......, mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .............................ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.......................... ehk ................................ (naatriumoleaat/palmitaat/stearaat jt) Nt: Leelise koguse arvutamine – SAP-arv 1g rasva seebistamiseks kuluv leelise kogus mg-des on SAP arv (saponification ingl k) Arvutatakse molekulmasside järgi ristkorrutisest. Nt leiame glütserüültripalmitaadi SAP-arvu ................................................................................................................................................................ ...............................................................................................
pantetiin; 9) vitamiin B12 – tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'- desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin; 10) biotiin – D-biotiin; 2 11) vitamiin C – L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat , kaalium-L-askorbaat, L-askorbüül-6-palmitaat, magneesium-L- askorbaat, tsink-L-askorbaat; 12) vitamiin E – D-α-tokoferool, D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferüülatsetaat, D,L-α- tokoferüülatsetaat, D-α-tokoferüülhappesuktsinaat, tokoferoolide segu3, tokotrienool-tokoferool4; – vitamiin K1 (füllokinoon (fütomenadioon)), vitamiin 13) vitamiin K K2 (menakinoon)5.
.... ..... ..... O O ..... ..... 7. Keemiliselt võib eristada järgmiselt: a) oleaat reageerib joodiga, palmitaat ei reageeri; b) vaha hüdrolüüsimisel saadakse pika süsinikahelaga karboksüülhapped ja alkoholid, mis ei lahustu vees. Mistahes rasva hüdrolüüsil vabaneb glütserool; c) taimeõli on küllastumata rasv, talle on iseloomulikud punktides a ja b märgitud reaktsioo- nid. Mineraalõli on süsivesinike segu; d) lisades nende vesilahusele nt kaltsiumkloriidi lahust, tekib palmitaadist lahustumatu sool. 8. Palun loe teksti lk 47 ja kindlasti ka täiendavat selgitust
krotonüül-ACP. · II Redutseerimine: Krotonüül-ACP redutseerimisel NADPH-ga tekib butürüül-ACP. St et I ringi lõpuks sai valmis 4-süsinikulise ahelaga rasvhappejääk. Nüüd toimub teine ring. Selle käigus annab malonüüljääk järgmise 2-süsinikulise fragmendi. Selle dekarboksüülimine ja kondensatsioon esimese ringiga tekkinud ahelaga pikendab seda 2-süsinikulise fragmendi võrra jne. Siis de novo süntees peatub ja palmitaat vabastatakse tioesteraasi abil. (joonis, õpik II, lk 118, joonis 84) Triglütseriidi molekuli biosüntees: Tekkinud atsüül-CoA ja glütserool-3-P baasil sünteesitakse triglütseriidid. Rasvhappe jääkide liitmine toimub astmeliselt ja biosünteesi vaheühenditeks on fosfatiidhape ja diglütseriid. (joonis, õpik II, lk 105, joonis 72.). nende biosüntees toimub peamiselt maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas. Peensoole limaskestas toimub organismispetsiifiliste triglütseriidide
Omega-3 rasvhapped - pika alifaatse ahelaga, 4...24 C-aatomit sisaldavad karboksüülhapped (rasvhapped), milles on viimane kaksikside tagantpoolt nummerdamist alustades 3. süsiniku aatomi juures (seega on nad küllastumata rasvhapped!). Näiteks: Õlid glütserooli ja kolme rasvhappe estrid (rasvad), kus esineb vähemalt üks C-C kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus. Seebid rasvhapete soolad, mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na- palmitaat). Vahad pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur, plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel organismide kaitsefunktsioon kuivamise vastu (eriti kõrbes!). Terpenoidid struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena:
Vabanenud pteroüülglutamiinhape imendub spetsiaalse aktiivse transpordimehhanismiga. Rasvlahustuvad vitamiinid (A- retinoid, D- kaltsiferool, E- tokoferoolid, K- naftokinoonid, F- linool- ja linoleenhape) imenduvad nagu pikaahelalised rasvhapped mitsellidesse sisestatult. Imendumismehhanism on küllastatav ja aktiivne. Vitamiin A imendub mitsellidesse sisestatult. Imendunud vitamiin A esterifitseerub peensoole limaskestas palmit- ja stearhappega ning tekkinud retinüülstearaat ja palmitaat transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin D imendumine peensooles sõltub sapphapetest (mitsellide moodustumisest). Peensoole limaskestas moodustunud ergokaltsiferool (D2) ja kolekaltsiferool (D3) transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin E (tokoferoolid) esinevad toidus estritena, mida hüdrolüüsib kõhunäärme esteraas ja vabanenud tokoferoolid imendatakse peensoole keskosas sapphapetest ning triglütseriidide seedimisest ja imendumisest sõltuvana
annaabi.ee 
