriit, herpes zoster Alakõhu valu tsüstiit, puusaliigese patoloogiad Äge mittespetsiifiline kõhuvalu: Saab püstitada diagnoosiks kui kirurgilised, günekoloogilised ja muud orgaanilised haigused on välistatud. Tavaliselt on isemööduv. Tavaliselt on mittespetsiifilise kõhuvalu
tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Näiteks trombotsüütide tromboksaanid ja epiteelkoe prostatsükliinid on vastandliku toimega vaskulaarsele lihastoonusele. LIPIIDID JA TERVIS Lipiidide metabolismi tasakaalustamatus, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Lipiidide metabolism võib häiruda kahel vastandlikul tasandil: lipiide saadakse toiduga kas liiga vähe või neid tarbitakse ülemäära palju. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise lipiidide vähesusega ka organismi energiadefitsiit. Lipiidide ületarbimisega kaasnevad samuti ohud. Rasvumisega korreleeruvad mitmed teada-tuntud tõved nagu
Öökimineȱȱ Kaebabȱiivelduseȱüleȱȱ Suurenenudȱsüljeeritusȱ(salivatsioon)ȱ Kaebabȱkibedatȱmaitsetȱsuusȱ Seonduvad tegurid Biofüüsilised Biokeemilisedȱhäiredȱ(ntȱkusivereȬ (akustikusneurinoom),ȱesmasedȱvõiȱ susȱ(ureemia),ȱsuhkurtõvestȱtingitudȱ teisesedȱpeaajukasvajad,ȱluumetasȬ ketohappesusȱ(diabeetilineȱ taasidȱkoljupõhimikus)ȱ ketoatsidoos))ȱȱ Menière’iȱtõbiȱȱ Söögitoruhaigusȱ Ajukelmepõletikȱ(meningiit)ȱ Maoȱpaisumineȱ(distensioon)ȱȱ Merehaigusȱȱ Maoȱärritusȱ Valuȱȱ Koljusiseseȱrõhuȱtõusȱ Kõhunäärmehaigusȱ Kõhuõõnesisesedȱkasvajadȱȱ Rasedusȱ
• Eakad patsiendid joovad sageli liiga Palavik, higistamine vähe; kui sellele lisandub palavik, Teadvuse hägustumine näiteks nakkuse korral (kuseteede nakkus või kopsupõletik), siis toob higistamine kaasa vedelikukaotuse, mida ei tohi alahinnata • Endokriinsed koomavormid (nt diabeetiline ketoatsidoos – vt diabeet) Kõhuümbermõõdu ebatavaline • Pankreatiit, peritoniit (vereplasma suurenemine vedeliku kõhuõõnde tungimisega kõhuõõnde), iileus kogunemise tõttu (astsiit) Neeru kaudu vedelikukaotus (nt polüuuria) Hemorraagiline Suurte verekoguste kiire kaotus Selgitage välja trauma mehhanism
annaabi.ee 
