Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8
Klebsiella) 2. PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus tsefalosporiinide, karbapeneemide jt suhtes; Seondub PBPga > rakuseina üksikud MRSAd, 80% S. epidermidis´e komponentide transport tüvesid) või rekombinatsioon (PRSP = rakuseina pidurdub, penitsilliiniresistentne S. pneumoniae, Eestis 1. -laktaamid (struktuuris - peptidoglükaan ei seondu vähe). 3
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi),
ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest
aureus, resistentsed anaroobe, suurem aktiivsus stafülokokkide suhtes autolüütilised ensüümid o ESBL K. Pneumoniae, v.a. MRSA hävitavad rakuseina o ampitsilliinresistentne E. laiendatud G+ kokid, mõned G- batsillid. Bakteriraku seina terviklikkusele mõjuvad antibiootikumid o Penitsilliin seostub coli. spektriga Ampitsilliinil, tema derivaatidel on suur võime
Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt
veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Kolesterooli ülesanded organismis: · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka
Pantser koosneb: (x) kahest poolmest; () heksagonaalsetest plaatidest; () ränisoomustest, mis katavad üksteist katusekivide sarnaselt; () kihilisest limast Ränipantsrit läbivad: (x) poorid; () viburid; () tsütoplasma jätked; () endoplasmaatilise retiikulumi väljasopistised; () ränist piigid Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: () rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis; (x) ränipantsri peenstruktuur Phaeophyceae e pruunvetikad Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Eluvorm vegetatiivses staadiumis: () monaadne; () kokkoidne; () amöboidne; (x) niitjad; () koloonialine; (x) hulkrakne 5 Levik: (x) peamiselt meres; () peamiselt magevees; (x) peamiselt kaldavöötmes; () peamiselt
Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11
bicolori apoplastis vastusena seente patogeenile (Colletotrichum graminicola). · Fütoaleksiini kogunemine algab sfäärilise tsütoplasma inclusions ilmingutega diameetriga umbes 1 m mis ühinevad, moodustades suure 20 m diameetriga üksuse. · Sarnaselt oli odra jahukastme koostoime ajal jälgitud vakuoolistruktuure sisaldava H2O2 sadestust. · Ultrastrukturne analüüs näitas et need vesiikulilaadsed kehad koosnevad laiast valikust rakustruktuuridest mis kaasaarvatud pisikesed rakuseina appositions, para-mural kehad, ja multivesikulaarsed kehad. · See tingimus kajastab erinevate antimikroobsete proteiinide, regulatoorsete polüpeptiidide, rakuseina osade, ja muu kaitseotstarbelise lasti eritransporti . · SNARE homoloogid on seotud vesiikuli- vahendatud vastupanuga triiproostele. · Peale fütoaleksiinide väljatõukamist, kaitseotstarbeliste polüpeptiidide massiivi eksotsütoosi, niinimetatud
24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38
Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes. Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas, kommeniliinsetel on neid ka primaarses palju. Esineb vähe struktuurseid valke, kuid on rohkelt kaneelhappe derivaate
Mis määrab ära, millise vererühmaga on tegemist? A vererühmal on lisaks atsetüülgalaktoosamiini jääk, B-l galaktoosamiini jääk 41. Mida tähendab retrograadne/anterograadne transport? Millised kesta valgud on sealjuures olulised? Retrograadne ainete vastassuunaline liikumine GK-st ER-i (kestavalk COP I) Anterograadne ainete liikumine vesiikulitega ER-ist GK-i (COP II) 42. Golgi kompleksi funktsioonid · ER-is sünteesitud valkude ja lipiidide transport rakuseina ja lüsosoomi · Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine · Taimede rakuseina polüsahhariidide süntees ( va tselluloos) 43. Kuidas vesiikulid teavad, kuhu liikuda ja kuhu sulada? Kestavalgud lagunevad, paljastuvad need valgud, mis on olulised vesiikulite liikumise määramisel ja need valgud määravad ka ära, millise ER-i valguga kokku sulavad. 44. Kuidas liiguvad vesiikulid organismides rakkude kaudu
21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37
Iseloomustus Gram positiivsed Sfäärilised(kerakujulised) Läbimõõt 0,6 1 m Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2 Liikumatud Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 7,4 Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või astsiidset vedelikku Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi kolooniaid. Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal. Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stretokokid) hemolüütilised streptokokid Viridans grupi streptokokid S. pneumoniae Streptokokid ja nende haigused S
Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see juhtub, võib terve viirus siseneda rakku või, nagu bakteriofaagide puhul, süstida oma geneetilist materjali läbi rakuseinade. See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke osi. Sel viisil toodetakse tuhandeid viirusi. Nad lahkuvad läbi peremeesraku rakuseina. Kasulikud bakterid Teatud bakterid on kõikide elusolendite heaoluks elulise tähtsusega. Nad näiteks hävitavad ühed bakterid inimese seedesüsteemis teatud kahjulikke baktereid, osa baktereid on imetajate, näiteks lehmade ja lambaste kõhus ja aitavad neil rohtu seedida. Mõni taim kasutab oma juuremügarikes olevaid baktereid lämmastiku sidumiseks õhust ja nitraatideks muutmiseks see on lämmastikuühend, mida taimed saavad kasutada. Bakterid lagundavad ka
Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga
moodustavad mõnedel peremeestaimedel ektomükoriisat. Mükoriisa areng on olnud eriti mitmekülgne kanarbikulaadsetel. Kanarbikulistel on välja kujunenud arbuskulaarse mükoriisaga sarnane erikoidne mükoriisa, kus seenehüüfid kasvavad rakkude sees. Erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast ei levi aga sümbiontne seen rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Mükoriisade teke Mükoriisade teke ulatub tagasi Vanaaegkonda Ordoviitsiumi, kui esimesed taimed hakkasid maismaad asustama. Kokku said autotroofne (taim) ja heterotroofne organism (seen), kes elustiililt täiendavad teineteist. Algsetel taimedel polnud juuri, millega mineraalaineid ammutada, ja seentel polnud maa peal midagi lagundada, et kasvuks vajalikke süsinikuühendeid saada
Kolesterool Allan Margus Mis on kolesterool? · Kolesterool on looduslik rasvataoline aine, mis on tervisele väga oluline. · Kolesterool on peamiselt pärit kahest allikast. · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist.
Neurotoksilisus: hüperrefleksia, krambid, kooma. Tekkes olulised teised KNS haigused, suured annused ja neerufunktsioon. 14. Mille poolest erinevad omavahel I, II ja III põlvkonna tsefalosporiinid? Põlvkond näitab mikroobidevastast toimespektrit. Ipk: enamasti Gram+ mikroobidesse. IIpk: Gram+ ja Gram- mikroobidesse. IIIpk: enamasti Gram- mikroobidesse. 15. Vankomütsiin. Mis on „punase mehe sündroom“ ja kuidas on selle teket võimalik vältida? Vankomütsiin inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi. On bakteritsiidne. „Punase mehe sündroom“ tekib liiga kiirel i/v manustamisel. Vältida saab õige vankomütsiini manustamiskiirusega. 16. Millised on vankomütsiini olulisemad kõrvaltoimed? Palavik, veenipõletik, ototoksilisus ja nefrotoksilisus. 17. Miks võiks makroliide nimetada „penitsilliinide asendajaks“? Sest makroliide kasutatakse asendusena kui inimesel on penitsilliini allergia. 18
pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök)
22. Milline ravimid on efektiivsed ja kiireima toimega penitsilliinidest põhjustatud anafülaktilise shoki nähtude hüpotoonia ja bronhospasmi kõrvaldamiseks? a) adrenaliin (- ja -adrenomimeetikum) b) dimedrool (H1-histaminoblokaator) takistavad alleergilise reaktsiooni (lisaks rahustab patsienti) c) prednisoloon (glükokortikosteroid) 23. Tsefalosporiinide antibakteriaalse toimemehhanismiks on ... a) rakumembraani kahjustamine b) valgusünteesi pärssimine c) rakuseina sünteesi pärssimine d) foolhappe sünteesi pärssimine 24. Selgita tsefalosporiinide klassifikatsiooni ja too iga rühma kohta toimeaine näide? I põlvkonna tsefalosporiinid (tsefalotiin ja tsefasoliin) - tugev toime gram-pos. mikroobidesse ja suhteliselt nõrk toime gram-neg. mikroobidesse. II põlvkonna tsefalosporiinid (tsefuroksiim ja tsefakloor) III põlvkonna tsefalosporiinid (tsefotaksiim, tseftriaksoon, tseftasidiim) IV põlvkonna tsefalosporiinid (tsefepiim)
· Mükobakterid on väga varieeruva suuruse ja morfoloogiaga (läbimõõt 0,2-0,6 x 1,0-10 µm) · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos
..105 °C juures. Puitu võib jagada lähtudes niiskusest järgnevalt: - absoluutselt kuiv puit: = 0 % - toakuiv puit: = 8-13 % - õhukuiv puit: = 15-20 % - poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Niiske puit on kuivast alati nõrgem, sest niiskus eraldab puurakke teineteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Niiskussisalduse muutus mõjutab eelkõige mahu muutust. Näiteks 150 mm laia voodrilaua niiskussisalduse muutumisel 30%-lt 10%-ni kahaneb voodrilaua laius 9 mm. See on eriti oluline sulundiga laudadel, kuid ka muul materjalil.
anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on negatiivne pinnalaeng, tõmbuvad positiivse laenguga hõbedaioonid mikroobide poole ja häirivad nende elektrilist tasakaalu. • Tulemuseks on see, et mikroobide rakuseinad purunevad ja rakk hävineb 6. Kuidas töötavad antimikroobsed polümeerid (3 võimalust)? a) polümeersed biotsiidid - polütsükliliselt seotud biotsiidsed rühmad toimivad samamoodi nagu analoogsed madala molekulmassiga
Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid, kuid esmajärjekorras lagundatakse valikuliselt hemitselluloos ja ligniin. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne
aastarõngad selgesti eristatavad pole. Kambiumi tegevuse tulemusena: • Puutüvi pakseneb • Epidermis e. noore koore kattekude suurendab oma ulatust rakkude paljunemisega • Tekkiv rakkude disproportsioon 1/6 põhjustab epidermise katki kärisemise ja see langeb lõpuks päris ära 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? • Primaararengu tulemusena moodustub rakus primaarsein, mis koosneb: • amorfsest valkainete massist • sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. • Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab
37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia
Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3
Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? Puidurakud saavad alguse elava raku pooldumisel. Üks tütarrakkudest jätkab elutegevust pooldumisvõimelise rakuna, teine kasvab mõõtmetelt vastavalt oma rollile maltspuidus. Esmalt moodustub primaarengu tulemusena rakus primaarsein, mis koosneb valkainete massist ja selles hajusalt olevatest tselluloosi mikrofibrillidest. Kõigepealt kasvab rakk vajalikesse mõõtemetesse primaarkihi paksus sellel ajal ei muutu
Substraadi sidumisele järgneb kahe prootoni üheaegne ülekanne, mis loob aluse vee nukleofiilseks atakiks substraadi karbonüüsi süsinikule.Asp32 toimib nagu üldine alus, võttes vastu prootoni vee molekulilt. Asp215 toimib üldise happena, andes prootoni peptiidi karbonüülrühma hapnikule. Lüsotsüüm Kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs: · Lüsotsoom hüdrolüüsb polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina lammutamise teel · Lüsotsüümi reaktsiooniks on hüdrolüüs, mille tulemusena molekul pooldub (vaata joonist Loeng 8 lk 26) Glu35 toimib üldise happena, ja Asp53 stabiliseerib karbooniumiooni kui vaheühendi. (vaata joonist Loeng 8 lk 31) 5. Milline seos on ensüümkatalüüsil vitamiinidega? Peamised vesilahustuvad vitamiinid ja neile vastavad koensüümid, nende roll ensüümireaktsioonides.
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. KOLESTEROOLI NORMVÄÄRTUSED Kolesteroolifraktsioonide normväärtused veres: Üldkolesterool < 5,0 mmol/L HDL-kolesterool > 1,1 mmol/L LDL-kolesterool < 3,0 mmol/L
riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Niatsiin e. vitamiin B3e vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP) on üldnimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta. Nikotiinamiid on koensüümide nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD) ja Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat (NADP) reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 40. Sama organismi lihasrakud ja närvirakud on erineva struktuuriga, sest ekspresseerivad erinevaid geene 41. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 42
Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid flavonoidglükosiide tuntakse aga P-vitamiinina kui kapillaaride mebmbraanide läbilaskvusfaktoreid. Flavonoididid funktsioneerivad taimes kaitsemehhanismina. Nad kaitsevad lehtede nukleiinhappeid ja valke UV-kiirguse eest. Vigastuse või nakkuse korral kutsuvad nad esile fenoolsete ühendite biosünteesi, mis aitavad kaasa haigustele vastupanumehhanismidele taimes. Ka käituvad nad rakuseina tugimaterjalidena. Flavonoidühenditel on oluline mõju taime võimele kasvada karmides tingimustes, kuna nad aitavad likvideerida stressiga tekkinud vabu radikaale. (On leitud, et antotsüanidiinide hulk õies võib olla mõjutatd keskkonnamõjude varieeruvuse ja stressi taluvuse poolt. Need taimed, mille õied olid pigmentatsiooniga, kasvasid edukamalt veepuuduses. Pigmendita õitega taimed kasvasid värviliste õitega taimedest paremini keskmise niiskusega pinnasel
Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest. Põhjustab puidus märkimisväärset tugevuse kadu. Esinemine on halva hoolduse märgiks. Puidu niiskus üle 40%. 29. Kus elutsevad puidumardika tõugud? Puukoi all mõeldakse puidumardikate vastseid, kes elavad puidus. 30. Mis on kõige parem puidumardika tõrje? Kõige kindlam vahend puidumardikate vastu on stabiilselt kuiv ja soe keskkond ning liikuv õhk 31. Millised on puidukaitse liigid? Keemiline
