glütserüültrioleaat ................................................................................................................................................................ 2) kui kaks ühesugust rasvhapet glõtserüülpalmit- distearaat ................................................................................................................................................................ 3) kui kõik rasvhapped erinevad glõtserüüloleiin- palmit- stearaat ................................................................................................................................................................ Rasvade jaotus: Tahked rasvad - küllastunud rasvhapetega 1) ........................................................................................................................................................... sea, looma, lambarasv nt .........................................................................
Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas. Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine)
· pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad.
Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees. Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks karastusjookide ja kondiitri- triestrid karboksüül- Küllastunud rasvhapetest kasutatakse hüdrogeenimist: toodete maitseainetena, vahad. hapetega (rasvhapetega) (stear-, palmit- ja võihape) C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2→ C3H5(OOCC17H35)3 Looduslikke rasvu leidub moodustatud rasvad on enamikes elusorganismides, CH2OOCC17H35 tahked. Küllastumata kusjuures maismaaloomade
steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; *pigmendid). 3. seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid (ravad, fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6
lahustu vees. Küllastunud ester + leelis => sool + alkohol Rasvad toodete maitseainetena, vahad. CH2OOCC17H31 rasvhapetest (stear-, palmit- ja võihape) 1. Happeline hüdrolüüs CH2 O CO Looduslikke rasvu leidub R1 glütserüülstear- moodustatud rasvad on tahked. enamikes elusorganismides, C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O =>
Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped.; Sisaldavad enamasti paaris arvu C- aatomeid.; Küllastunud või küllastumata C-ahel.; Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis.; Palmit(iin)hape CH3-(CH2)14-COOH rasvades ja õlides sagedane küllastunud rasvhape.; Ole(iin)hapeCH3-(CH2)7- CH=CH-(CH2)7-COOH laialt levinud küllastumata rasvhape. RASVAD - Rasvad on glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete triestrid - triatsüülglütseriidid. Lihtsad triatsüüglütseriidid (looduses esinevad harva) sisaldavad kolme ühesugust rasvhappe radikaali. Looduses esinevad vaidavalt segatud triatsüüIglütseriidid, mis sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale.
Glütseriinile on lisatud seebis vitamiine ja avokaado õli, mis teevad naha veel pehmemaks ja tervemaks. Glütseriin ei ole kuidagi moodi organismile kahjulik. (Wikipedia, 2013) Joonis 11. Glütseriini joonvalem 2.4.2. Naatriumkokoaat Naatriumkokoaat on kookosõlide rasvhapete soolade segude üldnimetus, mida kasutatakse seebi tegemisel (Erin, 2009). See koosneb näiteks laur(iin)- ehk dodekaanhappest (C11H23COOH), müristits(iin)- ehk tetradekaanhappest (C13H27COOH) ja palmit(iin)- ehk heksadekaanhappest (C15H31COOH) ning naatriumsooladest (Cosmetics info, 2007). Seda toodetakse lisades kookosõlile naatriumhüdroksiidi ja seda on sageli kombineeritud rasvaga, et saada seepi ja muid puhastusvahendeid ning pindaktiivseid aineid (Erin, 2009). Rasvhapped aitavad säilitada rakkude vastupidavust ja parandavad nende määrivust. Samuti aitab naatrium kokoaat kombineerida valku ja kolesterooli, et moodustada "elavaid membraane", mis hoiavad keharakke koos
Viimane lülitub TKT-sse andes lõpliku lõhustumise tulemusena 12 ATP. -oksüdatsiooni ühe ringi jooksul toimub aga ka kaks dehüdrogeenimist: tekib üks FADH2 ja üks NADH. Nende reoksüdeerimine hingamisahelas annab ka ATP. 1 FADH2 = 2 ATP ja 1 NADH = 3 7 ATP. Rasvhappe ahela täielikul lõhustamisel toimub ringe rohkem ja ATP kogusaagis on suur. Näiteks energiasaagis palmithappe näitel. Palmitüüljäägist (16C) saab tekkida 8 atsetüül-CoA molekuli. See annab 96 ATP (8 x 12 ATP). Palmitüül jäägi täielik lõhustumine toimub 7 ringiga, st tekkib 7 FADH 2 (7 x 2 = 14 ATP) ja 7 NADH (7 x 3 = 21 ATP). Rasvhappe aktivatsioon oksüdatsiooni lülitumiseks kulutas 2 ATP. Seega palmit happe ühe molekuli lõplik oksüdatsioon võimaldab toota 129 ATP (96 + 35 2 = 129). Kui energia saagis arvutada ühe triglütseriidi kohta on ATP arv juba 387
Lipiidide funktsioonid organismides on näiteks: · Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel) · Energia varuaine sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e
see ensüüm asub harjasäärisel. Vabanenud pteroüülglutamiinhape imendub spetsiaalse aktiivse transpordimehhanismiga. Rasvlahustuvad vitamiinid (A- retinoid, D- kaltsiferool, E- tokoferoolid, K- naftokinoonid, F- linool- ja linoleenhape) imenduvad nagu pikaahelalised rasvhapped mitsellidesse sisestatult. Imendumismehhanism on küllastatav ja aktiivne. Vitamiin A imendub mitsellidesse sisestatult. Imendunud vitamiin A esterifitseerub peensoole limaskestas palmit- ja stearhappega ning tekkinud retinüülstearaat ja palmitaat transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin D imendumine peensooles sõltub sapphapetest (mitsellide moodustumisest). Peensoole limaskestas moodustunud ergokaltsiferool (D2) ja kolekaltsiferool (D3) transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin E (tokoferoolid) esinevad toidus estritena, mida hüdrolüüsib kõhunäärme esteraas ja vabanenud tokoferoolid
Shape Memory Alloys Ni50%, Ti50%. Low-Expansion Alloys on klaasiga kokkujoodetavad. Jootmine õnnestub vaid siis, kui kokkujoodetavate metallide pinnad on puhtad. Pehmejoodiste puhul kasutatakse jootevedelikke ja pastasid(ZnCl2 vesilahus, ei sobi juhtmete kokkujootmiseks,mis moodustab teise metalliühenditega kergesti lahustuvaid kompleksühendeid, puhastades nii pinda). Kuid vedelik tugevalt happeline ning jootekoht võib hakata korrudeeruma. Kasutatakse stear-. Palmit-, ole-, jt rasvhapete segusid või lahuseid, või kampoli moodustavad sooli, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei põhjusta korrusiooni. Raskesti joodetavad nt kõrgelt legeeritud terased, eriti alumiinium. Võimalik joota Al teatud rasvhapete segude abil või puhastades leeliselahusega, kohe järgneb elavhõbedaga, et Al-Hg sulam õhuke. Kõvajoodistega jootes peab kasutama puhastamisel räbusteid suhteliselt kergesti
annaabi.ee 