omadustele toodvad toksilisi aineid, mis purustab kõik neutrofiili ümber, k.a. neutrofiil ise. Patogeeni äratundmismehhanismid immuunsüsteemi rakkude poolt Organism immuunsüsteemi rakud peavad ära tundma potentsiaalsed patogeenid ning aktiveeruma selleks on universaalsed "vallandavad" molekulid signaalid pathogen-associated molecular patterns - PAMPs; or pattern recognition receptors, mis seostuvad rakkude pinnal olevate Toll-like retseptoritega. Sellisteks elementideks on sageli rakuseina struktuursed molekulid, mis on omased paljudele bakteritele ja mis on - lipopolüsahhariid (LPS), petidoglükaan jne., ja mis ei ole omased eukarüootsele organismile. Rakulise loomuliku immuunvastuse aktivatsioon. Aktiveeritakse ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile:
Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi TAMM (0,66 kg/m3) ,KASK(0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND(0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3) Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp 4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades
haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav
. glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Kitiin Koorikloomade eksoskeleti põhikomponent a) rakuseina koostises olevad polüsahhariidid: · gram-negatiivne bakter: koosneb kahest lipiidide kaksikkihist, mille vahele jääb õhuke peptidoglükaani kiht ning välimist lipiidide kaksikkihti katavad lipopolüsahhariidid (karvane pind) · gram-positiivne bakter: peptidoglükaani kihid b) · gram-negatiivne bakter: otsene amiidside · gram-positiivne bakter: pentaglütsiin ristside L-Lys aminorühma ja D-alaniini
Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). Kolesterool on aine, mille saame loomsest toidust, kuid mida tekib küllaldaselt ka inimorganismis. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks. Kolesterooli ülesanded organismis · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad
eukarüootse raku liigitamisel. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust rõngjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakteri rakule lisa informatsiooni. Suurendavad bakteri ellujäämisvõimalusi erinevates tingimustes. On olemas spetsiaalsed resistentsed bakterid. Tsütoplasma bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja ilma plasmamembraanita. Tsütoplasmal puuduvad kloroplastid ja golgi kompleks. Tähtsamad organellid on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel ensüüme, aniinhappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad ( tärklis ja glükogeen ). Tsütoplasma membraani ülesanded on: 1) laseb läbi vajalikke toitaineid; 2) eritab ensüüme; 3) vajalik raku hingamiseks; 4) ja energia tootmiseks.
eukarüootse raku liigitamisel. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust rõngjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakteri rakule lisa informatsiooni. Suurendavad bakteri ellujäämisvõimalusi erinevates tingimustes. On olemas spetsiaalsed resistentsed bakterid. Tsütoplasma bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja ilma plasmamembraanita. Tsütoplasmal puuduvad kloroplastid ja golgi kompleks. Tähtsamad organellid on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel ensüüme, aniinhappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad ( tärklis ja glükogeen ). Tsütoplasma membraani ülesanded on: 1) laseb läbi vajalikke toitaineid; 2) eritab ensüüme; 3) vajalik raku hingamiseks; 4) ja energia tootmiseks.
vitamiine, klorofülli, karotiini, fermente, mikroelemente, fütontsiide jt. Teema 5 11. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Kuidas neid määratakse? Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. Ühikuks on kg/m 3 või g/cm3. Puidu tihedus sõltub olulisel määral puidu niiskusest. Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15. Puitaine – rakuseina materjal ilma tühemiketa. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe, siis puitaine tihedus loetakse samaks kõikidele liikidele. Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 12. Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel?
seostamine. 3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit
3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuseina, et kiirendada vee ja CO2 difusiooni kloroplastidesse 9. Kas C3 fotosüntees arenes kõrge või madala atmosfääri CO2 tingimustel - kõrge 10. Kas maakeral on rohkem C3 või C4 taimi? C3 taimi 11. Millised on C4 ja C3 fotosünteesi põhilised erinevused? C3 taimed Pärgrakud puuduvad Rubisco on mesofülli rakkudes Esimene stabiilne ühend 3fosfoglütseraat (3Cühend) Fotohingamine toimub 1 C4 taimed
annaabi.ee 
